← Eesti

1-22-7282/53

Obsah (8)§ 175§ 181§ 176§ 126§ 289§ 2911§ 7§ 310

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2024, Rakvere Kriminaalasja number 1-22-7282 (19940000026) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Ann

§ 175

lg 1 p 1, § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt 3956 (kolm tuhat üheksasada viiskümmend kuus) eurot Igor Shabanovi kasuks valitud kaitsjale Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-st tasutud menetluskulude katteks. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Betooni 9, 50411 Tartu) kasuks 2728,53 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa eurot ja 53 senti, s.h on käibemaks 22%, s.o 492,03 eurot) eurot vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt määratud korras süüdistatava Fred Selezovi kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest.

§ 181

lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistaja M.

T. hüvitatud sõidukulud summas 16,77 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA-ekspertiisi teostamise kulu (ekspertiisiakt nr 21E-GE0144 01.03.2021) summas 1881 eurot, DNAekspertiisi teostamise kulu (ekspertiisiakt nr 22E-GE0535 01.07.2022) summas 57 eurot ja kalandusalase ekspertiisi teostamise kulu summas 500 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel Igor Shabanovi kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 308,40 eurot ja kohtumenetluses summas 225,60 eurot vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest ning Fred Selezovi kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 248,40 eurot ja kohtumenetluses summas 2728,53 eurot vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest,

§ 175

lg 1 p 6 alusel kiiresti rikneva asitõendi – kalade hävitamiskulu summas 11,63 eurot ning

§ 176lg 2 alusel Fred Selezovi sundtoomise kulu summas 40,80 eurot.

Asitõendid – kahv juhtmete ja lülitiga (pakend nr 1); seljakott koos selles olevate esemetega (pakend nr 2); kilekott, kuhu on pakendatud 3 kotti, mis suletud tõkendiga 5490477; kilekott, kuhu on pakendatud 1 kott, mis suletud tõkendiga 5490478 ja kilekott, kuhu on pakendatud 2 kotti, mis suletud tõkendiga 5490476 ning 13 vatitikuproovi (DNA) plasttopsides, millised esemed kõik on hoiul KKA Lääne-Virumaa büroos,

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Asitõendid – 8 valget plastikust kotti, 2 paari kahlamispükse ja sinist värvi „IKEA“ kott (pakend nr 3), millised on hoiul KKA Lääne-Virumaa büroos,

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Igor Shabanovile.

Asitõendid – kahlamispüksid, kilejope, dressipüksid ja 2 valget plastikust kotti (pakend nr 4) ning müts (pakend nr 5), millised on hoiul KKA Lääne-Virumaa büroos,

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Fred Selezovile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o

  1. märtsist 2024 (seega hiljemalt
  2. aprilliks 2024). 3 Süüdistus Igor Shabanov ja Fred Selezov on kohtu alla antud kalapüügi nõuete rikkumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o nad panid toime loodusliku loomastiku kahjustamise KarS § 361 lg 1 mõttes. I. Shabanovile ja F. Selezovile etteheidetav kuritegu seisneb alljärgnevas: Omamata kehtivat kalapüügiluba ja harrastuspüügiõigust (KPS § 5 lg 1 rikkumine), teostasid I. Shabanov ja F. Selezov 24.10.2019 ajavahemikul südaööst kella 03.30-ni ühiselt ja kooskõlastatult ebaseaduslikku kalapüüki Mustoja jõest Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas (Mustoja küla piirkonnas). Püügivahendina kasutasid nimetatud isikud elektripüügikomplekti (elektripüügivahend), mis oli valmistatud kahvast, trafolaadsest elektriagregaadist, juhtmetest (anood ja katood) ning akust (18 Ah ja 12 V). Seega teostati kalapüüki keelatud püügivahendiga. I. Shabanovi ja F. Selezovi poolt 24.10.2019 teostatud kalapüügi ebaseaduslikkus seisnes ka selles, et nad püüdsid ühiselt ja eelnevalt viidatud keelatud elektripüügivahendit kasutades (KPS § 71 lg 2 p 3 rikkumine) Mustoja jõest 10 lõhet ja 17 meriforelli, mille püügile oli selle toimumise ajal kalapüügieeskirjadega kehtestatud püügikeeld (püük toimus keeluajal ja keelualal; KPS § 10 lg 2 ja § 71 lg 2 p-de 1,2 ja 6 rikkumine). Samuti puudus nii I. Shabanovil kui ka F. Selezovil püügikeelde eirata lubav eriotstarbelise kalapüügi (eripüügi) luba ning teostatav püük ei vastanud erandit võimaldava kaaspüügi tingimustele (KPS § 71 lg 2 p 7 rikkumine). Püütud kala pakendasid I. Shabanov ja F. Selezov nende poolt kaasavõetud viide (suhkru-) kotti. Kalapüügiõigust puudutavad kalapüüginõuded, mida I. Shabanov ja F. Selezov rikkusid: KPS § 5 lg 1 kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel. Keeluaega ja keeluala puudutavad kalapüüginõuded, mida I. Shabanov ja F. Selezov rikkusid: KPE § 51 lg 1 p 9 kohaselt on kalapüük [aastaringselt] keelatud Mustojas [s.o Mustoja jões] – Vihula II (Mõisa) paisust suudmeni. KPE § 53 lg 1 p 2 kohaselt on keelatud püüda lõhet ja meriforelli siseveekogudes
  3. septembrist
  4. novembrini. KPE § 54 lg 3 kohaselt on jõgedes [aastaringselt] keelatud lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük. Püügivahendile kehtestatud kalapüüginõuded, mida I. Shabanov ja F. Selezov rikkusid: KPS § 10 lg 5 kohaselt on keelatud mh kalade püük elektriga, s.o viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise. Sama säte keelustab kalapüügi KPS või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga. KPS § 10 lg 6 kohaselt on mh keelatud elektripüügivahendi kasutamine. KPS § 73 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta; p 3 kohaselt sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on KPS või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud; p 4 kohaselt kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki KPS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja keelualal; p 5 kohaselt kalapüüki püügivahendit kasutamata või KPS loetlemata ja KPE-s kirjeldamata vahendiga; p 6 kohaselt kalapüüki KPS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. 4 Juhindudes KPS § 73 lg-test 3 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määrusest nr 67 on arvestatud välja I. Shabanovi ja F. Selezovi poolt kalapüüginõuete rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suurus, mis on 13 440 eurot. Kahjuarvestuse kohaselt moodustab keskkonnakahju eraldi kahjusummadest 7680+4500+960+300 eurot (sellest selgelt elektriga püüdmise tunnustega kalade eest 7680 = 8 [lõhede arv] x 96 [kahju määr lõhe isendi kohta tulenevalt VV 19.06.2015 määruse nr 67 lisast 1] x 10 [kahju hüvitamise määr KPS § 73 lõike 6 alusel] ja 4500 = 15 [forellide arv] x 30 [kahju määr forelli isendi kohta tulenevalt VV 19.06.2015 määruse nr 67 lisast 1] x 10 [kahju hüvitamise määr KPS § 73 lõike 6 alusel] ning keelatud ajal ja kohas kala püüdmise eest 960 = 2 [lõhede arv] x 96 [kahju määr lõhe isendi kohta tulenevalt VV 19.06.2015 määruse nr 67 lisast 1] x 5 [kahju hüvitamise määr KPS § 73 lõike 6 alusel] ja 300 = 2 [forellide arv] x 30 [kahju määr forelli isendi kohta tulenevalt VV 19.06.2015 määruse nr 67 lisast 1] x 5 [kahju hüvitamise määr KPS § 73 lõike 6 alusel]). I. Shabanovi ja F. Selezovi poolt toime pandud kuritegu (kalapüüginõuete rikkumine ja seeläbi keskkonnale olulise kahju tekitamine) oli toime pandud kavatsetult tahtlikult (kalapüüginõuete rikkumine oli toime pandud kavatsetult, kahju tekitamine vähemalt kaudse tahtlusega) ja kaastäideviimise vormis. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud
  5. Süüdistatav Igor Shabanov ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, tsiviilhagi põhjendatuks ei pidanud. Igor Shabanov kinnitas, et 24.10.2019 öösel oli ta Mustojal, jalutades rannas. Ta läks kodus, Xxxx, elukaaslasega (praeguse abikaasaga) tülli ja läks sinna närve rahustama. Sõit sinna kestis alla tunni ja ta läks sinna punast värvi Volkswagen Golfiga. Seljas olid tal dressid, jalas tossud. Mustojal sõitis ta parklasse, mis on peaaegu mere ääres. Parklas teisi autosid ei olnud. Ta jalutas rannas Kunda poole, istus, tegi suitsu ja jälle jalutas. Ta oli seal ikka tükk aega. Kui ta mingi aeg hakkas teele tagasi tulema, siis kuulis ta suurt kisa parklas ja mõtles, et kes teab, et joobes inimesed on seal ja läks mööda metsa parkla poole. Ta oli võtnud autost pealambi ja pani selle metsa vahele jõudes pähe põlema. Mingi hetk ta avastas, et politsei tuleb talle vastu. Tema arust oli 2 politseinikku, kes andsid talle käsklused, et „käed ülesse ja tule välja.“ Ta oli puu taga ja niigi hakkas välja tulema. Tal pandi käed selja taha raudu ja otsiti läbi, taskust võeti autovõtmed, kindad vist ka. Õues oli jahe, ta oli pannud tasku taskulambi, võtnud autost pealambi ja kindad. Enne, kui politseinike poolt need korraldused tulid, ei kuulnud ega näinud ta midagi. Teda viidi parklasse auto juurde. Parklas oli mingi mikrobuss, tumedat värvi hall, politseinike autod ja veel mingisugused autod. Autode juures olid politseinikud, vabatahtlikud, päris hulk inimesi. Ta nägi seal parklas auto juures politseinikega koos esimest korda seda tunnistajat, seda vabatahtlikku T. (M. T.). Tema autost leiti jope, kahed kalapüksid ja suhkrukotid. Nende kottidega on ta käinud Uljaste rannast või Uljastelt natuke kaugemal asuvast liivakarjäärist maale laste liivakasti liiva võtmas. Liiva käib ta kogu aeg juurde toomas, sest lapsed ajavad selle laiali. Autos olid tal veel kasutamata kotid. Viimati käis ta liiva toomas natuke aega enne seda juhtumit. Tema Fred Selezovi ei tunne. Viimase nime nägi ta siis, kui sai süüdistusakti kätte. Kalastamispüksid olid tal autos, sest ta käis eelneval nädalavahetusel üksinda Uljaste järvel õngega (spinninguga) kala püüdmas, saades vist konksu otsa mõned väiksed ahvenad ja lastes need tagasi vette.
  6. Süüdistatav Fred Selezov ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, tsiviilhagi põhjendatuks ei pidanud. Ta on kutseline kalamees, püüdes kala 5 seaduslikul moel. Kuupäevi ta täpselt ei mäletanud, aga
  7. aasta oktoobris ühel öösel oli ta Mustoja jõe ääres kopraid vaatlemas. Tal oli kaasas taskulamp. Ta sõitis sinna sõbra R. E. autoga, mille ta oli ära remontinud, buss Ford Transit, hõbedast värvi. Tema auto oli abikaasa käes ja sõber tõi auto talle remonditöökotta, sest sellel olid elektroonilised vead. Selle parkis ta esimesse parklasse enne silda vist. Mingi auto oli seal vist kuskil. Parklas ta inimesi ei näinud. Parklast suundus ta jõe äärde. Jõe ääres nägi ta kaugelt valgusvihta, aga tema ajas oma asja. Jõe ääres oli ta tunnike kindlasti. Ta nägi seal mingit liikumist, aga ei tuvastanud, kas oli kobras või mitte. Selleks, et neid kopraid jälgida, pidi ta jõest ka läbi minema. Tal olid kahlamispüksid jalas, seljas jope ja peas müts. Ta kutsus endale ühe teise sõbra järele, keeldudes tema nime nimetamast, sest mikrobuss oli katki, ei käivitunud (ei tuvastanud võtit). Enne kui ta hakkas ära minema, siis vahetas ta riided ja tema teada jäid need kahlamispüksid sinna autosse. Müts tal kadus ära tol öösel, sest oksi on palju seal igal pool. Sellele bussile tuli ta järele järgmisel päeval. Tal oli kaasas varuvõti, millega buss käivitus väga ilusti. Tema Igor Shabanovit ei tunne. O. P. nimi on tuttav. Ta ei mäleta, kas on kuskil arvete peal esinenud või on auto toonud remonti. Ta ei suhtle sellise isikuga.

