KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 14.08.2024, Tallinn Kohtuasja num

§ 128

lg 2 järgi kohustus tagada piirimärkide säilimine, seega ei oma asjas tähtsust poolte välja toodud ja kohtumenetluses vaidlust tekitanud ehitustegevus, olenemata sellest, kas see oli seaduslik või ebaseaduslik.

§ 255

järgi lasuvad hoonestusõiguse korral kõik avalik-õiguslikud reaalkoormatised hoonestajal, järelikult vastutab tema ka piirimärkide säilimise eest. Seega on VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes seadusest tulenevaks kohustuseks, mida kostja rikkus, piirimärkide säilitamise kohustus. Asjas ei oma tähtsust, kelle otsese tegevuse või tegevusetuse tulemusena piirimärgid looduses kaduma läksid. Asjas omab tähtsust üksnes asjaolu, kas piirimärgid on loodusesse paigaldatud ja kas piirimärgid on looduses olemas või oli vajadus need uuesti paigaldada ning kas hageja on selle eest tasunud. Maamõõdistamise toimingute ja piirimärkide paigaldamise juures ei ole kõikide maaomanike kohal viibimine vajalik.

1. Kohtule esitatud maakatastri väljavõttest nähtub, et vaidluses tähtsust omavad kinnistud on maakatastrisse kantud ja mõõdistatud, järelikult on need ka looduses märgistatud piirimärkidega, sest maakatastriseaduse § 16 lg 7 ja § 17 lg 2 sätete järgi toimub maakatastrisse maatüki kandmine pärast mõõdistamist ja mõõdistamisel paigaldatakse piirimärgid. Järelikult olid piirimärgid olemas maatükkide katastrisse kandmisel 08.07.2019 ja 19.09.
2. Kohtule esitatud Harju Geodeesiabüroo OÜ arvest nähtub, et hageja on mõõdistamise eest tasunud.
3. Kohtule esitatud 03.10.2022 maamõõtja ja kostja esindaja ning 04.10.2022 hageja esindaja allkirjastatud piiriprotokollist nähtub, et maakorraldaja on taastanud kaks piirimärki. Maakorraldaja on saatnud kostjale ja kinnistu omanikule e-kirja 29.09.2022 ja teavitanud mõlemaid piirimärkide paigaldamise toimingust. Kohus järeldab sellest, et seaduses sätestatud teavitamiskohustus on täidetud ja piirimärkide taastamine toimus kõigi osapoolte teadmisel. Hageja on tasunud piirimärkide taastamise eest 360 eurot, mis nähtub kohtule esitatud 09.11.2022 arvest. Maakatastrisse on tehtud piirimärkide kohta ka vastav kanne 04.11.
4. Kohus järeldab eelnevast, et piirimärkide taastamine toimus ja hageja on sellega seoses tasu maksnud. Kohtu hinnangul vastutavad piirimärkide säilimise eest mõlemad naaberkinnistu omanikud. Hageja ei ole tõendanud, et piirimärkide kaotsimineku eest vastutab üksnes kostja, seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt võrdse osa piirimärkide taastamise eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 180 eurot (360/2). Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud osas tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus tervikuna ja jätta menetluskulud kostja kanda.
6. Hageja leiab, et maakohus on kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ebaõigesti. Hageja tugines oma nõudes VÕS § 1045 lg 1 p-le 5 või alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p-dele 7 ja
7. Harju Maakohus luges kostja teos VÕS § 1045 lg 1 p 5 (kahju tekitamine õigusvastaselt kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega) ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 (kahju tekitamise õigusvastasuse seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu) normide eeldused täidetuks. Selles osas nõustub hageja maakohtuga. Harju Maakohus tuvastas õigesti kostjal lasuva seadusest tuleneva kohustuse rikkumise, mille tulemusel tekkis hagejal kahju 360 eurot, kuid jättis sellest hoolimata kahju üksnes osaliselt kostja kanda. Selliselt on maakohus põhjendamatult ning õigusvastaselt vabastanud kostja tema poolt õigusvastaselt 2-22-19417 tekitatud kahju hüvitamisest. Maakohtu otsus on vastuoluline ega ole kooskõlas kohtu enda põhistustega.
8. Hageja hinnangul on kohus teinud üllatusliku järelduse, et asjas ei oma tähtsust see, kas ehitustegevus oli seaduslik või ebaseaduslik või kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu piirimärgid kaduma läksid (

§ 128lg 2).

Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et piirimärkide kaotsimineku eest vastutavad nii hageja kui ka kostja.

