Obsah (5)

§ 152§ 154§ 155§ 248§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2264 Määruse kuupäev 28. august 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi L.P.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 4. oktoobri 2023. a ettekirjutuse nr 4.1-16/

) § 155 lõige 5, § 204 lõige 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. oktoobril 2023 L.P.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) vastu. Kaebuse kohaselt kohustati kaebajat SKA
3. oktoobri
4. a ettekirjutusega nr 4.1-16/51274-1 tagasi maksma enamtasutud vanemahüvitis summas 726,24 eurot. Kaebaja taotleb kaebuses SKA
5. oktoobri
6. a ettekirjutuse nr 4.1-16/51274-1 tühistamist. Tartu Halduskohus võttis
7. mai
8. a määrusega L.P.i kaebuse menetlusse.
9. SKA esitas
10. augustil 2024 vastuse kaebusele. Vastustaja tegi vastuses kaebusele kaebajale ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga, st SKA loobub tekkinud enammaksest 3-23-2264 poole summa ulatuses ning kaebaja loobub kaebusest ja tagastab alusetult saadud vanemahüvitisest 363,12 eurot.
11. Kohus küsis
12. augusti
13. a kohtunõudega kaebajalt seisukohta haldusasja nr 3-23-2264 edasise menetluse osas ning palus kaebajal teatada, kas ta soovib menetluse

§ 152lõike 1 punkti 3 alusel lõpetada ja sõlmida kohtu poolt kinnitatava kompromissi.

1. Vastuseks kohtu
2. augusti
3. a kohtunõudele teatas kaebaja
4. augustil 2024, et ta soovib haldusasja nr 3-23-2264 menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 3 alusel lõpetada ja sõlmida kohtu poolt kinnitatava kompromissi, st SKA loobub tekkinud enammaksest poole summa ulatuses ning kaebaja loobub kaebusest ja tagastab alusetult saadud vanemahüvitisest 363,12 eurot. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 154

lõike 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Sõlmitava kompromissilepinguga on nõustunud kõik menetlusosalised, kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Ettepaneku kompromissi sõlmimiseks tegi vastustaja, seega võib eeldada, et vastustaja on teadlik kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Kohus on selgitanud kaebajale kompromissi sõlmimise tagajärgi.
2. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus menetlusosaliste kompromissi ja lõpetab haldusasja menetluse (

§ 152lõike 1 punkt 3).

Menetluse lõpetamise korral puudub õigus pöörduda sama nõudega ja samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lõige 6, § 43 lõike 1 punkt 2).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 154lõige 2).

Kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus menetlusosalist

§ 248alusel trahvida.

8.

§ 108

lõike 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Kuna menetlusosalistel ei ole praegusel juhul saanud väljamõistetavaid menetluskulusid tekkida (kaebaja on kaebuse ise esitanud ega ole tasunud riigilõivu ning vastustaja on haldusorgan, kes ei ole välist õigusabi kasutanud), siis puudub vajadus menetluskulusid menetluse lõpetamise määruses jagada. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks menetluskulude jagamist täiendavalt otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 2