§ 289

lg 1,2 ja § 293 lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava Fred Selezovi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Fred Selezov on kohtueelses menetluses öelnud, et „O. P.t tunnen. Mingit sõprussuhet meil ei ole, kuid oleme kokku puutunud seoses sellega, et avasin Rakveres Võidu tänaval autoremondi töökoja. Tema oli minu klient ja suhtleme tänase päevani aeg-ajalt.“ Fred Selezov põhjendas tekkinud vastuolu sellega, et kliendialased suhted võisid säilida, aga selles ta võis eksida, et nad suhtlevad aeg-ajalt tänaseni. Ta mäletab, et aegajalt käis P. oma autot remontimas tema juures. Tol päeval, kui ta käis kopraid vaatlemas, tema M. T.it ei näinud.

  1. Tunnistaja M. T. kinnitas kohtuistungil, et tema on olnud juba mitu aastat vabatahtlik kalakaitsja.
  2. aasta oktoobris sõitis ta koos I. P. patrullima Mustojale, et vaadata, kas on rahulik, et kas ei ole näha liikumist, et keegi võib seal tegeleda röövpüügiga. See oli pime aeg, kellaaeg oli 01.30, kui nad Mustojale jõudsid. M. T.i ütlustest nähtub, et seal on kolm parklat, mille ümbrust nad kontrollisid. Kui nad kontrollisid seda parklat, mis jääb Kunda poole jõe servalt, teisele poole jõge, siis märkasid nad kahte autot, ühte punast värvi Volkswagenit ja teine oli kaubik Ford Transit, hõbedane või hall, mis seisid seal lähestikku, kõrvuti. Inimesi pargitud autode läheduses ei olnud. Jõgi on hästi lähedal, võib-olla 50 meetri kaugusel parklast, kus need autod seisid ja meri on otse ees, tema arvates 100 meetri kaugusel. Nad liikusid mererannast paremale ning hakkasid valgustama seda metsa, et teada saada, kus kohas on need inimesed, kes autodega sinna tulid. Nad hargnesid (vahe 25-30 meetrit) ja läksid siis sellesse hõredasse männikusse ning hakkasid seda taskulambiga valgustama. Mingisugune asi helkis talle vastu puu tagant ja tundus, et keegi nagu varjab ennast, sest see oli mingisugune helkur, mis oli puu taga ja liikus. Ta hakkas jooksma selle helkuri või liikuva objekti suunas. Nad hakkasid valgustama lampidega seda kohta. Kui ta lähemale jõudis, siis nägi ühte temast lühemat kasvu meesisikut, kes tõusis püsti või ajas ennast püsti sealt ja tal oli käes kott, mis tundus olevat raske. Talle tundus, et oli tugevam spordikott või seljakotilaadne kott, mida isik süles hoidis, kui sellega jooksma hakkas kohast, kust püsti tõusis. Kui isik püsti tõusis, siis isik vaatas näoga tema poole ja hakkas jooksma vasakule poole Vainupea suunas, mitte jõe suunas, kott käes. M. T. kinnitas, et see kotiga isik, kes oli seal metsa all, on saalis temast vasakul pool /M. T. osutas temast vasakul käel olevale süüdistatavale Igor Shabanovile/. Ta tundis isiku ära näo ja väljapoole ulatuvate kõrvade järgi, isikul olid tol korral seljas tumedad riided, mütsi ei olnud, midagi ei olnud peas. Isiku kotil oli mingi neoonkirjadega spordifirma nimi, logo, suurte tähtedega. Kui see vasakul pool olnud kotiga isik püsti tõusis, siis ta nägi kohe, et paremal pool eemal on ka teine isik nagu varjunud. Kui see vasakul pool olnud kotiga isik jooksma hakkas, siis samal hetkel tõusis ka see paremal 6 pool olnud isik, kes varjas ennast männi taga, püsti, vaatas korraks tema poole ja alustas jooksu paremale sinna RMK parkla suunas, mitte Vainupea suunas, vaid jõe suunas ning tal ei olnud käes mitte midagi. Nimetatud isik oli tumedates riietes ja peas oli tal tumedat värvi müts, nagu villane müts. Esimesest isikust oli ta ikka pikem, tugevam, suurem. Sel hetkel, kui isikud jooksma hakkasid, oli tema ja nende vahemaa mingi 25-30 meetrit. Tema taskulamp valgustab paberite järgi 1 km, on akudega ja eriline selles mõttes, et sellega näeb väga hästi ja väga kaugele. M. T. kinnitas, et ka see teine isik on saalis /M. T. osutas temast paremal pool selja taga istuvale süüdistatavale Fred Selezovile/. Ta on selles 100 % kindel. Selles kohas, kust isikud püsti tõusid ja jooksu panid, märkas ta maas kahte valget kotti, mis meenutasid nagu selliseid suuri valget värvi suhkrukotte, ja kõrval oli kalapüügi kahv, mille küljes oli kaabellüliti. Seal metsa all oli nagu looduslik lohk, mille sees oli kaks kotti, kahv kaabli ja lülitiga ehk siis ta sai aru, et tegemist on röövpüügivahendiga, millega püütakse kudema tulnud kalu. Kotid olid suletud ja näha oli, et mingid asjad on seal sees. Ta teatas juhtunust asjaomastele organitele. Kottide ja kahva juures oli ta ligemale tund. Kui Keskkonnaameti inspektor sinna tuli ja nägi neid kotte, siis tegi koti suu lahti ja nad nägid, et seal sees on kalad, lõhed. Ta näitas politseile, kes oli jäljekoera kohale toonud, suuna kätte, kuhu poole isikud liikusid ning 10 minuti pärast oli metsast kuulda koera haukumist ja poole tunni pärast tuli politsei isikuga metsast välja. Ta nägi politsei poolt kinnipeetud isikut, kelleks oli temast saalis vasakul pool olev isik. Kotti ta ei näinud isikul. Ka temast saalis paremal käel istuvat isikut otsis politsei koeraga, aga koer jõudis jõeni ja enam edasi ei läinud. Arvatavasti jooksis isik läbi jõe, aga kuna seal on jõgi väga madal, ei ole keeruline teisele poole pääseda. M. T. täpsustas, et nägi pikemat kasvu meest metsas nii profiilis kui ka otse vaates.

