KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-19154 Tsiviilasi X hagi Y vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks ja kah

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-
3. Tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 315 eurot X pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
4. Jätta kostja menetluskulud riigi kanda. Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 661 lg-st 4 võib kohtumäärusele esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata (

§ 428lg 1 p 4).

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 430lg 1).

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled kinnitavad, et neile on teada menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärjed. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse. Kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Kohus rahuldas 26.06.2023 määrusega kostja menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras kostjale riigi õigusabi korras esindaja isiku esindamiseks käesoleva tsiviilasja kohtulikus menetluses. Riigi õigusabi määrati kostjale kohustusega hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja tasub hageja menetluskulude katteks 7000 eurot. Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigikohus on lahendis 3-2-1-152-12 leidnud, et hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul

§ 190

lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada.

§ 190

lg 7 alusel võib kohus mh jätta kompromissi sõlmimise tõttu riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kuivõrd riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmine on kohtu otsustus, siis jätab kohus kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda. 2

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kompromissi sõlmimise tõttu menetluses tasutud riigilõivust poole. Poole riigilõivu tagastamist saab taotleda vaid selle kohtuastme osas, kus kompromiss sõlmiti (

§ 150lg 3).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 630 eurot, millest poole, s.o 315 eurot palub hageja tagastada. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab riigilõivu hageja märgitud arvelduskontole. Kohus võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada (

§ 661lg 4).

Vastavalt poolte kokkuleppele lühendab kohus

§ 661lg 4 alusel käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise aega ühele