Obsah (17)

§ 637§ 3141§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 5§ 144§ 163§ 173§ 174§ 138§ 175§ 4842§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-148819 Tsivii

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 372.24 euro saamiseks. Kohus tegi 08.12.2023 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxxx. Makseettepaneku kättesaamist ei ole võlgnik kohtule kinnitanud. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 27.12.
2. Võlgnik L. M. esitas 27.12.2023 nõudele vastuväite. 15.11.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 03.01.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt

§-le

1. Hageja esitas 08.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse L. M. vastu milles palub mõista kostjalt hageja kasuks kostja ja I AS-i vahel 03.06.2019 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 136.89 eurot, intress 48.71 eurot, viivis 22.54 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot, viivis põhinõudelt 136.89 eurolt alates 09.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja I AS-i vahel 03.06.2019 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxx. Kostja kohustus laenu tasuma vastavalt maksegraafikule kuni 12.06.
2. I AS loovutas 25.10.2019 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kuna kostja esitas vastuväite nõude aegumisele, siis esitab hageja nõude mitteaegunud tasumata osamaksetest tulenevalt. 2 2-23-148819 Harju Maakohus jättis 21.05.2024 hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 07.06.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitas hageja, et krediidiandja luges kostja keskmiseks igakuiseks palgaks kokku 1700 eurot neto. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste finantskohustustena 27.40 eurot. Krediidiandja tuvastas esitatud andmete õigsust kostja laenutaotluse analüüsi tulemusel. Maksehäired taotluse tegemise hetkel puudusid. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja jõuti järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediiti kokku summas 188 eurot igakuiste osamaksetega summas 7.09 eurot. Juhul, kui kohus eeltoodud alustel nõuet ei saa rahuldada, siis esitab hageja alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude ning palub rahuldada hagi alusetust rikastumisest tulenevalt. Kostjal tuleb krediit tagastada alusetu rikastumise sätete alusel, sest kostja on palunud krediidi kanda müüja pangakontole. Seega on hagejal VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel kostja vastu nõue AS-ilt I alusetult saadu tagastamiseks summas 186.12 eurot, millele lisanduvad viivised 22.53 eurot. Kostja tasus järelmaksulepingu nr. xxxx, 03.06.2019 alusel krediidiandjale 03.06.2019 esimese osamakse summas 1.88 eurot. Seega saab lugeda kostja tasumise põhiosa katteks summas 1.88 eurot ning kostjal jääb põhiosana tasuda (188 – 1.88) 186.12 eurot. Harju Maakohus võttis 02.04.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. 02.04.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud

§ 3141lg 1, lg 2, lg 3 alusel 26.06.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 3 2-23-148819

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 4 2-23-148819 Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja järelmaksulepingust tulenev nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Krediidiandja luges kostja keskmiseks igakuiseks palgaks kokku 1700 eurot neto. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste finantskohustustena 27.40 eurot. Krediidiandja tuvastas esitatud andmete õigsust kostja laenutaotluse analüüsi tulemusel. Maksehäired taotluse tegemise hetkel puudusid. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja jõuti järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediiti kokku summas 188 eurot igakuiste osamaksetega summas 7.09 eurot. Krediidiandja lähtus sissetulekute ning kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
3. Hageja toob välja, et juhul, kui kohus eeltoodud alustel nõuet ei saa rahuldada, siis esitab hageja alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude ning palub rahuldada hagi alusetust rikastumisest tulenevalt. Kostjal tuleb krediit tagastada alusetu rikastumise sätete alusel, sest kostja on palunud krediidi kanda müüja pangakontole. Seega on hagejal VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel kostja vastu nõue AS-ilt I alusetult saadu tagastamiseks summas 186.12 eurot, millele lisanduvad viivised 22.53 eurot. Kostja tasus järelmaksulepingu nr. xxxx, 03.06.2019 alusel krediidiandjale 03.06.2019 esimese osamakse summas 1.88 eurot. Seega saab lugeda kostja tasumise põhiosa katteks summas 1.88 eurot ning kostjal jääb põhiosana tasuda (188 – 1.88) 186.12 eurot. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus, vaid lepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Käesolevalt on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud. Hageja toob hagiavalduse täienduses välja, et kostjal jääb põhiosana tasuda (188 – 1.88) 186.12 eurot. Esialgses hagiavalduses selgitab hageja, et kuna kostja esitas vastuväite nõude aegumisele, siis esitab hageja nõude mitteaegunud tasumata osamaksetest tulenevalt, milleks on kokku 136.89 eurot. Ka hagiavalduse täiendusele lisatud viivisearvestuses on lähtutud põhivõlast 136.89 eurot.

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Arvestades kostja vastuväidet ning hageja esitatud asjaolusid, on põhjendatud hageja põhinõue summas 136.89 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 136.89 eurot ja viivis 22.53 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja intressi 48.71 eurot, viivise 0.01 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot. 5 2-23-148819 III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

9. Hageja nõude suurus kokku oli 233.14 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 136.89 eurot ja viivise 22.53 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 68%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 32% ulatuses hageja kanda ning 68% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 427 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga).

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 35 eurot, ehk kokku 100 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot käibemaksuga. 6 2-23-148819 Vastavalt

§ 4842

tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (100+240+20) 360 eurot, millest kostja kanda jääb 68% ehk 244.80 eurot.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7