§ 289

lg 1,2 alusel määras kohus süüdistatava Fred Selezovi kaitsja taotlusel tunnistaja M. T.i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. M. T. on kohtueelses menetluses öelnud, et „Nägin ka selle isiku nägu profiilis ja olen kindel, et tunneksin ka selle profiili ära, sest mul on päris hea mälu, mis jätab meelde pisiasju.“ M. T. jäi kohtuistungil selle juurde, et tundis pikemat kasvu mehe ära tema näo ja profiili järgi. 4.

§ 2911alusel avaldas kohus tunnistaja I.

P.i kohtueelses menetluses 15.09.2020 antud ütlused (tõendid, lk 201-202). Tunnistaja sõnul on ta Eesti Kalastajate Seltsi liige ja tegeleb vabatahtlikult kalakaitsega.

  1. aasta oktoobris käisid nad M. T.iga kontrollimas Lääne-Virumaa jõgedel röövpüüdjaid. Kontrolli teostasid õhtusel ja öisel ajal. Mustoja ääres on kolm parklat: RMK parkla, Rippsilla parkla ja Mere parkla. RMK parkla parkimisplatsil märkasid nad hõbedast Toyota sõidukit, millel oli parempoolsel küljeuksel suur mõlk ja katusel raadiojaama antenn. Sõidukis oli noorem meesterahvas ja blond naisterahvas, roolis oli mees. Auto seisis ja parktuled põlesid. Rippsilla parklas ei tuvastanud nad midagi. Edasi tahtsid nad sõita Mere parklasse, kuhu viib tee RMK parklast läbi. Jõudes RMK parklasse, oli hõbedane Toyota tühi, seal enne istunud meest ja naist enam ei olnud (telk, jalgrattad ja laste mänguasjad olid sama koha peal, kus varem). Mere parklasse jõudes märkasid nad pargitud kahte sõidukit – tumepunast VW Golfi ja heledat Fordi kaubikut. Sõidukite juures mingit liikumist ei toimunud. Rannas liikusid nad veepiirini ja valgustasid 360 kraadi enda ümber, kui M. hüüdis ühel hetkel, et seal nad on ja näitas käega jõesuudmest paremale metsa alla. Algselt märkasid nad ühte meest, siis ka teist. Tema märkas, et lühemal mehel oli seljakott seljas ja tundus, et kalamehekummikud (pikad, koos pükstega) jalas, muidu oli riietatud tumedatesse riietesse. Teine mees oli pikem, aga kogukam ja tundus, et seljas oli tal midagi helkivat (helkis valguses vastu), muidu siluett oli tumedama riietusega. Mehed hakkasid jooksma metsa sisse, tee poole, kuid jooksid laiali. Tema karjus, et nad seisaks, kuid mehed jätkasid tee poole jooksmist. Nad jooksid M. neile järele. M. oli jõe suudme pool ning leidis metsa alt kahva ja kaks valget suhkrukotti kaladega. Koti kujust oli näha, et seal on kalad 7 sees. Kuni saabusid politsei ja KKI inspektorid, ei käinud ükski inimene parklas sõidukite juures ega metsa alla jäetud kahva ja suhkrukottide juures. Nad rääkisid politseile RMK parklas olnud sõidukist, sest nüüd tundus see sõiduk juba ka kahtlane ja politseinikud edastasid info juhtimiskeskusele. Ühel hetkel said nad teada, et Haljalas, mis on 15-20 minuti autoteekonna kaugusel sündmuskohast, on politsei poolt kinni peetud hõbedane sõiduk, millel on raadiojaama antenn katusel. Ta sõitis koos KKI inspektoriga Haljalasse, kus selgus, et tegemist oli hõbedase Citroen C3-ga, milles istusid kaks talle tundmatut meest. Antenn oli samal sagedusel töötav, nagu oli olnud tema ja M. poolt eelnevalt nähtud Toyotal. Tegemist oli 26-28 MHz sagedusel töötava raadiojaamaga, mille leviraadius on kuni 9 km. Citroeni tagaistme ees maas oli 12 V aku ja ühel sõidukis olnud meestest olid püksipõlved märjad. Tuli välja, et üks Citroenis olnud isikutest oli sugulussidemes Mere parklas olnud tumepunase VW Golfi omanikuga. Sündmuskohale tagasi jõudes olid politseiametnikud metsa alt leidnud ja kinni pidanud ühe meesterahva, kelles tema tundis pikkuse ja silueti järgi ära selle lühemat kasvu ära jooksnud mehe. Kinnipidamise hetkel mehel enam seljakotti kaasas ei olnud. Kuna ära jooksmise hetkel oli sellel mehel seljakott seljas olnud, siis nad läksid (tema, politsei ja KKI inspektorid) metsaalust kontrollima. Ta leidis sügavalt metsa seest seljakoti, mis asus kahva leiukohast umbes 30 meetrit tee poole. Politsei leidis kotist aku koos juhtmetega. Mingil hetkel oli sündmuskohale sõitnud ka nende välijuht K. T. ning nad kahekesi otsustasid uuesti läbi käia Mustoja suudme ja Mere parkla vahelise ala ning selle käigus leidsid nad veel kaks valget suhkrukotti, mis olid metsa all, teineteisest eemal, kuid olid identsed kahva juurest leitud kottidele ja koti suud olid kinni seotud samasuguse nööriga, nagu kotid, mis olid leitud kahva juurest. Talle meenus veel, et tagasi tulles Citroeni tuvastamiselt märkas ta umbes 300 meetrit Mere parklast suunaga Vihula poole, sõidutee peal kahte tühja ja kokku pakitud valget suhkrukotti, mille võtsid kaasa KKI inspektorid.
  2. Tunnistaja K. T. kinnitas kohtuistungil, et tema tegeleb vabatahtliku kalakaitsega aastast
  3. M. T. andis talle
  4. aasta oktoobris öösel peale kella 12 telefoni teel teada, et Mustojal on mingi probleem, et keegi seal on. Jutt oli jõe suudmealast. Nad sõitsid K. T. Mustojale. Politsei oli seal koha peal, kui nad jõe ida kalda parklasse jõudsid. Samuti olid kohal Keskkonnaameti esindajad, vabatahtlikud kalakaitsjad M. T. ja I. P. Politseikoer oli välja kutsutud, sest keegi oli metsas jooksus, seal nähti kahte isikut. Vähemalt tund aega ootasid nad politseikoera. M. ütles, et seal on mingid kotid ja kahv. Kui koer sinna tuli, siis M. andis suunised, kus ta neid esemeid ja isikuid nägi. Kaua aega mööda ei läinud, kui koer haukus ja politsei tuli koos siin oleva isikuga, kellel olid käed selja taga raudus, juba metsast välja parklasse /K. T. viitas süüdistatavale Igor Shabanovile/. Nimetatud isik oli dressides, pigem tumedates dressides ja tema riided olid kuivad, peas oli pealamp. Kahv ja kotid olid parklast Vainupea poole, mis on ida pool (50-100 meetri kaugusel). Seal oli metsa all samblane õrn org. Tema nägi kahte pakkenööriga suletud suhkrukotti, mille kõrval oli kahv, mis oli kahes osas lahti võetuna, tumeda varrega, mille otsas roheline nupp ning kahva alumises osas oli võrk ja mingi alumiiniumist suur rõngas. Kottides oli nii lõhet kui meriforelli. Kalad olid värsked. Sellest ida parklast jõe poole minnes leidsid nad veel kaks suletud kotti, mis olid kuskil 100 meetrit parklast jõe poole ning mis olid identsed esimesena leitud kottidega. Need olid kinni seotud samasuguse nööriga, nagu esimesena leitud kotid. Parkla ise asub jõest 300 meetri kaugusel. Kotid asusid metsatee ääres, samamoodi sügavas orus. Neis olid samamoodi sees lõhe ja meriforell. Kui teadaolevat teist isikut mindi otsima, keda ei leitud, siis politsei leidis ühe spordikoti, mille sees oli ka nn elektriseadeldis või aparaat või aku. See asus esimestest kottidest ja kahva juurest umbes 50 meetri kaugusel Vainupea poole. M. ütles, et keegi kandis kotti, et mingi hall kott ja sama nagu leitigi. Nad on varustatud pealampidega ja väga võimsate taskulampidega. Sama päeva päevasel ajal kohtas ta endast paremal käel olevat isikut. Seal olid ju kaks autot parklas ja see isik tuli mingi 8 Mersuga, mingi naisterahvas roolis, ühele autole – Ford Transit bussile järele, pani pärast sõiduki läbivaatust inspektorite poolt selle käima, mingeid raskusi selle käivitamisega ei olnud ja sõitis minema /K. T. viitas süüdistatavale Fred Selezovile/. Peaaegu nädal hiljem leidis ta Mustoja RMK parklast võsast veel samasuguse valge identse suhkrukoti, mis oli sama nööriga kinni seotud. Inspektorid T. T. ja L. L. tulid sinna kohale, avasid selle koti ja selles olid samamoodi lõhe ja meriforell, aga need lehkasid, haisesid väga tugevalt.