§ 128lg 2 kohaselt peab kinnisasja omanik tagama piirimärgiste säilimise.

Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Apellant ei ole piirimärke muutnud või neid ümber paigutanud, vaid on kandnud kahju kaotsi läinud piirimärkide näol kostja ebaseadusliku ehitustegevuse tõttu.

§ 128

lg 2 sätte eesmärk ja mõte ei saa seisneda selles, et kahju kannataja peab vastutama solidaarselt kahju tekitajaga ning kandma kostja õigusvastase kahjustava tegevusega kaasnevaid kulusid, sest neil on ühised piirimärgid ja kahju kannataja dokumentaalsetest tõenditest ei piisa, et tõendada kahju tekitaja süüd. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus on otsuses selgitanud, et asjas ei oma tähtsust, kelle otsese tegevuse või tegevusetuse tulemusena piirimärgid looduses kaduma läksid. Kostja kinnitab veelkord, et Kubja tee 6 kinnistul ei ole tehtud mis tahes ebaseaduslike töid/tegevusi, veelgi enam ei ole selle käigus kadunud piirimärgid. Märgi võib tee äärest eemaldada ükskõik kes. Ei ole põhjust arvata, et seda teeb maaomanik ise, kes on nende märkide paigaldamise tellinud ja selle eest tasunud. Piirimärgid asuvad avaliku tee ääres ja kinnitust on leidnud, et ühe piirimärgi hävitas valla tellitud greider. Harju Maakohtus on leidnud tõendamist, et viimased piirimärgid tellis Kubja tee 6 omanik, mitte Jõelähtme vallavalitsus.
3. Kostja selgitas, et ei esitanud vastuapellatsioonkaebust üksnes põhjusel, et mitte lasta Jõelähtme vallavalitsusel tekitada rohkem kahju rahva rahakotile. Apellatsioonkaebuse esitamiseks pidanuks kostja kasutama õigusabi, mille hinnanguline kulu oleks olnud umbes 4500 eurot. Kostja ei nõustu maakohtu otsusega, mis kohustab teda tasuma piirimärkide taastamise kulusid, kuid arvestades muid käesoleva menetluse kulusid, ei vaidlustanud otsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.
5. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles see on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Kuna hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäi osaliselt rahuldamata (180 euro ulatuses) ja menetluskulud jäid osaliselt tema enda kanda, ning kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, siis hindab ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes hageja apellatsioonkaebuse ulatuses. Maakohtu otsus kostjalt 180 euro väljamõistmise ja 75 euro menetluskulude väljamõistmise osas on jõustunud.
6. Maakohus on tuvastanud järgmised asjaolud, milles apellatsiooniastmes vaidlust ei ole: 2-22-19417 - kinnistu Kubja tee 6 Jägala-Joa külas Jõelähtme vallas (registriosa nr 15842350) kuulus otsuse tegemise ajal OMG Media OÜ-le; Kubja tee 6 kinnistule on seatud hoonestusõigus kostja kasuks 10 aastaks. Hoonestusõigus on kantud kinnistusraamatusse 20.01.2022; Kubja tee 6 kinnistuga piirneb ühest küljest hagejale kuuluv Kubja tee (registriosa nr 15977950).
7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, s.o pooles ulatuses, tuginedes sellele, et kostjal kui hoonestusõiguse omanikul oli asjaõigusseaduse (

) § 255 järgi kohustus vastutada ka piirimärkide säilimise eest. Maakohus märkis, et kuna piirimärgid olid kadunud, siis on kostja rikkunud VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestatud seadusest tulenevat kohustust. Kuna piirmärkide säilimise eest vastutavad aga mõlemad naaberkinnistu omanikud – ning hageja ei ole tõendanud, et kostja üksinda vastutab piirmärkide kadumise eest –, leidis maakohus, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt võrdse osa piirimärkide taastamise eest. 24. Ringkonnakohus leiab, et lõppastmes on maakohus õigesti jätnud hagi 50% ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas vaidluse õigusliku kvalifikatsiooniga seoses pooltele 26.06.2024 saadetud kirjas, et ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas asjakohased

§ 128

lg-d 2 ja 3.

§ 128

lg 2 järgi peab kinnisasja omanik tagama piirimärgistuse säilimise ega või piirimärke muuta ega ümber paigutada.

