Obsah (15)

§ 367§ 5§ 436§ 466§ 310§ 646§ 405§ 637§ 656§ 435§ 306§ 371§ 641§ 173§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Ulvi Loonurm ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.07.2024, Tallinn Kohtuasja nu

) § 405 lg 1) ega andnud luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (

§ 367lg 2¹).

1. Maakohus tuvastas, et hageja on esitanud Placet Group OÜ 24.02.2022 laenulepingu nr TL3777180, mille alusel anti kostjale laenu 2000 eurot intressimääraga 30,62% aastas. Krediidikulukuse määr oli 49% aastas. Kostja kohustus laenu osamaksetena tagastama ajavahemiku 24.02.2022–10.03.2023 jooksul (dtl 24–26). Samuti on hageja esitanud 03.05.2022 laenulepingu nr TL3777180 tingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati laenu saajale maksepuhkust ning koostati uus laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafik. Graafiku kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenu igakuiste osamaksetena ajavahemiku 10.06.2022–10.04.2023 jooksul (dtl 27). Täiendava 08.06.2022 kokkuleppe alusel võimaldati laenu saajale maksepuhkust ning koostati uus laenusumma tagastamise ja intresside tasumise maksegraafik, mille kohaselt kohustus laenusaaja tagastama 2 2-23-101511 laenu igakuiste osamaksetena ajavahemiku 10.07.2022–10.05.2023 jooksul (dtl 28). 21.07.2022 kokkuleppe alusel võimaldati laenu saajale maksepuhkust ning koostati uus laenusumma tagastamise ja intresside tasumise maksegraafik, mille kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenu igakuiste osamaksetena ajavahemiku 10.08.2022–10.06.2023 jooksul (dtl 29). Viidatud lepingutel puuduvad lepingud sõlminud isikute allkirjad. Kohtule on esitatud 30.11.2020 väljavõte kostja tuvastamise kohta läbi Smart-ID (dtl 42). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 1 esimese lause kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna hagi aluseks olev leping on sõlmitud 24.02.2022, siis ei saa 30.11.2020 Smart-ID väljavõttega lugeda tõendatuks kostja tahteavaldust 24.02.2022 lepingu sõlmimiseks.
2. Kohus märkis, et palus 01.03.2024 määrusega hagejal muu hulgas täpsustada, milliste tahteavalduste vahetamise teel tema nõuete aluseks olev leping ja lepingu muutmise kokkulepped sõlmiti. Kohus tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja avaldas tahet lepingu sõlmimiseks ja vastav tahteavaldus oli tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus andis hagejale täpsustuste esitamiseks tähtaja kuni 22.03.
3. Hageja kohtule vastanud ei ole. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine mh siis, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue. Kuna käesoleval juhul ei ole tõendatud laenulepingu nr TL3777180 sõlmimisel VÕS § 404 lg-st 1 tuleneva vorminõude täitmine, siis on kõnealune laenuleping VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. Seetõttu on tühised ka laenulepingu nr TL3777180 tingimuste muutmise kokkulepped.
4. Edasi märkis maakohus, et VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud laenulepingu nr TL3777180 alusel kostjale laenu andmist. Kohus selgitas 01.03.2024 määruses, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude rahuldamise eelduseks on mh, et krediit on tarbija kasutusse antud. Kohus palus hagejal esitada tõendid kostjale laenu andmise kohta ning märkis, et kohaseks tõendiks on näiteks maksekorraldus laenusumma väljamaksmise kohta. Kohus andis tähtaja täienduste esitamiseks kuni 22.03.
5. Hageja kohtumäärusele vastanud ei ole. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele laenusumma kostja kasutusse andmist tõendanud, siis jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, millega maakohus jättis tema hagiavalduse rahuldamata, ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.
2. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (

§ 436lg-d 1, 2 ja 3).

Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel nõuet lahendada, ning on tuginenud otsust tehes asjaoludele, mille kohta pooltel ei olnud võimalik arvamust avaldada.

1. Maakohus andis 01.03.2024 kohtumäärusega hagejale tähtaja täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 22.03.
2. Määrust pooltele kätte ei toimetatud, vaid tehti e3 2-23-101511 toimikus nähtavaks. Hageja väitel oleks tulnud teavitus kohtumääruse kohta saata epostiaadressile jurist@julianus.ee, mille hageja oli märkinud oma menetlusdokumentides. Hageja ei tea, millisele aadressile teavitus saadeti, kuid seda ei ole saadetud jurist@julianus.ee e-postiaadressile. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-postiaadressile, ei saanud kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Hageja sai Harju Maakohtu määruse kätte alles 13.06.2024, st pärast kohtu määratud tähtaja möödumist ning kohtuotsuse tegemist. Maakohus on aga jätnud hagiavalduse rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole 01.03.2024 kohtumäärusele vastanud ja hagiavalduse puudusi kõrvaldanud.
3. Hageja viitas ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-22-5688, milles ringkonnakohus on selgitanud, et iseenesest võis maakohus

§ 466

lg 1 teise lause ja

§ 310

lg 1 järgi edastada määruse hagejale enda valitud viisil, st seadusest ei tulene, et kohus peaks puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määrava määruse toimetama menetlusosalisele igal juhul kätte. Küll aga peab kohus veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest teada ning tal on võimalik vastav menetlustoiming teha. Selleks võib olla kõige tõhusam viis siiski määruse kättetoimetamine. 14. Hageja esitas apellatsioonkaebusega koos ka maakohtu 01.03.2024 määrusega nõutud hagiavalduse täiendused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu otsus tuleb

§ 646

, § 656 lg 1 p 1 ja p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 16. Esiteks märgib ringkonnakohus, et käesolev asi oli lihtmenetluse asi.