  5. Tunnistaja M. K. kinnitas kohtuistungil, et 24.10.2019, olles patrullis, puutus ta kokku Igor Shabanoviga, kui käis sündmuskohal. Nad said öösel, enne kella kahte, kell 01.50 väljakutse Lääne-Virumaal Mustoja jõe suudme idapoolsel kaldal olevasse parklasse (idapoolne parkla). Ta oli koos politseitöötaja N. K.. Väljakutse tegijateks häirekeskusesse olid vabatahtlikud kalakaitsjad, kes sattusid peale röövpüügile. Kohale jõudes olid parklas kaks sõidukit, punane Volkswagen Golf ja beež Ford Transit. Kalakaitsjad, kaks meest, olid seal kohapeal ja kirjeldasid, et olid näinud isikuid (röövpüüdjaid) ja mingeid esemeid maas (kalad ja vastavad vahendid). Nad leidsid, et on põhjendatud kutsuda kohale koerajuht koos teenistuskoeraga. Mingi tunni aja pärast tulid kohale kaks koerajuhti, kummalgi koer kaasas. Enne koerajuhte tulid kohale keskkonnaametnikud. Esimesena hakkas tööle T. K. teenistuskoeraga ja tema julgestajana liikus nendele järele. Umbes 100 meetrit parklast, metsa all oli lohu moodi moodustis, kuhu olid pandud mingid esemed (kotid) ja sealt nad hakkasid liikuma mööda maastikku. Jälg tuli kirde-lõuna suunas ehk sisemaa poole, radasid seal midagi ei olnud, männimets, kui koer avastas 4-5 minuti pärast ühe isiku. See oli lohu kohast umbes 200, 250 meetri kaugusel. See isik oli Igor Shabanov, kes oli seal metsa all põõsa taga peidus. Nad panid isikule käerauad, tegid turvakontrolli. Kaasas ei olnud isikul midagi, käes olid kindad, riided olid niisked, märjad. Sel mehel, kelle nad kinni pidasid, olid pealamp ja tumedad riided. Isik oli metsas jalutamas lihtsalt. Nad toimetasid isiku politsei sõiduki juurde, kus temaga hakkas tegelema Keskkonnainspektsioon. Nad läksid uuesti sündmuskohale, kus alustasid jäljega ja said veel kaks liikumissuunda. Esimese jälje pealt leidsid nad seljakoti, mis oli raske ja kus oli Reeboki kiri peal ning aku või kahv seal sees. Seljakott oli sellest lohust, kus olid kalakotid, umbes 100, 150 meetri kaugusel. Sealt nad läksid jäljega edasi, üle sissesõidutee, kust nad autoga sinna parklasse sõitsid ja läksid tagasi jõe äärde, kust koer leidis kootud musta mütsi. Jälg läks natuke edasi Mustoja jõkke, kus koeraga ei olnud midagi eriti teha. Tunnistaja M. K. kinnitas, et on uurimise käigus koostanud skeemkaardi (tõendid, lk 203), kuhu on märkinud esemete leiukohad.
  6. Tunnistaja T. T., kes on Keskkonnaameti keskkonnakaitse juhtivinspektor, kinnitas kohtuistungil, et
  7. aasta sügisel leidis ta metsa alt nn suhkrukoti, millel oli mingi sinine triip peal ja mille sees olid kalad. Temani jõudis info, et kõiki püütud kalu ei leitud üles. Koti leidis ta kas oli järgmisel päeval metsa alt, mis ei ole Mustoja jõest väga kaugel, alla 100 meetri jõest. Kott, mille ta leidis ja mille sees olid kalad, asus tema arvates 500 meetrit sellest parklast, mis asub Mustoja jõe ida kaldal. Kott oli suletud mingisuguse kaetud traadist kaabliga (plastikust kattega, metall sees, oranži värvi). Koti sees olid kalad, lõhelised. Kalad olid suhteliselt värsked. Mõni päev, kuni 5 päeva hiljem, helistasid talle vabatahtlikud kalakaitsjad, et RMK lõkkeplatsi juures puu all on ka üks sarnane kott. Nad läksid L. L.uga vaatama, aga need kalad olid juba roiskumise tunnustega. See RMK lõkkekoht jääb esmasest sündmuskohast paarsada meetrit ülesvoolu. RMK lõkkekohas on ka parkla, telkimisala ja jõgi on seal kohe kõrval 20-30 meetri kaugusel. Kott oli sarnane, nagu eelmine, mis ta leidis, valget värvi ja sinine triip peal, sama moodi kinni. Kotis olid lõhelised. Seda ei saa ta 100 % väita, et kottides olnud kalad olid püütud ühel ajal. 9
  8. Tunnistaja L. L., kes on Keskkonnaameti vaneminspektor, kinnitas kohtuistungil, et
  9. aasta sügisel tuli info, et vabatahtlikud kalakaitsjad on tööd tehes Mustoja jõe idapoolsel kaldal sattunud peale meesterahvastele, kes sündmuskohalt põgenesid ning on leitud ka kahv koos elektriaparaadiga ja kalad. Koos kolleeg K. K. sõitsid nad peale keskööd Mustojale, jõe suudmealal olevasse idapoolsesse parklasse. Jõgi on sealt alla 100 meetri kaugusel. Kohale jõudes selgus, et leitud olid elektripüügivahend koos kahvaga ja suhkrukotis olevad kalad. Üks kalakott oli seal samas elektriaparaadi juures, selle vahetus läheduses ja teised kaks kalakotti olid jõe pool. Elektriaparaat, kahv ja üks kalakott olid parklast ida pool teest umbes 20 meetri kaugusel, teised kaks kalakotti olid lääne pool umbes sama kaugel. Kotid olid valget värvi, peal üks sinist värvi triip ja seotud heinapallinööriga, mis oli plastikust (elektrit juhtiv materjal sees). Kahv oli eraldi üksikult oleva koti juures. Elektriaparaat oli pakendatud seljakotti. Kalakottide sees olid lõhelised. Kalad olid värskele kalale iseloomulike tunnustega. Tunnistaja L. L. avaldas, et nägi saalis temast vasakul käel olevat Igor Shabanovit, kes metsast umbes kolme aeg öösel välja toodi ja kes tol päeval oli tumedates dressides, mille püksisääred olid märjad. Teda otsiti lühikest aega, kuna ta oli suhteliselt lähedal. Igor Shabanovi nõusolekul toimus tema auto läbivaatus, autos olid kaks paari kahlamiskummikuid, ühele oli sisse kirjutatud A. ja leiti ka täpselt samasuguseid tühjasid suhkrukotte, nagu olid varasemalt leitud kaladega kotid. Vabatahtlikud kalakaitsjad leidsid paar päeva hiljem Mustoja RMK lõkkeplatsilt, mis jääb alla 100 meetri kaugusele idapoolsest parklast, veel ühe koti, kus olid kalad sees. Sellest teatas K. T. ja nemad läksid T. T.iga seda asitõendit ära tooma. Kott oli põõsa all, samasugune nagu eelmised. Kott ei olnud millegagi kinnitatud. Kotis olid samuti lõhelised, mis ei olnud enam värsked, sest nende juures oli ebameeldiv lõhn.
  10. Tunnistaja R. E. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Fred Selezov on tema sõber. Ta on B OÜ juhatuse liige. Nimetatud ettevõtte nimele oli
  11. aastal registreeritud sõiduk – Ford Transit, mis nüüdseks on maha müüdud. Sõiduki värvus oli hall, hõbedane, registreerimisnumber võis olla xxxx. Sõiduk käis korduvalt remondis Fred Selezovi juures. Võis olla, et sõiduk käis remondis ka
  12. aastal. Fred Selezov remontis autosid Rakvere linnas, see oli enne raudtee ülesõitu. Fred Selezov võis remonti viidud autot kasutada oma isiklikeks sõitudeks. Tehniline pass võis olla autos. Tema ei ole
  13. aastal tegelenud kalapüügiga. Keegi helistas talle, et tema ettevõttele kuuluv Ford Transit asus
  14. aasta oktoobris Mustoja jõe juures. Võis olla, et sellel ajal oli auto Fred Selezovi kasutuses, remondis ilmselt ja viimane läks autot proovima lihtsalt. Kui auto remonti viid, siis võtmed jätad ka sinna.
  15. Tunnistaja R. S. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Igor Shabanov on tema abikaasa. Seoses selle sündmusega mäletas, et hommikul küsis, et kus sa olid, mille peale Igor vastas, et ta võeti kinni Mustojal, et teda süüdistati nagu ebaseaduslikus kalapüügis. Igor oli öösel ära. Neil toimus elukohas Rakveres vaidlus, nad läksid riidu ja Igor lahkus kodunt, et maha jahtuda ja mitte nagu tüli rohkem üles kiskuda. Seda on ka varem juhtunud, et Igor on kuskile jalutama läinud, kuhugi sõitnud, et oma närve natuke maandada. Igor lahkus kodunt autoga, Volkswagen Golf punane. Tavaliselt olid autos tööriistad, lapse turvavarustus, mingid õnged. Igori igapäevane riietus on dressipüksid ja tossud. Autos olnud õnged kuulusid nende perele, nad käivad sageli Uljaste järvel kalal, mis jääb nende elukohast kuskil 30 kilomeetri kaugusele. Kalavarustus on nagu ühine, et kas on Igori või ta venna oma. Õngitsevad kas kalda pealt, vennal on selline väike täispuhutav paat, või siis seal paadiga lähevad kuskile kaugemale. Seal on selline liivarand, et nad võtavad sealt ka liiva, sest ämmal on laste liivakast. Liiva toovad sealt kottides ja ämbrites. Valget värvi suhkrukotid, millega liiva tuua, olid neil autos. 10
  16. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 24.10.2019, mille on koostanud Keskkonnainspektsioon, ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt ja asukoha skeemilt (tõendid, lk 1-7) nähtub, et sündmuskohaks on Lääne-Virumaa Haljala vald Mustoja küla RMK Lääne-Virumaa metskond kvartal VU009 eraldis 2, Mustoja jõe idapoolne parkla. Kella 03.42 ajal liigutakse paralleelselt merega taskulampide valguses parklast ida poole (Vainupea poole) metsa alla umbes 100 meetrit, kus on näha maapinnas olev madalam koht, mille põhjas samblasel pinnal on kaks valget värvi pealt kinni seotud plastikust kotti ja kahv. Kotid meenutavad suhkrukotte. Kotid on pealt suletud kahevärvilise (must ja oranž/pruunikas) plastikust ja traadiga varustatud karjusenööriga. Ühel suletud valget värvi kotil on üks musta ja sinise värvusega triip. Teine suletud kott on valget värvi. Kottide avamisel on nende sees näha kalade päid ja sabasid. Valget värvi kotti on pakendatud 10 kala ja musta ja sinise triibuga koti sees on veel üks kott, kuhu on pakendatud 4 kala. Kottide kõrval samblasel pinnal on kahv. Kahvavars on kahes osas. Ühe varre otsas on alumiiniumist rõngas, mis on kahest kohast musta teibiga teibitud. Alumiiniumist rõnga küljes on hallikas-valge võrk. Kahvavars on üle teibitud musta värvi teibiga. Kahva varre pikenduse küljes on musta värvi lüliti. Lülitiga varre ühes otsas on näha juhtmeid. Ülaltoodu võeti sündmuskohalt asitõenditena kaasa.
