Obsah (4)

§ 201§ 73§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1201 (19284000021) Menetlus kohtus kirjalik menetlus

§ 201

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav P.H (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: 1. Tunnistada P.H süüdi karistusseadustiku (

) § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata P.H-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud rahalist karistust 200 (kakssada) päevamäära, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot ei pöörata täitmisele, kui P.H ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

1. Tsiviilhagi: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu OÜ Viskaunt esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista P.H-lt 765 (seitsesada kuuskümmend viis ) eurot OÜ Viskaunt (registrikood xxxxxxxx , AS SEB Pank, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kasuks. )
2. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.H-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus ) eurot ja riigi õigusabi tasu 90 (üheksakümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 966 (üheksasada kuuskümmend kuus ) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 80 (kaheksakümmend) eurot 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
3. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 33311900011978 ning selgituse “P.H , otsus nr 1-20-1201, menetluskulu“. Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
4. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on P.H toime pannud kuriteona valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise

§ 201

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema töötades ajavahemikul 08.12.-19.12.2018 Viljandi linnas Tallinna tn 22 asuvas kaubanduskeskuses Centrum Viskaunt OÜ küünalde müügiletis müüjana omastas Viskaunt OÜ-le kuuluva kassaraha summas 765 eurot. 2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses P.H süüdimõistmist

§ 201

lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 2000 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot).

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täitmisele pööramata, kui P.H ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. 3. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme 2 asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise.

§ 201

lg 1 näeb ette kriminaalkorras vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. P.H poolt valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine on tõendatud järgnevate tõenditega: U.Vi poolt 28.12.2018 esitatud süüteoteatest (tl 18-18p) nähtub, et OÜ Viskaunt müüb küünlaid Centrumi kaubanduskeskuses. Sõlmitud müüjaga P.H võlaõiguslik leping 08.28.12.