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1878,11 eurot, intressi 133,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 311,96 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja lisanduva viivise. Seega ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul, kuigi maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks, leiab kolleegium, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse. 17.

§ 646

kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus 4 2-23-101511 leiab, et sõltumata hageja konkreetsetest väidetest tuleb maakohtu otsus tühistada seetõttu, et maakohus on rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja eelmenetluse ülesannete täitmise kohustust (

§ 656

lg 1 p 1 ning § 392 lg 1 p-d 1–4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (

§ 435lg 1).

Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised

§ 656

lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud laenulepingu sõlmimist kostjaga ega laenu andmist kostjale. Maakohus on otsuses viidanud oma 01.03.2024 määrusele, millega ta andis hagejale hagi täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks tähtaja 22.03.2024 (dtl 108–109). Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et sai Harju Maakohtu 01.03.2024 määrusest teadlikuks (avas selle) 13.06.2024, st alles pärast maakohtu 07.06.2024 otsuse tegemist. Hageja väitel ei toimetatud 01.03.2024 määrust talle kätte – see tehti e-toimikus küll nähtavaks, kuid kui selle kohta saadeti teavitus, siis mitte hageja lepingulise esindaja epostiaadressile jurist@julianus.ee, mis oli hageja poolt kohtule avaldatud.
2. Ringkonnakohus tuvastab, et kohtulahendite infosüsteemi (KIS) kohaselt on käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-111113 maakohtu 01.03.2024 määrus, s.o dokument nr 9J, hagejale nähtavaks tehtud alates 01.03.
3. Ringkonnakohus tuvastas päringuga e-toimiku haldurile, et 01.03.2024 kohtumäärus on tehtud nähtavaks AŽle, kellele on teavitus saadetud epostiaadressile XXX (dtl 177–178), st mitte hageja enda poolt kohtule avaldatud aadressile jurist@julianus.ee. Hageja oli hagiavalduses märkinud oma esindaja e-postiaadressiks jurist@julianus.ee (dtl 18) ning ka maakohus ise suhtles hagejaga selle e-postiaadressi kaudu, kui saatis 12.05.2023 e-kirja sellele aadressile (dtl 97). Aadressilt jurist@julianus.ee sai kohus ka esindaja vastuse kättesaamiskinnituse kohta (dtl 98). 16.05.2023 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses on maakohus samuti märkinud hageja kontaktaadressina jurist@julianus.ee (dtl 104).
4. Kuigi maakohus ei pidanud 01.03.2024 määrust

§ 306

lg 5 kohaselt kätte toimetama, tuleks ringkonnakohtu hinnangul määruse, millega kohus täidab selgitamiskohustust ja annab menetlusosalistele tähtaja oma avalduste täiendamiseks ja tõendite esitamiseks, edastamiseks valida siiski selline viis, mis tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada määruses viidatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks määratud tähtajast. Eelnev on oluline seetõttu, et kui määrusele vastamata jätmise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata, on sellel hagejale kahjulikud tagajärjed, kuna ta ei saa hagiga sama eseme kohta samal alusel sama isiku vastu enam kohtusse pöörduda (

§ 371lg 1 p 4) (vt nt Tln

RnKm 13.09.2021, 2-21109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9). Kuna käesoleval juhul kasutas kohus menetlusdokumendi kohta teate edastamiseks muid kontaktandmeid kui need, mille menetlusosaline ise kohtule avaldas, siis oleks kohus pidanud tegema vähemalt kindlaks selle, kas hageja on saanud määruse kätte. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale epostiaadressile, ei saanud kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõudis. Selliselt saadetud teavituse saaks ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud (vt nt TlnRnKm 13.09.2021, 2-21109802; TlnRnKm 01.03.2017, 2-16-18128, p-d 31–32). Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Ringkonnakohus leiab, et tegemata kindlaks, kas hageja on kohtumääruse kätte saanud ja saanud reaalselt võimaluse hagi täpsustada ja tõendeid esitada, ei oleks maakohus saanud tugineda otsuse tegemisel sellele, et hageja ei vastanud kohtu 01.03.2024 määrusele. Käesolevas asjas hinnatud menetluslik olukord erineb tsiviilasjadest nr 2-23-101511 ja 2-23-112061, kus ringkonnakohus keeldus hageja kaebuste menetlusse 5 2-23-101511 võtmisest. Viidatud asjades valis maakohus selgitava määruse edastamiseks samuti nende nähtavaks tegemise ega toimetanud määrusi hagejale kätte, kuid neis asjades saadeti teavitused e-postiaadressile, mille hageja ise oli kohtule avaldanud (vrd TlnRnKm 01.07.2024, 2-23101511, p-d 21–23; TlnRnKm 02.04.2024, 2-23-112061, p 19–21). 21.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Arvestades, et maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid, hagejal ei ole olnud võimalust oma hagiavaldust täpsustada ja kohtunõudele vastata, kuna kohus ei ole taganud õigusliku ärakuulamise põhimõtte täitmist, ning seega ei ole ka kostja saanud täpsustatud hagile vastata, ei oleks ringkonnakohtul võimalik ise asja sisuliselt lahendada. Seda ka seetõttu, et apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Seega on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus

§ 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

22. Kuivõrd asi saadetakse

§ 646

alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1, RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

Ringkonnakohus võtab hageja apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid toimikusse, kuid hinnangu peab neile andma maakohus asja uuel läbivaatamisel. 23. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

24. Maakohus toimetas hagiavalduse ja vaidlustatud otsuse kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ringkonnakohtule ei ole teada, et kostjale saaks menetlusdokumente muul viisil kätte toimetada. Seetõttu toimetatakse otsus kostjale kätte avalikult (

§ 317lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 6