  17. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 24.10.2019, mille on koostanud Keskkonnainspektsioon, ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt (tõendid, lk 8-23) nähtub, et Mustoja idapoolses parklas seisab kella 05.05 ajal punast värvi Volkswagen Golf riikliku reg numbriga xxxx. Sõiduki taga kärukonksu all maapinnal on rohekas-kollane riideese (pikkade varrukatega särk), mis on niiske. Auto vastutav kasutaja Igor Shabanov avab sõiduki pagasiruumi, mille põhjas on läbipaistev tugevam kilekate. Sõiduki pagasiruumis on valget värvi plastikust neljakandiline kast, mille sees on sinist värvi „IKEA“ kirjadega plastikust kandekott ja selle sees kaks paari rohelist värvi kahlamispükse. Ühe paari kahlamispükste peal on näha punaka värvusega verekahtlast määrdumist. Teise paari kahlamispükste peal on hallid teibiribad. Veel on pagasiruumis kaks tumedat värvi jopet, millest üks on üleni märg. Pagasiruumis on Maxima kilekott, kus on kuivad riided. Valget värvi kasutamata plastikkotid (suhkrukotid) asuvad pagasiruumi vasakus nurgas juhi pool. Pealmise plastikkoti nurgas on näha punaka värvusega verekahtlast määrdumist. Sündmuskohalt võeti kaasa sinist värvi „IKEA“ kirjadega plastikust kandekott kahe paari kahlamispükstega ja 8 valget värvi plastikust kotti (suhkrukotti).
  18. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 24.10.2019, mille on koostanud Keskkonnainspektsioon, ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt (tõendid, lk 24-27) nähtub, et sündmuskohaks on Lääne-Virumaa Haljala vald Mustoja küla RMK LääneVirumaa metskond kvartal VU009 eraldis
  19. Kella 05.40 ajal liigutakse taskulampide valguses Mustoja parklast ida poole (Vainupea poole) metsa sisse kohta, kust PPA teenistuskoer koos koerajuhiga leidis hallika värvusega seljakoti, mis jääb kahe valget värvi koti ja kahva leiukoha lähedusse. Visuaalsel vaatlusel tuvastatakse, et kirjeldatud kohas on maapinnal hallika värvusega seljakott, millel on kollane kiri „Reebok“ ja kollased lukud. Kotti avades on kotis näha pruunika värvusega neljakandilist eset ja juhtmeid. Kott võetakse kaasa ja liigutakse Mustoja parklasse tagasi, kus vaadeldakse seljakoti sisu. Seljakotis on pooleks lõigatud plastikkanistri sees seade, mis on kinnitatud kummipaeltega kanistri külge. Seadme küljes on erinevat värvi juhtmed. Vaatlusega tuvastatakse, et seljakotis on veel nuga koos plastmassist tupega, ühendusjuhtmed näpitsatega, lüliti, teibid (must ja hall). Sündmuskohalt võeti kaasa seljakott koos selles olevaga. 11
  20. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 24.10.2019, mille on koostanud Keskkonnainspektsioon, ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt ja asukoha skeemilt (tõendid, lk 28-31) nähtub, et kell 06.10 liigutakse Mustoja jõe idapoolsest parklast lääne suunas Mustoja jõe suudme poole umbes 50 meetrit, kus männipuude vahel maapinnal on kahevärvilise (must ja oranž/pruunikas) plastikust ja traadiga varustatud karjusenööriga kinni seotud valget värvi kott. Suletud valget värvi kotil (suhkrukott) on üks rohelist värvi triip. Koti avamisel on näha kalade päid ja sabasid. Eeltoodu võeti sündmuskohalt asitõendina kaasa.
  21. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 25.10.2019, mille on koostanud Keskkonnainspektsioon, ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt ja asukoha skeemilt (tõendid, lk 32-38) nähtub, et sündmuskohaks on Lääne-Virumaa Haljala vald Mustoja küla RMK Lääne-Virumaa metskond kvartal VU009 eraldis
  22. Metsa all Haili-Mustoja teest umbes 10 meetri kaugusel maapinnal on valget värvi plastikust kott, mis meenutab suhkrukotti ja on pealt suletud kahevärvilise (must ja oranž/pruunikas) plastikust ja traadiga varustatud karjusenööriga. Suletud valget värvi kotil on üks musta ja sinise värvusega triip. Koti avamisel on selles näha kalade päid ja sabasid. Eeltoodu võeti sündmuskohalt asitõendina kaasa.
  23. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 30.10.2019, mille on koostanud Keskkonnainspektsioon, ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt ja asukoha skeemilt (tõendid, lk 39-43) nähtub, et Mustoja jõe ääres jõest umbes 5 meetri kaugusel puu all on valget värvi plastikust kott, mis meenutab suhkrukotti. Kott on pealt suletud kahevärvilise (must ja oranž/pruunikas) plastikust ja traadiga varustatud karjusenööriga. Suletud valget värvi kotil on üks musta ja sinise värvusega triip. Koti liigutamisel on tunda roiskumisele iseloomulikku lõhna. Eeltoodu võeti sündmuskohalt asitõendina kaasa.
  24. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktist 24.10.2019 ja selle lisast (tõendid, lk 44-45) nähtub, et PPA Ida prefektuuri vanempiirivalvur M. K. annab üle ja Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo juhtivinspektor K. K. võtab vastu 24.10.2019 kell 05.37 LääneVirumaal Haljala vallas Mustoja külas idapoolses parklas PPA teenistuskoera poolt teiselt jäljelt jõe äärest asitõendina leitud villase musta/halli värvi mütsi, mis pakendatakse jõupaberist kotti.
  25. Vallasasja läbivaatuse protokollist 24.10.2019 ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt (tõendid, lk 46-50) nähtub, et 24.10.2019 kell 13.00 teostati Keskkonnainspektsiooni poolt Haljala vallas Mustoja külas Mustoja jõe suudme parempoolses parklas Fred Selezovi juuresolekul sinna pargitud Ford Transiti xxxx läbivaatust. Fred Selezov käivitas auto, mis läks kohe käima. Sõidukist leiti 2 valget musta/sinise triibuga kotti, 2 musta ehituskasti, milles on kahlamispüksid, laiguline märg kilejope, märjad dressipüksid.
  26. Kalade pikkuse mõõtmise protokollidest 24.10.2019 (tõendid, lk 64-65, 67) nähtub, et kotist, kuhu oli pakendatud 10 kala, leiti 3 lõhe ja 7 meriforelli ning kotist, kuhu oli pakendatud 4 kala, leiti 3 lõhe ja 1 meriforell (esimesena leitud kotid). 24.10.2019 viimasena leitud kotist leiti 5 meriforelli.
  27. Kalade pikkuse mõõtmise protokollist 25.10.2019 (tõendid, lk 71) nähtub, et 25.10.2019 leitud kotist, kuhu oli pakendatud 4 kala, leiti 2 lõhe ja 2 meriforelli. 12
  28. Kalade pikkuse mõõtmise protokollist 30.10.2019 (tõendid, lk 75) nähtub, et 30.10.2019 leitud kotist, kuhu oli pakendatud 4 kala, leiti 2 lõhe ja 2 meriforelli.
  29. Kalandusalase ekspertiisiga 18.11.2019 (tõendid, lk 97-104) on tuvastatud, et ekspertiisiks esitatud kaladest kaheksa olid lõhed ja viisteist olid meriforellid. Kahekümnel kalal (7 lõhel ja 13 forellil) olid selgroovigastused ning need kalad on püütud elektriga. Kolmel kalal (2 forellil ja 1 lõhel) vigastusi ei leitud ning nende kalade puhul surma põhjust ei olnud võimalik määratleda.
  30. Kalandusalase ekspertiisiga 18.11.2019 (tõendid, lk 106-113) on tuvastatud, et ekspertiisiks esitatud kaladest kaks olid lõhed ja kaks olid meriforellid. Ühelgi kalal vigastusi ei leitud ning kalade surma põhjust ei olnud võimalik määratleda. Nimetatud ekspertiis puudutas 30.10.2019 leitud kotti, millesse oli pakendatud 4 kala.
  31. DNA-ekspertiisiga (ekspertiisiakt nr 21E-GE0144 01.03.2021; tõendid, lk 124-130) on tuvastatud, et seljakoti „Reebok“ välissahtlist leitud „Prof“ kirjaga noalt, mis oli plastikust tupes, võetud proovist (käepidemelt) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev O. P. (ik 36702015212) DNA-profiiliga, kuid mitte Igor Shabanovi ja Fred Selezovi DNAprofiilidega. Mütsilt võetud proovist (otsmiku piirkonnast) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Fred Selezovi DNA-profiiliga. Kahva käepideme pikenduselt võetud esimesest proovist (vahekihist, teibiotsast) saadi DNA-analüüsil osaline profiil. Kõik selles DNA-profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad O. P. DNA-profiilis, kuid mitte Igor Shabanovi ega Fred Selezovi DNA-profiilides. Kahva käepideme pikenduselt võetud teisest proovist (teibi all olevatelt juhtmetelt) saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Igor Shabanovi ja Fred Selezovi DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga.
