Obsah (10)

§ 163§ 22§ 165§ 150§ 65§ 66§ 171§ 172§ 175§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-21-580 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende es

§ 163lg 7 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Asjaolud 18.01.2021 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kuulutati välja K R pankrot. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 04.03.
2. Võlausaldajaid üldkoosolekule kohale ei ilmunud, millest tulenevalt esitas pankrotihaldur kohtule ettepaneku jätta käesolevas pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. Kohus jättis 11.03.2021 määrusega pankrotitoimkonna moodustamata. 15.07.2021 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja, mille kohus kinnitas 21.07.2021 määrusega. Kohtumäärus jõustus 06.08.
3. 10.10.2023 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande pankrotimenetluse lõpetamiseks, mille kohus jättis 25.10.2023 määrusega kinnitamata. 10.08.2024 esitas pankrotihaldur kohtule uue lõpparuande pankrotimenetluse lõpetamiseks. Kohtumääruse põhjendus
4. Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt 10.08.2024 esitatud lõpparuande pankrotimenetluse lõpetamiseks, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 2 1.
5. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide. Kohtule esitatud lõpparuandest nähtub, et võlausaldajatel jääb II järgu nõuete osas saamata kokku 20 972,94 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud ega tunnustatud. 1.
6. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 5 järgi pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus K R pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 163alusel on põhjendatud.

1.3. Vastavalt

§ 163

lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. 1.4. Haldur on maksejõuetuse tekkimise põhjusena märkinud muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on rahaliste kohustuste võtmine, mida ei ole suudetud täita, s.o muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Maksejõuetus on püsiva iseloomuga, võlgnikul puudub vara. 2. Halduri vabastamine

§ 165

lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et eeltoodud alusel tuleb pankrotihaldur Martin Pärn vabastada K R pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. 3. Halduri tasu 3.1. Halduri tasu on pankrotimenetluse kuluks vastavalt

§ 150lg 1 p 3.

Halduri tasu määramise ning piirmäärad sätestab

§ 65ja § 65¹.

Haldur taotleb tasu kinnitamist pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud alammääras summas 1000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 220 eurot.

§ 65

lg 1¹ järgi halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Eeltoodu alusel on kohtul kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei ole esitanud. 3.2. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub

§ 65

lg 5 esimene lause, mille kohaselt määratakse tasu halduri seaduses sätestatud tasu piirmäärade alammääras ja § 65 lg 113, mille kohaselt võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on kohtule menetluskulude kalkulatsioonis 02.03.2021 arvestanud pankrotihalduri tasu toimingutasuna /dtl 199/. Kohus leiab, et haldur on tegutsenud pankrotimenetluses tulemuslikult, tasu piirmäära raamides vastab halduri töö mahule ja vastavuses pankrotimenetluses läbiviidud toimingutega. Kohus määrab halduri tasuks 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1220 eurot.

§ 65lg 1 alusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Halduri tasu maksta välja pankrotivara arvelt. 3.3. Kohus kinnitab halduri kulud summas 8,70 eurot, s.o halduri tehtud vajalikud kulud käesolevas menetluses panga teenustasudena. Kuna käesoleval juhul on pankrotimenetlus 3 menetlusse võetud enne 01.07.2022, kohaldatakse halduri kulude arvestamisel kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule on õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur taotleb pankrotimenetluses kantud kulude hüvitamist. Aruande kohaselt on pankrotimenetluses kulud kokku 8,70 eurot. Kohus leiab, et halduri kulud on põhjendatud. Halduri kulud tuleb hüvitada pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 4.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist (so. 01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
3. aasta
4. juunini.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus lõpetab käesoleva menetluse lõpparuande kinnitamisel. Seega on käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud

§ 171lg 1 järgi.

4.2.

§ 172

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.

§ 172

lg 1 kohaselt kui algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele ning võlausaldajate üldkoosolekule (04.03.2021) kedagi kohale ei ilmunud, mistõttu ei olnud seal võimalik ühtegi otsust vastu võtta.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on K R pankrotimenetluse lõpetamise avalduses teinud ettepaneku jätta K R pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes on valmis täitma K R usaldusisiku kohustusi ning usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa ka põhjendamatuid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K R kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab K Rd ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Haldur on lõpparuandes avaldanud, et K R on pankrotimenetluse järelevalve menetluses tagastanud 900 eurot oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Tagastamata on 406,77 eurot. 4.3. Kohus selgitab K R’le, et vastavalt

§ 172

lg 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kohus on võlausaldajate nimekirja kinnitanud 21.07.

1. 4.
2. FIMS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
3. aasta
4. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Pankrotiavaldus koos avaldusega kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on kohtule esitatud 11.10.2021, seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta 4 möödumist. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11, FIMS § 1933 lg 2).

Usaldusisikul tuleb esitada kohtule kord aastas,

1. septembriks tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Kohus saadab usaldusisikule koos käesoleva kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruande vormi, mis tuleb usaldusisikul esitada täidetuna igal järgneval kolmel aastal Pärnu Maakohtu e-posti aadressile pmkhaapsalu.menetlus@kohus.ee või postiaadressile Sadama 21, 90502 Haapsalu. Esimene aruanne perioodi 1.09.2024 – 31.08.2025 kohta esitada kohtule hiljemalt 05.09.
2. 4.
3. Kohus selgitab, et

§ 173

lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.

§ 173

lg 4-5 järgi peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 173

lg 6 järgi on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 4.6.

§ 175

lg 1 ja FIMS § 1933 lg 2 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5