← Eesti

2-20-14377/47

Obsah (10)§ 657§ 651§ 634§ 456§ 175§ 654§ 176§ 174§ 238§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14377 Kohtuasi X ava

) § 174 lg 9). Kohtuasja materjalidest nähtub puudutatud isikute I ja II põhjendatud ning vajalike menetluskulude olemasolu. 12.10.2020 esitatud menetluskulude nimekiri on koostatud selliselt, et selle alusel on kohtul võimalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avaldaja vastuväited ei välista puudutatud isikute I ja II põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramist. Kohtuvaidluse mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades olid maakohtu hinnangul menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud vajalikud, toimingute tegemise ajakulu 3 tundi põhjendatud ning tunnitasu põhjendatud vastavalt taotletule 100 eurot ilma käibemaksuta. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi), on puudutatud isikute I ja II lepingulise esindaja tasu põhjendatud 300 euro ulatuses (3 x 100 = 300). Puudutatud isikud I ja II on kohtumenetluses osalenud ühiselt võrdses ulatuses ja esitanud kohtule ühiselt menetlusdokumente. Maakohtu hinnangul tuli puudutatud isikute I ja II põhjendatud ning vajalikud menetluskulud avaldajalt välja mõista võrdsetes osades. Puudutatud isikute I ja II võrdne osa on 150 eurot (300 : 2 = 150). Maakohus mõistis avaldajalt välja menetluskulud puudutatud isiku I kasuks 150 eurot ja puudutatud isiku II kasuks 150 eurot. 6.

  1. Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et puudutatud isiku III põhjendatud ning vajalikud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Kohtute infosüsteemi andmetel puudutatud isiku III lepinguline esindaja Marina Smirnova esitas 10.11.2020 volikirja ja lepingulise esindaja diplomi. Arve nr 127 spetsifikatsioonist nähtub, et osutatud õigusabi kuulub käesoleva kohtuasja juurde. Arvel on märgitud puudutatud isiku III isikukood ja perekonnanime Q juurde sulgudes täpsustus F. Maakohtu hinnangul on arve adresseeritud puudutatud isikule III. Samuti ei saa järeldada arvete adresseerimisest, et menetluskulusid ei ole tekkinud. Kohtuasja materjalidest nähtub puudutatud isiku III põhjendatud ja vajalike menetluskulude olemasolu. 30.11.2020 esitatud menetluskulude nimekiri on koostatud selliselt, et selle alusel on kohtul võimalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avaldaja vastuväited ei välista puudutatud isiku III põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramist. Kohtuvaidluse mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades on menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud vajalikud ning toimingute tegemise ajakulu 2 tundi põhjendatud. Kohtuvaidlus eeldas dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, samuti õiguslikku analüüsi, mis on ajamahukas. Lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud vastavalt taotletule 120 eurot koos käibemaksuga. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, 3 2-20-14377 et lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi), siis on puudutatud isiku III lepingulise esindaja tasu põhjendatud 240 euro ulatuses (2 x 120 = 240). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse puudutatud isikutele II ja III väljamõistetud menetluskulude osas (resolutsiooni p-d 5–8) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldajalt puudutatud isikute II ja III kasuks välja mõistmata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puuduvad asjas tõendid selle kohta, et puudutatud isik II esitas 12.10.2020 menetlusdokumendis menetluskulude nimekirja. Asjas esitatud arve nr 12102020BD maksjaks on märgitud puudutatud isik I, mistõttu ei ole puudutatud isik II esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja tõendeid menetluskulude tekkimise kohta. Puudutatud isik III ei ole asjas puudutatud isikuks. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et puudutatud isikul III oli esindaja. Asjas esitatud arve nr 127 maksjaks on F. Ühtlasi on avaldaja saanud teate, et puudutatud isik III loobus õigusabikuludest kompromissi sõlmimisega muudel juhtudel.
  3. Puudutatud isikud I ja II vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 11.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku II ja puudutatud isiku III menetluskulud. Kuigi avaldaja palus 16.01.2023 esitatud täpsustuses tühistada vaidlustatud määrus tervikuna, ei sisalda see dokument põhjendusi puudutatud isiku I menetluskulude kindlaksmääramise kohta, sh et avaldaja sooviks erinevalt 31.05.2022 esitatud määruskaebusest vaidlustada ka puudutatud isiku I menetluskulusid. Samuti oli selleks ajaks möödunud tähtaeg määruskaebuse täiendamiseks (

§ 634lg 1 koosmõjus §-ga 659).

Avaldaja on 14.02.2023 kirjas kohtule kinnitanud, et kaebas vaidlustatud määruse edasi puudutatud isikute II ja III menetluskulude osas ning on puudutatud isikule I menetluskulud 150 eurot juba hüvitanud. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes puudutatud isiku II ja puututatud isiku III menetluskulude osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

12.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud 4 2-20-14377 diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 12.1. Avaldaja leiab määruskaebuses endiselt, et puudutatud isikule II ei ole menetluskulusid tekkinud, kuna ta ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja arve on väljastatud puudutatud isiku I nimele. Riho Viik palus maakohul 05.10.2020 võimaldada ligipääs käesolevale kohtuasjale, esitades enda esindusõiguse tõendamiseks nii puudutatud isiku I kui ka puudutatud isiku II allkirjastatud volikirjad (dtl 85–88). Riho Viik esitas 12.10.2020 seisukoha, milles on märgitud, et tegemist on Y ja Ci seisukohaga. Kuigi seisukohaga esitatud arve on väljastatud puudutatud isiku I nimele (dtl 293), ei saa üksnes sellest arvest järeldada, et puudutatud isikule II õigusabi ei osutatud ning et tal ei tekkinud seega hüvitatavaid menetluskulusid. Arvel märgitud toimingud, sh 12.10.2020 seisukoha esitamine oli tehtud mh puudutatud isiku II kehtiva volikirja alusel ja puudutatud isiku II huvides.

