← Eesti

2-22-147021/14

Obsah (10)§ 436§ 306§ 638§ 646§ 466§ 656§ 392§ 435§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kaija Kaijanen ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2024, Tallinn Kohtuasja

) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, ei saanud tal menetluskulusid tekkida. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas
  2. juunil 2024 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi Harju Maakohtule. Hageja palub anda talle tähtaeg
  3. märtsi
  4. a kohtunõudele vastamiseks. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. 7.
  5. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Maakohus on rikkunud

§ 436lg-d 1 ja 3 ning teinud kohtuotsuse, mis on menetlusosalistele üllatuslik.

7.

  1. Maakohus tegi
  2. märtsil 2024 kohtumääruse, millega andis hagejale tähtaja täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt
  3. aprillil
  4. Määrust ei toimetatud pooltele kätte, vaid tehti e-toimikus nähtavaks. Hageja on avanud määruse alles pärast kohtuotsuse tegemist
  5. mail
  6. Kuna hageja ei olnud
  7. märtsi
  8. a kohtumäärusele vastanud, jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 7.3.

§ 306

lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Siinsel juhul ei ole hageja seda teha saanud. Hageja viitas Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele tsiviilasjades nr 2-22-5688 ja nr 2-21-

  2. Hageja esitas
  3. juulil 2024 apellatsioonkaebuse täienduse, milles märkis, et asja materjalidest nähtuvalt oli hageja menetlusdokumentides märgitud e-postiks jurist@julianus.ee. Hagejale ei ole sellele e-postile tulnud teateid tähtaja määramisest või dokumendi nähtavaks tegemisest. Hagejale ei ole teada, millisele e-posti aadressile maakohus teate edastas, ning see ei nähtu hagejale ka e-toimikust. Kohtule endale peaks olema nähtav, kuhu teated on edastatud. Tegemist on hageja jaoks negatiivse asjaoluga, s.t hagejal ei ole võimalik tõendada, et teateid ei edastatud e-postile jurist@julianus.ee. Olukorras, kus hageja oli hagiavalduses märkinud menetlusposti aadressina jurist@julianus.ee, ei olnud põhjendatud saata kohtumäärust hageja esindaja e-posti aadressile, mida hageja ega tema esindaja ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta

§ 638lg 1 alusel menetlusse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi 4

(6)2-22-147021 olulise rikkumise tõttu

§ 646ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada.

Asi tuleb saata samale maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 10. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja

§ 646

alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks.

  1. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei olnud vaatamata maakohtu
  2. märtsi
  3. a määruses esitatud selgitustele sama määrusega antud tähtajaks (
  4. aprilliks 2024) täpsustanud ja tõendanud, et laenusummad anti kostja kasutusse. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja peamiselt sellele, et ta ei ole maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrust kätte saanud ning talle ei ole tema menetlusdokumentides märgitud e-postiaadressile jurist@julianus.ee tulnud ka teateid tähtaja määramise või dokumendi nähtavaks tegemise kohta.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulenenud maakohtule kohustust
  8. märtsi
  9. a määrust hagejale kätte toimetada (

§ 306lg 5, § 466 lg 1 esimene lause).

Määrus, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (

§ 466lg 1 teine lause, § 310 lg 1).

Ringkonnakohus on seisukohal, et tehes määruse, millega kohus täidab selgitamiskohustust ja annab hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks, mille esitamata jätmise tagajärjeks võib olla hagi rahuldamata jätmine, tuleb valida määruse edastamiseks viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada kohtu selgitustest ja talle määratud tähtajast (vt ka TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9). Seadus ei keela kohtul toimetada sellist määrust hagejale kätte ka

  1. osas sätestatud korras ja seada täiendavate selgituste ja tõendite esitamise tähtaja algust sõltuvaks menetlusdokumendi kättetoimetamisest.
  2. Praeguses asjas tegi maakohus vaidlusaluse määruse
  3. märtsil
  4. Samal kuupäeval tegi kohus määruse hagejale ning hageja lepingulistele esindajatele AŽle ja IMle e-toimiku infosüsteemis nähtavaks. Avaliku e-toimiku halduri Riigi IT Keskuse
  5. juuli
  6. a vastuse ringkonnakohtu päringule ja selle
  7. juuli
  8. a täpsustuse kohaselt edastati teavitus siinses tsiviilasjas maakohtu
  9. märtsi
  10. a määruse nähtavaks tegemise kohta AŽle epostiaadressile XXX ja IMle e-postiaadressile XXX, Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) dokumendi nähtavaks tegemise kohta teavitust ei saadetud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja (esindaja) oleks teavituse või määruse kättesaamist kinnitanud. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud hagejale määrust mõnel muul viisil edastada.
  11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu valitud viis
  12. märtsi
  13. a määruse edastamiseks ei olnud praeguse asja asjaoludel sobiv. 14.
  14. Üksnes määruse hagejale ja tema lepingulistele esindajatele e-toimikus nähtavaks tegemisest selle edastamiseks ei piisa. Isikut tuleb määruse nähtavaks tegemisest ka teavitada, sest vastasel juhul ei pruugi ta selle olemasolust teada saada. Üldjuhul ei saa isikutelt eeldada, et nad regulaarselt e-toimikut kontrolliksid. 14.
  15. Ehkki praegusel juhul saadeti määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta teavitus hageja lepinguliste esindajate e-postiaadressidele, ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja esitatud nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses,
  16. jaanuari 5

(6)2-22-147021
  1. a hagiavalduses kui ka
  2. veebruari
  3. a hagi täpsustuses oma e-postiaadressina jurist@julianus.ee. Selles olukorras ei olnud kohane edastada teadet
  4. märtsi
  5. a määruse kohta hageja esindajate teistele e-postiaadressidele, mida hageja ega tema esindajad ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud (sh kasutanud neid e-postiaadresse kohtuga suhtlemiseks). Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-postiaadressile, ei saa kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud teavituse saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Hageja väitel on ta avanud maakohtu
  6. märtsi
  7. a määruse alles
  8. mail 2024, s.o pärast vaidlustatud otsuse tegemist.
  9. Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohus
  10. märtsi
  11. a määrust enne vaidlustatud otsuse tegemist hagejale nõuetekohaselt edastanud. Seetõttu ei olnud maakohtu
  12. märtsi
  13. a määruses esitatud selgitused hagejani jõudnud ning hagejal polnud võimalik maakohtu palutud küsimustes seisukohti ja tõendeid esitada. Seega oli vaidlustatud otsus, millega maakohus jättis hagi
  14. märtsi
  15. a määruses nõutud selgituste esitamata jätmise tõttu rahuldamata, hagejale üllatuslik. Eelnevaga on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (

§ 656

lg 1 p 1) ja rikkunud eelmenetluse ülesandeid (

§ 392

lg 1 p-d 3 ja 4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (

§ 435lg 1).

Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised

§ 656

lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt läbi viimata ja maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kontrollinud muid hagi rahuldamise eelduseid peale selle, kas laen on antud kostja kasutusse, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus esitada seisukoht maakohtu

  1. märtsi
  2. a määruses käsitletud küsimustes.
  3. Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
  4. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.