← Eesti

2-24-11055/3

Obsah (4)§ 313§ 476§ 477§ 231

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-24-11055 Määruse tegemise aeg ja koht 22.august 2024.a, Jõhvi Kohtunik Olev Mihkelson Tsiviilasi Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühi

§ 313

, 314, 315 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtudokumendid puudutatud isikule/isikutele kätte avalikult, avaldades selleks kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda kohtudokumendid puudutud isikule/isikutele avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud

  1. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu esitas 19.07.2024 Viru Maakohtule avalduse A.-N. J.i vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu on asutatud elamu, asukohaga Viru tn 19, Kiviõli linn, asuvate korteriomanike poolt (lisatud väljatrükk). Korteriühistu põhikirja p-de 2.1-2.2 kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks nimetatud elamu (väljaarvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele (seoses eluruumi kasutamisega) teenuste osutamine (lisa 2). Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub A.-N. J.`ile (edaspidi nimetatud ka puudutatud isikud või võlgnikud) korteriomand (registriosa number XXX) asukohaga Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19, korter nr X (käesoleva hagiavalduse lisa 3 – kinnistusraamatu väljatrükk). A.-N. J. on Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu liige. Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 19.07.
  2. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 2360,48 eurot (lisatud õiendid, s.o lisad 4 ja 5). Võlgnevus koosneb ajavahemikul november 2021 – juuni 2024 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt osaliselt maksmata jäetud arvetest (lisa 5). Korteriühistu juhatuse liige on andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata tasub puudutatud isik arveid äärmiselt ebaregulaarselt kandes aegajalt ühistu arvele väikeseid summasid erinevas suuruses ega ole kohaselt oma jooksvaid arveid tasunud. Avaldaja nõuded võlgnevused kustutada, on jäänud tulemuseta, seega on avaldaja sunnitud pöörduma oma nõuetega kohtu poole..
  3. Puudutatud isik vastust avaldusele ei esitanud. Menetlusdokumendid on puudutaud isikule kätte toimetatud AET-s 22.07.
  4. Kohtumääruse põhjendused
  5. Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Seega kuuluvad hagita menetluses lahendamisele vaidlused, mille raames 2 korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist, sest need vaidlused tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.

§ 476

lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt

§ 477

lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

  1. Avalduse ese: korteriomandiga seotud majanduskulude võlgnevuse nõue.
  2. Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (Korteriomandi- ja korteriühistuseadus- KÜS § 1 lg.4). KÜS § 12 lg.1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KÜS s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KÜS § 40 lg.1 ja 2 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu Viru tn 19 põhikirja p.4.2.1 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi ning p.4.2.6 kohaselt tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulude (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
  3. Kinnisturaamatu väljatrüki andmetele (dtl 29 on korteriomandi Viru tn.19, eriomand X omanikuks A.-N. J.. Puudutatud isik on menetlusdokumendid kätte saanud.
  4. Avalduse nõue on tõendatud majandamiskulude võlgnevuse arvestusega alates jaanuar 2020 (dtl 31-32), arve-makseteatistega (dtl 33-85).
  5. Puudutatud isik on menetlusdokumendid kätte saanud, kuid nõudele vastu ei vaielnud. 10.

§ 231

lg.2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus 3 nõustumine protokollitakse.

§ 231

lg.4 kohaselt võib kohus eeldada omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isikud ei vaidlusta nõuet ja avaldaja on oma nõuet piisavalt põhistanud ning esitanud ka selle kohta asjakohased tõendid, rahuldab kohus nõude täies ulatuses. 11. Menetluskulud jätab kohus täies ulatuses puudutatud isikute kanda. Avaldaja menetluskuludeks on: riigilõiv 50 eurot; õigusabikulud 244 eurot (avalduse koostamine, sh avalduse täiendamine, 2 h x 122 EUR/h (s.o koos käibemaksuga)); dokumentaalse tõendi saamise kulud – 3 eurot (väljavõte kinnistusraamatust). Kokku: 297 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Olev Mihkelson kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.