§ 176

lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, st puudutatud isikul II ei olnud vaja iseenesest esindajakulude kohta arveid esitada. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (

§ 174lg 9).

Riigikohus on leidnud, et eeltoodu kehtib ka olukorras, kus mitme hageja või kostja korral on arve esitatud ühele hagejale või kostjale (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 16). Puudutatud isikud I ja II on teatanud, et neil on omavahelised kokkulepped menetluskulude tasumise osas. Kuna puudutatud isikud I ja II on esitanud ühise menetlusdokumendi, sh taotluse selle koostamise eest menetluskulude 300 euro väljamõistmiseks, ja põhistanud seda arvega, siis ei ole põhjendatud arvata, et kulusid ei ole tekkinud. Praegusel juhul ei oma tähtsust, kuidas puudutatud isikud omavahel hiljem tasu maksmise jagavad. Seetõttu ei ole asjassepuutuv ka avaldaja 16.01.2023 esitatud tõend ekirjavahetusest puudutatud isikute I ja II lepingulise esindajaga (lisa 3) , mille ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde

§ 238lg 1 p 1 alusel võtmata.

Puudub alus arvata, et puudutatud isikud I ja II ei oleks oma esindajale õigusabiteenuse eest tasunud või et nad peaksid seda vaatamata esitatud arvele tegema osaliselt. Kokkuvõttes ei ole hageja jaoks vahet, kas ta peab menetluskulud hüvitama üksnes puudutatud isikule I või puudutatud isikutele I ja II samas summas võrdsetes osades. Õigusabi osutamisele kulunud aega ja tunnihinda, st menetluskulusid kokku 300 eurot, on maakohus pidanud mõistlikuks ja vajalikuks ning avaldaja ei ole seda määruskaebuses vaidlustanud. 12.2. Avaldaja leiab, et puudutatud isikule III ei peaks menetluskulusid hüvitama, kuna ta ei esitanud menetluskulude nimekirja ja arvet ning ta ei ole menetlusosaline. Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et puudutatud isiku III esindaja Marina Smirnova esitas 10.11.2020 volikirja ja lepingulise esindaja diplomi. Arvel nr 127, mis koos 30.11.2020 menetluskulude nimekirjaga esitati, on lisatud puudutatud isiku III perekonnanime Q juurde sulgudes F ning arvel märgitud isiku isikukood ühtib puudutatud isiku III omaga. Seetõttu ei ole alust arvata, et arve oleks esitatud ja õigusabikulud tekkinud mõnele muule isikule kui puudutatud isikule III. Seoses avaldaja väidetega, et puudutatud isik III ei olnud või ei oleks 5 2-20-14377 pidanud olema menetlusosaline, märgib ringkonnakohus, et avaldaja esitas juba enne maakohtu sisulise lõpplahendi peale kaebamist kohtule vastuväite puudutatud isiku III lõpplahendis menetlusosaliseks märkimise kohta. Avaldaja 14.12.2020 esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 09.07.2021 määrusega rahuldamata ja muutmata maakohtu 27.11.2020 määruse, millega lahendati avaldaja avaldus ning jäeti menetluskulud avaldaja kanda. Ka määruskaebemenetluse kulud jäeti avaldaja kanda. Arvestades, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetlusse oli puudutatud isik III faktiliselt kaasatud, tema menetluskulud jäeti avaldaja kanda ning menetluskulude jaotuse määrused on jõustunud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul avaldajal menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud kaebuses võimalik enam vaidlustada seda, et tema kanda jäeti ka puudutatud isiku III kui avaldaja hinnangul menetlusvälise isiku kulud. Praeguses menetlusstaadiumis saab avaldaja vaidlustada menetluskulude suurust ja ka menetluskulude tõendatust, mida avaldaja on teinud. Seetõttu ei puutu asjasse avaldaja 06.01.2023 esitatud tõendid, mille ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata. Maakohus hindas puudutatud isiku III menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja kulusid ja leidis, et need vastavad esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus puudutatud isikule III õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada puudutatud isikule III kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Asjassepuutuv ei ole avaldaja väide, et puudutatud isik III on menetluskulude nõudest loobunud, kuna kohtule ei ole avaldaja väidetud kompromissilepingut menetluskulude osas esitatud ning puudutatud isik III ei ole kohtule oma menetluskulude hüvitise nõudest loobumisest teatanud. Seetõttu ei oma tähtsust ka avaldaja ja puudutatud isiku III esindaja kirjavahetus, mistõttu jätab ringkonnakohus avaldaja 16.01.2023 menetlusdokumendi lisana 2 esitatud e-kirjad asja materjalide juurde

§ 238lg 1 p 1 alusel võtmata.

13. Lisaks eelmises punktides nimetatud tõenditele ei võta ringkonnakohus vastu ka 16.01.2023 lisana 1 esitatud Q abielutunnistust ja 14.02.2024 esitatud maksekorraldust. Avaldaja soovib abielutunnistusega tõendada määruse täitmisel tekkivaid raskusi, mis ei ole asjassepuutuv ning vaidlust ei ole asjaolu üle, et avaldaja on puudutatud isikule I 150 eurot menetluskulude hüvitise tasunud. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 14.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.