  32. Kalandusalase ekspertiisiga 12.05.2021 (tõendid, lk 135-139) on tuvastatud, et ekspertiisi saadetud esemed (paberkotti pakitud kahv ja seljakott, mis sisaldas elektriagregaati (trafo) ning ühte akut) moodustavad tervikliku elektripüügikomplekti (kahv ehk anood, katoodi juhe, trafo ja aku). Esemetel on kõik elektriga kalapüüdmiseks vajalikud spetsiifilised komponendid olemas ning nendega on võimalik elektrit vette juhtida ja kala püüda. Kohtuotsuse põhjendused
  33. KarS § 361 lg 1 näeb ette vastutuse jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi või muul viisil kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, samuti jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise või püügi ebaseadusliku korraldamise eest. Nimetatud koosseisu esimene alternatiiv, loomastiku kahjustamine, on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline blanketne tagajärjedelikt, mille objektiivne koosseis hõlmab teo objektina mh kala. Koosseisupärane tegu on mh kalapüüginõuete rikkumine, mille tagajärjeks on keskkonnale olulise kahju põhjustamine. Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine selle kinnipüüdmise või surmamise teel ning veetaime (agariku) kogumine (KPS § 3 lg-d 1,4). Kalapüügiga on võrdsustatud püügivahenditega viibimine veekogul või selle kaldal (KPS § 3 lg 2).
  34. Süüdistatava Igor Shabanovi kaitsja väide, et ekspertiisimääruse (tõendid, lk 204) kohaselt saadeti ekspertiisi kokku 24 kala, kuid ekspertiis viidi läbi 23 kala suhtes, ei vasta tõele, sest 13 28.10.2019 ekspertiisimääruses on ekslikult märgitud, et „Neljandas kotis olnud 4 kala plommiti kõik eraldi kilekottidesse ja plommiti kinni plommidega numbritega: 5490471, 5490472, 5490473, 5490474, seejärel pakendati kõik kolmandas kotis olnud 5 eraldipakendatud kala ühte suurde kilekotti, mis plommiti kinni plommiga nr B011884.“ Õige olnuks määruses märkida, et seejärel pakendati kõik neljandas kotis olnud 4 eraldipakendatud kala ühte suurde kilekotti, mis plommiti kinni plommiga nr B
  35. Kalandusalasesse ekspertiisi saadeti ja eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks anti eraldi kilekottidesse pakendatud ning numbriliselt märgistatud 23 kala.
  36. Kohus nõustub süüdistatava Igor Shabanovi kaitsjaga selles, et kalandusalase ekspertiisi aktis 18.11.2019, mis puudutas 30.10.2019 leitud kaladega kotti, milles oli 4 kala, on foto lahatud isasest lõhest, kus selgroovigastuste juures olevad verevalumid on tähistatud roheliste ringidega, on identne fotoga kalandusalase ekspertiisi aktis 18.11.2019, mis puudutas ekspertiisi saadetud 23 kala. Kalandusalase ekspertiisi aktis, mis puudutas ekspertiisi saadetud 4 kala, on lisaks märgitud, et „NB! Foto on illustreeriv.“ Kuna sellel ekspertiisil analüüsiti 2 lõhe ja 2 forelli /kõigil sugu emane/ ja nendel kaladel vigastusi ei leitud, mistõttu surma põhjust ei olnud võimalik määrata, jääb arusaamatuks akti lisatud foto tähendus.
  37. Puutuvalt esitatud süüdistustesse ja arvestades kalandusalaseid ekspertiise, oleks tulnud karistusõigusliku vastutuse seisukohalt süüdistustes konkretiseerida seda, et 7 lõhet 10-st ja 13 meriforelli 17-st olid püütud keelatud elektripüügivahendit kasutades (KPS § 71 lg 2 p 3 rikkumine). Ka tsiviilhagis eristatakse kahjunõude arvestuses kalu, mis on selgete elektriga püügi tunnustega ja kalu, mille osas selgelt elektriga püügi tunnused puudusid.
  38. Olulist tähtsust omavad asjas vabatahtlikest kalakaitsjatest tunnistajate M. T.i ja I. P.i ütlused, mis on vastuolulised selles osas, et kui nad hargnesid ja hõredat männikut taskulampidega valgustama hakkasid, siis M. T.i väitel nägi ta ühte temast lühemat kasvu meesisikut, kes tõusis püsti või ajas ennast puu tagant püsti ja tal oli käes kott, mis tundus olevat raske. Talle tundus, et oli tugevam spordikott või seljakotilaadne kott, mida isik süles hoidis, kui sellega jooksma hakkas. M. T.i väitel isikul olid seljas tumedad riided, mütsi ei olnud, midagi ei olnud peas. Seevastu I. P.i väitel oli lühemal mehel seljakott seljas ja tundus, et kalamehekummikud (pikad, koos pükstega) jalas, muidu oli riietatud tumedatesse riietesse. Kui Igor Shabanov metsast politsei poolt teenistuskoera abil välja toodi, siis temal kotti kaasas ei olnud, seljas olid dressid ja jalas botased. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 24.10.2019 nähtub, et Igor Shabanovile kuulunud sõiduki Volkswagen Golf pagasiruumist leiti kaks paari kahlamispükse. Tunnistaja K. T.i ütlustega on tõendatud, et Igor Shabanovil oli peas pealamp, kui ta metsast välja toodi. Tunnistaja M. K. (K.) väitel sel mehel, kelle nad kinni pidasid, oli pealamp. Seda, et Igor Shabanovil oli metsast välja toomisel peas pealamp, on ta ka ise kinnitanud. Tunnistaja M. K. ülekuulamise protokolli lisaks olevast vormikaamera salvestisest (tõendid, lk 117-123) nähtub, et korduvalt viidatakse ära jooksnud kahte isikut koeraga metsa alt otsides vanemale mehele /„Ühel oli aku käes. Vanem mees oli.“ „Vana mees läks nagu sinnapoole, aku oli tal käes või midagi rasket. Me ei ole seal käinud.“ „Jaa, siit jah, ja poiss jooksis sinnapoole. Vana mees läks siit akuga, jooksis (arusaamatu sõna). Me pole siit lähemale läinud.“/. Nimetatu tekitab kahtlusi selles osas, kas esimesena metsa all nähtud isik oli ikka Igor Shabanov, kuna süüdistuses tähendatud ajal oli ta 37-aastane. Lisaks märgitakse korduvalt, et vanal mehel oli joostes aku käes või midagi rasket. Siis, kui metsast leitakse seljakott, on eelnevalt viidatud vormikaamera salvestisel vestlus kahe mehe vahel, kellest teise mehe ütlusi kohus eelnevalt tsiteeris /„Mis ta jooksis siis kott käes?“ „See kott oli tal vist seljas, ma nägin kollast triipu, see võib see sama lukk olla.“/. Seega on tõenduslik teave, mis on tunnistajate M. T.i ja I. P.i ütlustes, vastuolus politsei vormikaamera salvestisel 14 saadud teabega. Eeltoodust saab järeldada, et seljakotist saadi teadlikuks alles siis, kui see metsa alt leiti.
  39. Tunnistaja M. T.i väitel tundis ta esimese isiku ära näo ja väljapoole ulatuvate kõrvade järgi. Sel hetkel, kui isikud jooksma hakkasid, oli tema ja nende vahemaa mingi 25-30 meetrit. Kohus kahtleb M. T.i ütlustes, et sellise vahemaa pealt on võimalik tuvastada, et isikul on väljapoole ulatuvad kõrvad. Seda, et Igor Shabanovil on väljapoole ulatuvad kõrvad, nägi M. T. siis, kui Igor Shabanov politseiga metsast välja toodi. M. T.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta teist pikemat kasvu meest, kellel ei olnud käes mitte midagi, metsas nii profiilis kui ka otse vaates, samas on ta kohtueelses menetluses kinnitanud, et nägi selle isiku nägu profiilis. Kohus nõustub süüdistatava Fred Selezovi kaitsjaga selles, et aja jooksul inimese mälupilt pigem tuhmub kui paraneb ning kohtusaalis, kus on kaks süüdistatavat, kellest üks on pikem ja teine lühem, on neil kerge vahet teha. M. T.i sõnul oli teine isik tumedates riietes ja peas oli tal tumedat värvi müts, nagu villane müts. Jällegi kuidas on võimalik sellise vahemaa pealt tuvastada, et tegemist oli villase mütsiga.
