) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.
428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg-te 1 ja 4 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi.
lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on kooskõlas
§-des 206 lg 1, 429 lg 1 ja 4 sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi. Kohus märgib, et hagejal on asjaolude muutumise korral õigus uuesti kohtusse pöörduda. Seega ei ole avalikud huvid hagist loobumisega rikutud. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse kohtuistungit pidamata.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Menetluse lõpetamise tõttu tühistab kohus 9. septembriks 2024 kella 14.30-ks määratud kohtuistungi. 6.
lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tulenevalt
lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus märgib, et nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-63-11 p 14). Praegu on tegemist elatise hagiga, tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole ning ka kostja ei ole taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Seega ei ole kohtul alust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Eelnev tähendab, et hageja ei pea kostjale menetluskulusid hüvitama ega kostja ei pea hagejale menetluskulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.