1-20-6444/6

(20231500163)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi S.Z süüdistatuna KarS § 348 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav S.Z – isikukood XXX, elukoht xxxx, Vene Föderatsiooni kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht xxxx (xxxx), kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.Z KarS § 348 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.Z ei pane kaheteist kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista S.Z-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 97,20 eurot riigituludesse. Kohustada S.Z tasuma väljamõistetud sundraha ja kaits jatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 81,10 eurot. Menetluskulud kogusummas 973,20 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida: „S.Z , kriminaalasi 1-20-6444, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – võltsitud juhiluba säilitada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti arhiivis. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud S.Z ’t süüdistatakse KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta teadvalt hankis kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas ja ajal võltsitud tähtsa isikliku dokumendi, s.o Poola Vabariigi juhiloa nr xxxx ( xxxx) välja antud 18.02.2016 S.Z nimele (dokumendi uurimise akt nr.xxxx). Seejärel kasutas teadvalt nimetatud võltsitud juhiluba 22.01.2020 kell 19.00, Tallinnas, Laagna teel, Paekaare tn 16 juures suunaga J.Smuuli tee, juhtides mootorsõidukit xxxx reg/märgiga xxxx, esitas selle kinnipidamisel Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikule juhtimisõiguse tõendamiseks. KarS § 350 kohaselt on mootorsõidukijuhi juhiluba tähtis isiklik dokument KarS § 348 tähenduses. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav S.Z, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 11.09.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.Z süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud. Antud karistus vastavalt KarS § 73 lg-le 1 ja lg-le 3 jätta süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 12-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid 2 KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi –võltsitud juhiloa – säilitada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti arhiivis. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 97,20 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
4. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 3