1. Töötaja ei ilmunud enam tööle alates 18.12.2018 ja võttis endaga kaasa kogu kassaraha, mida ta siiani korduvalt lubab ära tuua, aga seda teinud ei ole. Annab ainult alusetuid lubadusi. Kannatanu hindab varalise kahju suuruseks 765 eurot. Juriidilisest isikust kannatanu OÜ Viskaunt esindaja U.Vi ütluste kohaselt (tl 1-2) tegeleb OÜ Viskaunt põhiliselt autoremondi teenuse pakkumisega ja iga aasta jõulude ajal erinevate linnade kaubanduskeskustes, s.h Viljandi, küünalde müügiga. 2018.a. detsembrikuuks otsisid nad Viljandi Centrumi kaubanduskeskusesse perioodiks 08.-22.12.2018 müüjat. Sellega tegeles tema abikaasa X.X kes oma endise töölise kaudu leidis tüdruku nimega P.H ja sai temaga ühenduse Facebook Messengeri kaudu. E.V tutvustas telefoni teel P.H-le töö sisu ja 02.12.2018 tehti Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse kanne, et P.H asub tööle ettevõttesse OÜ Viskaunt töölisena suulise võlaõiguslepingu alusel. P.H-ga kohtusid 08.12.2018 Viljandi Centrumi keskuses, kus E tutvustas küünalde müümist lähemalt ja kuidas kassarahaga hiljem ümber käia. Kokkulepe oli, et kassaraha ööseks keskusesse jätta ei tohi, vaid see tuleb võtta kaasa ja kui vahepeal tuuakse kaupa, siis saab raha üle anda. Kassalehe (tl 3) andmete kohaselt perioodil 08.-13.
2. kui oli tööl Jessica, on märgitud sissetulekuna kassasse kogusumma 617 eurot. See summa ei ole kindlasti reaalne, sest juba esimesel päeval on ta summa 170 eurot maha kriipsutanud ja asemele kirjutanud 120 eurot. E vestles 11.12.2018 hommikul Messengeris Jessicaga, kes kinnitas, et 10.12.2018 õhtuks oli kassa 395 eurot. Kui seda võrrelda kassalehega, siis sellist summat kokku ei tule. Summa ei tule kokku ka siis, kui mitte arvestada 08.
3. tehtud parandust 170 eurot, mis on maha tõmmatud. Koos selle summaga pidi kassas olema kokku 347 eurot, s.t kassalehe järgi pidi kassaraha olema vähem kui Jessica ise kinnitas, et tegelik summa on hoopis suurem. Jessicaga oli kokkulepe, et ta maksab keskuse töötajale ära üüriraha 400 eurot sularahas ja teeb selle kohta kande kassalehele. Keskuse töötaja võttis 20.12.2018 ühendust Ega e-kirja teel ja teatas, et ei ole seniajani saanud OÜ -lt Viskaunt üüriraha. Jessica oli veel Centrumis tööl
4. ja 18.12.2018, kuid nendel päevadel pole kummalgi päeval tehtud kassalehele kandeid nagu poleks ühtegi küünalt müünud, mis pole aga reaalne. Vahepealsetel päevadel oli Jessical tööle ilmumiseks mitmeid erinevaid põhjuseid, erinevad haiguslikud nähtused ja isegi operatsioon, milles aga esines tihti vastuolusid. E teatas 16.
5. Jessicale, et leidis uue töötaja ja ei pea enam tööle tulema, kuid pidi viima kogunenud kassaraha uue müüja kätte, mida ta aga ei teinud. Kassaraha summas 765 eurot on jätkuvalt Jessica käest saamata ja seoses sellega on OÜ Viskaunt saanud varalist kahju kokku 765 eurot. Kannatanu esindaja U.V ütlused P.H töötamise kohta OÜ-s Viskaunt haakuvad Maksu- ja Tolliameti Töötamise registri väljavõttega. Kande tegemise aeg 02.12.2018, töötamise muutmise aeg 19.12.2018 (tl 4-5). Tunnistaja R.L ütluste kohaselt (tl 19-19p) töötab ta Viljandi Centrumi juhatajana. Firmaga OÜ Viskaunt oli kokkulepe, et nad võivad teostada Centrumi kaubanduskeskuses küünalde müüki 10.-
6. detsember
7. Kokkulepe sisaldab kohta, aega ja raha seoses müügikohaga. Firma esindaja E.Vga lepiti kokku, et R.L käib mingi päev müügileti juurest läbi ning tööl olev müüja maksab talle rendipinna eest sularahas, mis eelneva kokkuleppe kohaselt oli 400 eurot. 3 Tunnistaja täpset kuupäeva ei mäleta, millal ta seda raha küsima läks. Tööl olev müüja ütles, et tal ei ole rendipinna eest olevat tasu sel päeval kaasas. Lepiti kokku, et tuleb järgmisel päeval uuesti. Järgmisel päeval vastas müüja, et ta unustas raha koju. Vahepeal ei olnud teda paar päeva tööl ja teised müüjad ütlesid, et see kindel tüdruk pidi selle raha ära maksma. Uue nädala alguses, kui ta läks uuesti raha küsima, vastas tööl olev tüdruk, et unustas ikkagi raha koju. Lepiti kokku, et helistab kui raha kaasas on, kuid see tüdruk ei helistanudki. Hiljem sai E.Vlt teada, et tüdruk on koos rahaga läinud. Tunnistaja E.V ütluste kohaselt (tl 20) kuulub tema abikaasala U.Vile ettevõte Viskaunt OÜ, kelle põhitegevuseks on autoremont ja –hooldus, kuid detsembrikuus müüakse ka küünlaid. Üheks kohaks, kus küünlaid müüakse on Viljandis asuv Centrumi keskus. 2018.a. detsembrikuus otsis ta sinna müüjat ja endise töötaja kaudu sai ühendust P.H-ga , kes soovis tulla küünlaid müüma. Küünalde müük pidi toimuma 08.-22.12.
