2-18-11489/91

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-11489 Määruse kuupäev Tartu,

1. juuli 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus, Tallinna Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a määrus, Riigikohtu
6. veebruari
7. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. TsMS § 702 lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud alustel. Avaldaja on teistmise alusena tuginenud TsMS § 702 lg 2 p-le 8, mille kohaselt on teistmise alus asjaolu, et EIK on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.
9. Avaldaja on Riigikohtule esitanud EIK
10. oktoobri
11. a otsuse kohtuasjas I. V. vs. Eesti (avaldus nr 37031/21), milles EIK sedastas, et Eesti riigisisesed ametivõimud ei suutnud konventsiooni art 8 kontekstis leida õiglast tasakaalu, jättes nii lapsendamismenetluses kui ka lapsendamise kehtetuks tunnistamise menetluses tuvastamata ja uurimata kohtuasja konkreetsed asjaolud ning jättes hindamata asjassepuutuvate isikute, sh kaebaja, erinevad õigused ja huvid (EIK otsuse p 120). EIK juhtis tähelepanu asjaolule, et lapsendamise üle otsustanud kohus teadis või pidi teadma Lätis pooleliolevast avaldaja isaduse tuvastamise menetlusest (EIK otsuse p 103), nimetatud kohus ei kaalunud lapsendamismenetluse peatamist avaldaja isaduse küsimuse lahendamiseni (EIK otsuse p 103) ning maakohtu lapsendamise määruse põhjendustest ei nähtu arvestamist avaldaja võimalike huvidega ega tasakaalu otsimist lapse huvide ja avaldaja (ja teiste menetluses osalenud isikute) huvide vahel (EIK otsuse p 105). Lapsendamise kehtetuks tunnistamise otsustamise ajaks Riigikohtus oli Läti kõrgeim kohus
12. juulil 2020 teinud otsuse, milles tunnistas avaldaja sisuliselt lapse bioloogiliseks isaks, misjärel registreeriti avaldaja Lätis lapse isana sünnist kuni
13. aprillini
14. EIK arvates ei nähtunud Riigikohtu otsusest konkreetsest kohtuasjast lähtuvaid kaalutlusi lapse huvide kohta (EIK otsuse p 113). Lapsendamise kehtetuks tunnistamise menetluses tunnistati avaldaja avaldus vastuvõetamatuks üksnes seetõttu, et puudusid formaalsed alused, mis võimaldasid tal lapsendaja õiguslikku staatust vaidlustada (EIK otsuse p 114), mida EIK arvates ei saanud pidada piisavaks kaalutluseks leidmaks õiglast tasakaalu kohtuasja võistlevate huvide vahel (EIK otsuse p 115). 2-18-11489
15. Arvestades EIK esitatud kriitikat Eesti kohtute tegevusele lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse menetlemisel, tühistab Riigikohus lapsendamise kehtetuks tunnistamise asjas tehtud ringkonnakohtu ja Riigikohtu määrused teistmise korras TsMS § 702 lg 2 p 8 ja § 710 lg 1 alusel. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise menetluses oleks, arvestades seda, et Eesti kohtule oli teada, et Lätis toimub avaldaja isaduse tuvastamise menetlus ning et avaldaja oli kohtu jaoks piisavalt esile toonud võimaluse, et Läti kohtumenetluse tulemusel loetakse ta lapse bioloogiliseks isaks, tulnud PKS § 166 lg 1 kohaselt arvestada avaldaja kui lapse võimaliku bioloogilise isa nõusoleku puudumisega või vähemalt lapsendamise kehtetuks tunnistamise menetlus peatada kuni Läti kohtulahendi tegemiseni. Asja uuesti arutades peab ringkonnakohus avaldaja nõusoleku puudumisel hindama, kas lapsendamise kehtetuks tunnistamine on PKS § 167 lg 5 kohaselt võimalik. PKS § 167 lg 5 kohaselt ei tunnistata lapsendamist kehtetuks, kui see oluliselt kahjustab lapse huve, välja arvatud juhul, kui kehtetuks tunnistamist nõuavad lapsendaja kaalukad huvid. Sellist kaalumist lapsendamise kehtetuks tunnistamise menetluses tehtud kohtumäärustest EIK hinnangul ei nähtunud. Lapse ja avaldaja huvide vahel õiglase tasakaalu leidmisel tuleb arvestada ka praeguseks täisealiseks saanud lapse arvamuse ja sooviga ning teadmisega, et avaldaja on tema bioloogiline isa.
16. Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 2