§ 128

lg 3 kohaselt võib kinnisasja omanik naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist ning sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on oluline just

§ 128lg 3, kuna see, miks või kelle süül 2019.

aastal paigaldatud piirmärgid hävisid, ei ole tõendatud. See-eest on naaberkinnistu omanikul õigus nõuda piirmärkide paigaldamist ja sellega seotud kulude võrdset kandmist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja on piisavalt tõendanud
2. aastal maa mõõdistamist ja piirimärkide paigaldamist enne maatükkide maakatastrisse kandmist (vt ka Maa-ameti katastriüksuste info väljatrükid, mille kohaselt on Kubja tee 6 moodustatud kaardi ja plaani alusel ning Kubja tee moodustatud 18.06.2019 mõõdistamise (L-EST) alusel PK poolt; I kd, tl 174 – 175 pöördel). Hageja on tõendanud, et ta tasus Harju Geodeesiabüroo OÜ 19.09.2019 arve nr 1907/04-05 eest 1600 eurot 27.09.2019 (I kd, tl 65, 66). Harju Geodeesiabüroo OÜ (esindaja PK) on 05.04.2023 hagejale esitatud selgituses täpsustanud, et arve nr 1907/04-05 on koostatud tööde eest, mis hõlmasid Kubja tee (katastriüksus 24501:001:1510) ja Jägala puhkekeskuse (katastriüksus 24501:001:1509) kaardimõõdistamist. Selgituse kohaselt sisaldab kaardimõõdistamine kõikide piiripunktide mõõdistamist, uute piirimärkide paigaldamist ja hävinud piirimärkide taastamist, samuti katastrile esitatava katastritoimiku koostamist sinna juurde kuuluvate dokumentidega (I kd, tl 176). Ringkonnakohus leiab, et kuna Kubja tee piirneb ühest küljest Kubja tee 6 kinnistuga, saab lugeda tõendatuks, et Harju Geodeesiabüroo OÜ
3. a tööd hõlmasid ka asjaomaste kinnistute piiri mõõdistamist ja piirimärkide paigaldamist. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, et hageja kinnistu oli
4. aastal mõõdistatud ja sellele olid seatud piirimärgid. Seda kinnitab ka 04.10.2022 hageja ja kostja poolt allkirjastatud piiriprotokoll, millel on märgitud, et piirimärgid 12 ja 13 taastati Kubja tee (mõõdetud
5. a) koordinaatide alusel (I kd, tl 22–23).
6. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, et hoopis Kubja tee 6 endine omanik on
7. aastal asjaomased piirimärgid paigaldanud, kuna sel ajal ei olnud Kubja tee 6 ja Kubja tee vahel piirmärke, ei ole tõenda, et piirimärgid 11, 12 ja 13 oli sel ajal kadunud ja taastati Kubja tee 6 2-22-19417 omaniku poolt. Kostja väitel maksis kinnistu Kubja tee 6 eelmine omanik Stereo Media OÜ
8. aastal OÜ G.E.POINT arve nr 274 alusel töö nr 20-G277 eest, milleks oli Kubja tee 6 topo-geodeetilise alusplaani koostamine (I kd, tl 55). Toimikus on ka mais 2020 teenusepakkujaga peetud kirjavahetus Kubja tee 6 kinnistu piiride märkimise kohta (I kd, tl 49), milles MK (kes on ka kostja seaduslik esindaja) on küsinud 14.05.2020 kelleltki „Priidult“ hinda mh Kubja tee 6 kinnistu piiride märkimise kohta. 21.05.2020 vastusele on MK vastanud, et tellis juba mujalt ära (I kd, tl 49). Samas on kostja oma 28.04.2023 menetlusdokumendis selgitanud ja kinnitanud, et tal puudus vajadus piiride märkimist registreerida (I kd, tl 179 pöördel). OÜ G.E.POINT arvest piiride märgistamist ei nähtu. Seega jääb ainetuks väide, et kostja on vaidlusalused piiripunktid looduses
9. aastal märgistanud.
10. Edasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud, et piirimärgid on kadunud kostja tegevuse tõttu. Hageja väidab, et kostjapoolse ebaseadusliku ehitamise tulemusel kadus ära kolm
11. aastal Kubja tee 6 ja Kubja tee piirile paigaldatud piirimärki, s.o. piirimärgid nr 11, 12 ja
12. Ringkonnakohus nõustub esiteks maakohtuga, et käesolevas asjas ei oma tähtsust see, kas kostja ehitas midagi ebaseaduslikult, kuna võimalik ebaseaduslik ehitamine Kubja tee 6 kinnistul ei tõendaks seda, et kostja kaotas selle käigus ära piirimärgid. Kui aga oleks tõendatud, et kostja tegevuse tõttu piirmärgid hävisid, siis ei oleks see, kas asjaomane tegevus oli seaduslik või ebaseaduslik, määrav. Kohus jätab hageja väited ebaseadusliku ehitamise kohta arvesse võtmata ning neile pikemalt vastamata.
13. Ringkonnakohus märgib, et tegelikult on kõne all vaid piirimärkide 12 ja 13 kadumine, kuna hageja on möönnud, et piirimärk nr 11 (teenael/piirinael) leiti siiski üles (vt ka
14. aasta piiriprotokoll, I kd, tl 22; foto tl 30). Kostja omakorda on esitanud hageja ametniku 21.12.2022 e-kirja, milles on selgitatud, et piiriprotokollist ei nähtu, et teenael oleks keset Kubja teed, kuid mingi osa Kubja teest asus vaatluse kohaselt Kubja tee 6 kinnistul. Kirjas on märgitud, et tegemist võib olla olukorraga, „kus greiderdamise käigus teematerjal sattus osaliselt Kubja tee 6 kinnistule“ (I kd, tl 53). Kostja on sellele valla kirjale tuginedes märkinud, et kuna ilmselt sõitis hageja greider üle piirimärgist 11 (teenael), siis võis hagejapoolse greiderdamise käigus hävitada ka piirimärgid 12 ja
15. Samuti võisid teemärgid kostja hinnangul kaduma minna lumesaha tegevuse tagajärjel. Või, kuna tee on avalikus kasutuses, võis piirimärgid eemaldada ükskõik kes teine (kostja 28.04.2023 menetlusdokument, I kd, tl 180). Kuigi kostja ei ole eelnevaga tõendanud, et piirmärgid hävitas hageja ise, on käesoleval juhul oluline, et nõude ja apellatsioonkaebuse esitanud hageja ei ole tõendanud, et kostja hävitas piiripostid 12 ja
16. Ringkonnakohus ei saa pidada piisavaks hageja väiteid, et kuidas muidu said piirimärgid kaduda. Seejuures on maakohus 03.04.2023 istungil hagejale ja kostjale tõendamiskoormist selgitanud, sh seda, et hageja peab tõendama, et kostja on piirimärgid ära kaotanud (vt dtl 348, istungi salvestis). Seega oli hagejale tõendamiskoormist selgitatud, ent hageja ei ole tõendanud, et märgid hävisid kostja tegevuse tulemusel.
17. Seega ei ole eeltoodust tulenevalt tõendatud, kelle tegevuse tulemusel piirmärgid 12 ja 13 kadusid, ent on tõendatud, et hageja tellis uue mõõdistamise ja piiripunktide taastamise. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et need piiripunktid olid
18. aasta sügiseks kadunud. Hageja tasus Harju Geodeesiabüroo OÜ arve nr 221101 alusel (Kubja tee piiride osaline taastamine) 360 eurot (I kd tl 22–25).
19. Lähtudes