8. P.H-ga sõlmis E.V kaheks nädalaks suulise võlaõiguse lepingu ja lepiti kokku, et töötasu makstakse sulas tööperioodi lõpus. Kassarahaga seoses oli kokkulepe, et Jessica võtab peale igat vahetust raha koju kaasa. Kui kassarahast paluti Jessical maksta 400 eurot üüri Centrumi haldusjuhile, tekkisid probleemid, sest Jessical oli koguaeg vabandus, miks ta ei saanud seda üüri raha ära maksta. Üüri raha mittemaksmisest sai E.V teada Centrumi haldusjuhilt. Mingi hetk palus Jessica kahte vaba päeva ja pidi üüri raha peale neid ära tooma. Kuid siis ta ikkagi tööle ei tulnud, väitis, et oli olnud kuskil reisil. Mõni päev hiljem oli ta haigeks jäänud ja siis oli poolikud päevad tööl, kuid ka siis ei olnud raha kaasas. Kuna Jessica raha ära ei maksnud ja ütles ise, et viibib haiglas pimesoole operatsioonil, siis ütles E.V tema lepingu üles ja andis sellest Messengeris teada. Küsimusele, kui palju raha on tema käes, vastas Jessica, et 765 eurot ja ta tuleb 24.12.2018 Tartusse ja toob selle raha ära. Lepiti kokku, et ta jätab raha ümbrikuga postkasti. 25.12.2018 kui E.V küsis, miks raha pole toodud, lubas Jessica kohe hakata Tartu poole tulema. Peale seda ei ole kokkupuudet Jessicaga olnud ja raha ei ole ta ära maksnud. P.H kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 29-31) ei ole ta seda tegu toime pannud. 2018.a. novembri lõpus nägi ta Facebookis postitust, et Viljandisse otsitakse küünlamüüjaid ja kirjutas, et on huvitatud. Teadis, et müük toimub Viljandis Centrumi keskuses ja küünalde müük pidi toimuma mingi perioodi detsembrikuus. Küünalde müügiga tegelev E.V võttis temaga Facebooki teel ühendust ja palus tema telefoni numbrit. Telefoni teel lepiti kokku, et ta saab hakata küünlaid müüma. Mingit kindlat lepingut ei teinud, kõik oli pigem suusõnaline. Töötasu summat täpselt ei mäleta, aga oli kokkulepe, et nad maksavad mingi osa kaardi peale ja ülejäänud summa sularahas. Periood, millal pidi küünlaid müüma oli 08.12.2018 kuni umbes jõuludeni. Töötasu pidi saama peale töötamist perioodi lõpus. Samuti oli kokkulepe, et tööpäeva lõpus jätab kassaraha enda kätte ja võtab koju kaasa. Mingi aeg helistas E ja ütles, et nad peavad müügileti eest maksma renti Centrumile. Sellest oli juttu juba esimesel päeval, aga siis ei olnud veel teada kas makstakse ülekandega või sularahas. E ütles, et tema ikkagi maksaks sularahas ära, summa oli 500 eurot. Mingi päev käis Centrumi juhataja tema käest üüri raha küsimas, kuid siis oli see ümbrik koju jäänud. Siis olid tal vabad päevad ning kui ta uuesti tööl oli, ei olnud jällegi seda ümbrikut rahaga kaasas, kuna oli vabadel päevadel Pärnus, aga raha oli kodus XXXXXXX . Peale seda olid tal veel mõned tööpäevad, kuid ööbis Viljandis sõbranna juures ja kodus ei käinud. Täpset kuupäeva ei mäleta, aga võis olla 16.12.2018, kui läks Viljandi haiglasse operatsioonile ja teavitas sellest Et. Selle peale vastas E, et leidis uue töötaja ja tal pole vaja enam tööle tulla ning palus raha kohe ära viia. Siis ütles, et ta ikkagi ei viiks, kuna müüjat ei ole tööl ja palus teha ülekande. Tema kätte jäänud summa oli 765 eurot, kuid see ei olnud summa, mille pidi Ele andma, vaid osa sellest pidi tema palgaks jääma (u 200 eurot). Uus kokkulepe oli Ega, et ta viib ümbrikuga raha tema Tartu koju postkasti. Ta pidi 24.12.2018 ümbriku E postkasti panema, aga ta ei jõudnud Tartusse ja sellest Ele teada ei andnud. Järgmisel päeval E kirjutas talle, et ümbrikut ei ole postkastis. Ta vabandas ja lubas 25.12.2018 ümbriku ikkagi ära viia ning E lubas oodata raha kella 17-ni ja siis läheb politseisse. 25.12.2018 kella 14.30 paiku hakkas ta xxxxxxxxxx tuttavaga Tartusse sõitma, käisid kuskil söömas ja siis sõitsid E kortermaja juurde. Tuttav jäi autosse ja tema viis ümbriku koos rahaga E postkasti. Raha oli 4 piklikus valget värvi kinni kleebitud ümbrikus, raha oli 552 eurot. Ele ta teada ei andnud, et oli ümbriku ära viinud. Alates sellest päevast ei ole rohkem Ega suhelnud. E ei ole ka talle teada andnud, kas ta sai selle ümbriku kätte või mitte. Kinnitab, et ei ole Ele kuuluvat raha endale võtnud ja seda ei oska öelda, miks E seda väidab, et ta seda raha pole saanud. Toimikulehtedel 21-25 on E.V e-kiri menetlejale, millele on lisatud suhtluskeskkonna Facebook Messenger vestlus E.V ja P.H vahel. Viimatimärgitud vestlusega on tõendatud, et süüdistatav P.H võtab omaks, et tema käes on kassaraha 765 eurot (tl 24).