  40. Süüdistatavad Igor Shabanov ja Fred Selezov olid süüdistuses tähendatud ajal eraldi kumbki omal põhjusel sündmuskoha, s.o ebaseadusliku kalapüügi toimumiskoha läheduses, kuid puuduvad tõendid, sh ka kaudsed tõendid, et nimetatud isikud oleksid ühiselt ja kooskõlastatult (kaastäideviijatena) tegutsenud, s.o kala püüdnud või oleksid viibinud püügivahenditega veekogu kaldal. Igor Shabanovil seljas olnud riietus ei viidanud sellele, et ta oleks eelnevalt kala püüdnud. Süüdistatavad teineteist ei tundnud ja ükski tõend ei kinnita nende isikute omavahelist seotust. Tunnistaja M. K. ütlustega on tõendatud, et asitõendite juurest võetud esimese jälje pealt leiti metsast Igor Shabanov, teise jälje pealt seljakott ja sealt mindi jäljega edasi, üle parklasse sissesõidutee tagasi jõe äärde, kust koer leidis kootud musta mütsi, mille kohta on teada, et selle oli kaotanud Fred Selezov, sest DNA-ekspertiisiga tuvastati, et mütsilt leitud DNA-profiil langes kokku Fred Selezovi DNA-profiiliga. Jälg läks natuke edasi Mustoja jõkke, kus koeraga ei olnud midagi teha. Kui eeldada, et Igor Shabanov oli selleks isikuks, kellel oli seljakott süles või seljas ning ta põgenedes vabatahtlike kalakaitsjate eest, jättis seljakoti maha, siis kuidas seletada seda, et esimese jälje pealt leiti Igor Shabanov, aga seljakott leiti alles teise jälje pealt. Isikute süüdi tunnistamiseks ei piisa sellest, et politsei teenistuskoer võtab asitõendite (kaks kotti kaladega ja kahv, mis olid maapinnal olevas nn samblases looduslikus lohus) juurest jälje üles, kui isikuid nende asitõenditega seostada ei saa. Pelgalt selle tõdemusega, et üldreeglina ei lähe isik oktoobrikuus ilma mütsi maast üles võtmata edasi, ei ole kohtul kahjuks midagi peale hakata.
  41. Sündmuskoha lähedusest leiti 24.10.2019 esmalt kõrvuti kaks valget värvi nn plastikust suhkrukotti, milles olid lõhelised. 24.10.2019 leiti hiljem veel üks analoogne kott, samuti leiti üks analoogne kott järgmisel päeval, s.o 25.10.2019 ja viimane analoogne kott leiti mitu päeva hiljem, s.o 30.10.
  42. Ehkki kõik neljast erinevast kohast leitud 5 kotti olid valget värvi nn plastikust suhkrukotid ja sarnaselt suletud, ei saa kindel olla selles, et neis kottides olnud, kokku 27 lõhelist, olid püütud ühel ja samal ajal. Kahtlusi selles tekitab asjaolu, et esimeste kolme 24.10.2019 leitud koti puhul on sündmuskohaks sündmuskoha vaatlusprotokollide kohaselt märgitud Lääne-Virumaa Haljala vald Mustoja küla RMK Lääne-Virumaa metskond kvartal VU009 eraldis 2, aga 25.10.2019 leitud koti puhul on sündmuskohaks sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt märgitud Lääne-Virumaa Haljala vald Mustoja küla RMK Lääne-Virumaa metskond kvartal VU009 eraldis 12, kus metsa all Haili-Mustoja teest umbes 10 meetri kaugusel maapinnal oli valget värvi plastikust kott. Viimane kott kaladega, mis olid juba roiskunud, leiti 30.10.2019 ja sündmuskohaks on sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt märgitud Lääne-Virumaa Haljala vald Mustoja küla 15 RMK Lääne-Virumaa metskond, ilma kvartalit ja eraldist märkimata, kus Mustoja jõe ääres jõest umbes 5 meetri kaugusel puu all oli valget värvi plastikust kott. Kriminaalasjas on teostatud kaks kalandusalast ekspertiisi, kusjuures väärib märkimist, et ekspertiisiks esitatud 30.10.2019 leitud kaladest, millest kaks olid lõhed ja kaks olid meriforellid, ühelgi kalal vigastusi ei leitud ning kalade surma põhjust ei olnud võimalik määratleda. Ka tunnistaja T. T.i sõnul ei saa ta 100 % väita, et kottides olnud kalad olid püütud ühel ajal. Lisaks väärib märkimist, et 30.10.2019 leiti kott roiskunud kaladega RMK parkla lähedusest puu alt. Nimetatud parklasse oli 24.10.2019 pargitud tunnistaja I. P.i sõnul hõbedast värvi Toyota sõiduk, millel oli parempoolsel küljeuksel suur mõlk ja katusel raadiojaama antenn ning sõidukis olid noorem meesterahvas, kes oli roolis, ja blond naisterahvas. Tunnistaja I. P.i ütlustest nähtub, et nad kontrollisid Rippsilla parklat, kus nad ei tuvastanud midagi ja edasi tahtsid nad sõita Mere parklasse (Mustoja jõe idapoolne parkla), kuhu viib tee RMK parklast läbi ja jõudes RMK parklasse, oli hõbedane Toyota tühi, seal enne istunud meest ja naist enam ei olnud.
  43. Leitud kalad olid pakendatud valget värvi nn plastikust suhkrukottidesse, millest üks kahest esimesena leitud kotist oli valget värvi, ülejäänud kottidel jooksis koti küljel musta ja sinise või rohelise värvusega triip. Mustoja idapoolses parklas 24.10.2019 seisnud Igor Shabanovile kuulunud sõidukist, milleks oli punast värvi Volkswagen Golf riikliku reg numbriga xxxx, leiti kell 05.05 mh 8 valget värvi kasutamata plastikust kotti (suhkrukotti). 24.10.2019 päeval kell 13.00 teostati samas parklas seisnud Fred Selezovi kasutuses olnud sõiduki Ford Transit xxxx läbivaatust. Nimetatud sõidukist leiti mh 2 valget musta/sinise triibuga kotti. Sõidukitest ei leitud kahevärvilist (must ja oranž/pruunikas) plastikust ja traadiga varustatud karjusenööri, millega olid leitud kalakotid suletud. Sõidukid seisid parklas kõrvuti ja kummastki sõidukist leiti kalapüügivarustust, sh märgunud riideid, kuid kohtu hinnangul sellest ei piisa, et isikuid seostada neile esitatud süüdistusega. Veel väärib märkimist, et tunnistaja I. P.i ütlustega on tõendatud, et ta märkas süüdistuses tähendatud ajal umbes 300 meetrit Mere parklast (Mustoja jõe idapoolne parkla) suunaga Vihula poole, sõidutee peal kahte tühja ja kokku pakitud valget suhkrukotti, mille võtsid kaasa KKI inspektorid. Seega ei saa üheselt väita, et nn suhkrukotid, millesse olid pakendatud kalad, pärinesid süüdistatavatelt või ühelt neist.
  44. Puuduvad tõendid, et Igor Shabanovil ja Fred Selezovil oleks olnud mingi puutumus leitud elektripüügivahendiga, sest neilt ei ole ära võetud ühtegi eset, mida saaks sellega seostada. DNA-ekspertiisiga tuvastati, et kahva käepideme pikenduselt võetud esimesest proovist (vahekihist, teibiotsast) saadi DNA-analüüsil osaline profiil, kuid kõik selles DNAprofiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad O. P. DNA-profiilis, kuid mitte Igor Shabanovi ega Fred Selezovi DNA-profiilides. Kahva käepideme pikenduselt võetud teisest proovist (teibi all olevatelt juhtmetelt) saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid Igor Shabanovi ja Fred Selezovi DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Seljakoti „Reebok“ välissahtlist leitud „Prof“ kirjaga noalt, mis oli plastikust tupes, võetud proovist (käepidemelt) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev O. P. DNA-profiiliga, kuid mitte Igor Shabanovi ja Fred Selezovi DNAprofiilidega. O. P.t ei ole käesolevas menetluses üle kuulatud. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud üksnes Fred Selezovi seotus O. P.ga ja vaid sellelt pinnalt, et O. P. käis Fred Selezovi juures autoremonditöökojas autot remontimas. O. P. kohta kogutud tõendid (tõendid, lk 144-170) ei võimalda teha järeldusi tema seotuse kohta süüdistatavatega. 36.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtu hinnangul uuritud isikuliste ja 16 dokumentaalsete tõendite kogum ei kinnita tõsikindlalt ja ilma igasuguste kahtlusteta seda, et süüdistatavad oleksid toime pannud neile süüksarvatava kuriteo ja pelgalt oletustele kohus oma otsust rajada ei saa, mistõttu tuleb süüdistatavad Igor Shabanov ja Fred Selezov neile esitatud süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi õigeks mõista. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses esitas kannatanu Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju nõudes summas 13 440 eurot, millise kohus oma 27.01.2023 määrusega menetlusse võttis. Kohtuvaidluses vähendas Keskkonnaamet kahju hüvitamise nõuet 780 euro võrra, sest kahjunõude arvestuses esineb arvutuslik viga 2 forelli ja 1 lõhe osas, kuna kriminaalmenetluses teostatud kahe ekspertiisiga on tuvastatud, et selgete elektriga püügi tunnustega forelle oli 13 isendit ja lõhet 7 isendit. 3 lõhe ja 4 forelli osas selgelt elektriga püügi tunnused puudusid. Seega tuli teha kahju arvestuse osas korrektuur, mille kohaselt lisaks hagiavalduse punktis 3.4 toodud 2 forelli ja 2 lõhe isendile, mille puhul on arvestatud 5 kordset määra ja mitte 10 kordset määra, tuli veel 2 forelli ja 1 lõhe isendi puhul arvestada 5 kordset määra. Seega on kahju tekitatud elektriga püügivahendiga kalu püüdes ja keelatud ajal ja kohas kalu püüdes 12 660 eurot. Kannatanu palus kohtul hagi rahuldada ning välja mõista solidaarselt Igor Shabanovilt ja Fred Selezovilt keskkonnale tekitatud kahju summas 12 660 eurot.