§ 128

lg-st 3 võis kinnisasja omanik (s.o hageja) naaberkinnisasja omanikult (s.o hoonestusõigust omavalt kostjalt) nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist ning sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. Kuna hageja on tasunud Kubja tee ja Kubja tee 6 vahelise piiri kontrollmõõdistamise (osalise 2-22-19417 mõõdistamise) eest 360 eurot, siis ei oleks alust mõista kostjalt hageja kasuks välja 360 eurot tervikuna. Maakohus on lõppastmes õigesti jätnud hagi 50% ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsust oma eeltoodud põhjendustega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohus jättis menetluskulud hagi rahuldatud osalt kostja kanda ning muus osas poolte endi kanda. Maakohtus kantud menetluskuludeks oli hageja tasutud riigilõiv 140 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 75 eurot.
3. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt ning ringkonnakohus maakohtu otsust ei muuda, siis puudub alus menetluskulude jaotuse või menetluskulude kindlaksmääramise muutmiseks. Kuigi pool 140 eurost on 70 eurot, mitte 75 eurot, siis kuna kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, on maakohtu otsus selles osas jõustunud ning ringkonnakohus seda muuta ei saa.
4. Lähtudes sellest, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
5. Kuna maakohus määras vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, peab ringkonnakohus tegema seda ka apellatsiooniastmes kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3). Kuna kostjal ei olnud ringkonnakohtus lepingulist esindajat ja ta ei ole kandnud ka muid kulusid, ei ole kostjal apellatsiooniastmes kulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt