lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
lg 2 sätestab, et kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat tasuma hagi tagamise taotluselt riigilõivu 70 eurot 10 päeva jooksul alates 11.06.2024 kohtumääruse jõustumisest so 17.06.2024 vastavalt määruse resolutsioonis antud juhistele. Riigilõivu tasumist tõendav dokument tuli esitada määratud tähtaja jooksul kohtule (
Kohus hoiatas, et puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata (
Kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldanud ega riigilõivu tasunud, jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata.
lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja poolt hagis toodud faktilistest asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et kostjale on 22.05.2024 TTTTTT kinnistu valduse vabastamise nõude esitanud kostja lepinguline esindaja, mitte kohtutäitur. Hageja ei ole hagis esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks pöördunud kohtutäituri poole avaldusega alustada täitemenetlust TTTTTT kinnistut valdavalt hagejalt kinnistu valduse väljanõudmiseks 10.05.2024 kordusenampakkumise akti alusel ning et kohtutäitur oleks omakorda alustanud täitemenetlust kordusenampkkumise akti alusel TTTTTT kinnistu valduse väljanõudmiseks. Alles sellise täitemenetluse takistamiseks on hagejal võimalus esitada võlgnikuna hagi sissenõudja vastu enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Selles hagis võib hageja tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga tuvastatakse selle olemasolu või puudumine (vt Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1122-15, p 19, 21).
lg 2 p 2 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kuna hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole avalduse rahuldamine võimalik. 11. Hageja taotlus menetlusabi andmiseks tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Praegusel juhul see nii ei ole. 12. Vastavalt
lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 13.
lg 4 järgi kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna käesolevas tsiviilasjas on dokumendid kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada. 14.
15. Hageja on hagiavalduses palunud asendada lahendis selle avalikustamisel tema nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta avalikustamata tema isikukood ning vara andmed. Kohus rahuldab hageja taotluse hageja nime asendamiseks tähemärkidega ega avalikusta tema isikukoodi (
lg 2 koostoimes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.