§ 310

lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Arvestades eeltoodut tuleb kannatanu Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju nõudes summas 12 660 eurot jätta läbi vaatamata. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

§ 175

lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Käesolevas kriminaalasjas osales süüdistatava Igor Shabanovi lepingulise kaitsjana vandeadvokaat Epp Landberg Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-st. Kaitsja esitas 19.12.2023 kohtule taotluse ühes lisadega menetluskulude hüvitamiseks süüdistatavale (tl 169-173). Kaitsja palus jätta Igor Shabanovi menetluskulud summas 3956 eurot Eesti Vabariigi kanda. Kaitsja taotlusele on juurde lisatud Advokaadibüroo Küllike Namm 06.12.2022 ettemaksuarve nr 20204304 ja 18.08.2023 arve nr 20205140 – toimikuga tutvumine, kaitseakti koostamine ja osalemine eelistungil 26.01.2023 (5 tundi); ettevalmistus ja osalemine 05.06.2023 kohtuistungil (2,5 tundi); ettevalmistus ja osalemine 17.08.2023 kohtuistungil (3,5 tundi); ettevalmistus ja osalemine 18.08.2023 kohtuistungil (3,5 tundi). Kokku 14,5 tundi summas 3092 eurot (koos käibemaksuga). Samuti on juurde lisatud Advokaadibüroo Küllike Namm 10.11.2023 arve nr 20205461 – kohtukõne koostamine ja osalemine 13.11.2023 kohtuistungil. Kokku 4 tundi summas 864 eurot (koos käibemaksuga). Valitud kaitsjale makstud tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahukust, kaitsja töö kvaliteeti, ühe tööühiku hinda (nt õigusabi 17 tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohtul ei ole etteheiteid süüdistatava lepingulise kaitsja tunnitasu osas, mis jääb arvestades Riigikohtu praktikat normide piiridesse. Arvestades käesolevas kriminaalasjas lepingulise kaitsja poolt teostatud õigusteenuse mahtu, selle vajalikkust ja kvaliteeti, selle töö tegemiseks kulutatud aega peab kohus mõistliku suurusega tasuks Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le makstud tasu kokku summas 3956 eurot, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatava Fred Selezovi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas on esitanud 19.12.2023 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, paludes hüvitada kokku 2803,80 eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 467,30 eurot. Esitatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt kokku summas 2728,53 eurot, s.h on käibemaks 22%, s.o 492,03 eurot, sest 08.09.2023 toimunud kohtuistungi osas on nii tasu sõidule kulutatud aja eest kui ka sõidukulud esitatud topelt.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Lähtudes eeltoodust tuleb riigi kanda jätta

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistaja M.

T. hüvitatud sõidukulud summas 16,77 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA-ekspertiisi teostamise kulu (ekspertiisiakt nr 21E-GE0144 01.03.2021) summas 1881 eurot, DNAekspertiisi teostamise kulu (ekspertiisiakt nr 22E-GE0535 01.07.2022) summas 57 eurot ja kalandusalase ekspertiisi teostamise kulu summas 500 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel Igor Shabanovi kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 308,40 eurot ja kohtumenetluses summas 225,60 eurot vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest ning Fred Selezovi kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 248,40 eurot ja kohtumenetluses summas 2728,53 eurot vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest,

§ 175

lg 1 p 6 alusel kiiresti rikneva asitõendi – kalade hävitamiskulu summas 11,63 eurot ning

§ 176lg 2 alusel Fred Selezovi sundtoomise kulu summas 40,80 eurot.

Kohtu seisukoht asitõendite osas Asitõendid – kahv juhtmete ja lülitiga (pakend nr 1); seljakott koos selles olevate esemetega (pakend nr 2); kilekott, kuhu on pakendatud 3 kotti, mis suletud tõkendiga 5490477; kilekott, kuhu on pakendatud 1 kott, mis suletud tõkendiga 5490478 ja kilekott, kuhu on pakendatud 2 kotti, mis suletud tõkendiga 5490476 ning 13 vatitikuproovi (DNA) plasttopsides, millised esemed kõik on hoiul KKA Lääne-Virumaa büroos, tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Asitõendid – 8 valget plastikust kotti, 2 paari kahlamispükse ja sinist värvi „IKEA“ kott (pakend nr 3), millised on hoiul KKA Lääne-Virumaa büroos, tuleb

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Igor Shabanovile.

Asitõendid – kahlamispüksid, kilejope, dressipüksid ja 2 valget plastikust kotti (pakend nr 4) ning müts (pakend nr 5), millised on hoiul KKA Lääne-Virumaa büroos, tuleb

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Fred Selezovile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 18 Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.03.2024 kohtuotsus. Riigikohtu 09.09.2024 kohtumäärustega jäeti kassatsioonid menetlusse võtmata. 07.03.2024 kohtuotsus 1-22-7282 jõustus osaliselt 09.09.2024 Riigikohtu kohtumäärustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.