§ 201

lg 1 ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu täitmisest saab kõneleda vaid juhul, kui võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik. Kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditest ei ilmne, et süüdistataval oleks olnud seaduslik alus OÜ Viskaunt kassaraha enda kasuks pööramiseks s.o omastamiseks. Süüdistatava valduses olnud OÜ Viskaunt kassaraha summas 765 eurot oli süüdistatava jaoks võõras. Süüdistatava valdusesse usaldatud kassaraha enda kasuks pööramisega ja seaduslikule omanikule tagastamata jätmisega jättis süüdistatav omaniku talle kuuluvast varast ilma ning on tõendamist leidnud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine süüdistatava poolt, ehk teo objektiivse koosseisu realiseerimine. Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdistatava ütluste põhjal saab järeldada, et tema käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik. Seega leiab kohus, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja P.H süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 201

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Karistusregistri väljavõttest (tl 33) nähtub, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. P.H tegevuses

§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

§ 44

lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt oli süüdistatava 2017. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 4908 eurot ning keskmise päevasissetuleku suuruseks oli 9,07 eurot (tl 35-36).

§ 44lg 2 alusel kuulub antud juhul kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot.

5 Arvestades P.H süü suurust, kriminaalkorras varasema karistatuse puudumist ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega, mis on karistusraami keskmise lähedane, seega on põhjendatud süüdistatavale mõista

§ 201

lg 1 järgi rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 2000 eurot.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata P.H-le katseaeg 1 aasta ning mõistetud rahalist karistust 200 päevamäära, s.o 2000 eurot ei pöörata täitmisele, kui P.H ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

1. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Viskaunt OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi, taotledes kuriteo toimepannud isikult välja nõuda 765 eurot. Kriminaaltoimiku materjalist nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud omastamisega. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista P.H-lt 765 eurot Viskaunt OÜ kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
3. detsembri 2019 määrusest nr 115 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 90 eurot s.o kokku 966 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa, s.o 80,50 eurot kuus.
4. Muud põhjendused KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb 6 käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 7