← Eesti

1-23-7265/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus 30.08.2024 1-23-7265 Ingrid Kullerkann, Ingeri Tamm ja Erkki Hirsnik Viru Maakohtu 10.05.

  1. a määrus süüdimõistetu Roman Ravinski (isikukood 38401222224) vangistuse täitmisele pööramises Roman Ravinski lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 10.05.
  2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Viru Maakohtu 15.12.
  4. a otsusega tunnistati Roman Ravinski süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi 2-aastase vangistusega. Ära kandmata karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 719 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Roman Ravinski peab KarS § 69 lg 4 kohaselt järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 nimetatud käitumiskontrolli nõudeid. Samuti peab süüdimõistetu kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul registreerima ennast psühhiaatri vastuvõtule alkoholivastase ravikuuri vajaduse tuvastamiseks ja vajadusel alluma ettenähtud ravile, osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis ning alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema üks kord kuus alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi ja esitama vastuse kriminaalhooldusametnikule. Kohtuotsus jõustus 03.01.
  6. Kriminaalhooldusametnik esitas 03.05.2024 Viru Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata Roman Ravinski ärakandmata karistus täitmisele, sest süüdimõistetu rikkus üldkasuliku töö ajakava, vereproovide andmise ja psühhiaatri vastuvõtule pöördumise lisakohustusi. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Roman Ravinski on ka enne erakorralise ettekande esitamist rikkunud korduvalt üldkasuliku töö tegemise ajakavasid ning ei ole täitnud lisakohustusi.
  7. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes taotletu juurde. Roman Ravinski tunnistas temale ette heidetud rikkumisi. Süüdimõistetu avaldas, et psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks on vajalikud vereanalüüsi vastused. Vereanalüüs aga on rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata. Ta teeb hetkel vahetustega põhitööd ning palus võimalust sooritada kõik üldkasuliku töö tunnid juulikuus enda puhkuse ajal. Küsimuse peale, kas süüdimõistetu üldse kavatseb vereanalüüse andma hakata, vastas ta, et tal on 5 last ning majanduslik olukord seda ei võimalda.
  8. Viru Maakohtu 10.05.
  9. a määrusega pöörati Roman Ravinski ära kandmata vangistus 1 aasta 11 kuud ja 1 päev KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Mõistetud karistusest loeti kantuks 28 tundi üldkasulikku tööd. Ettekandes esitatud rikkumised leidsid tõendamist ja mõjuvad põhjused nendeks kohtu hinnangul puudusid. Kohus selgitas, et Roman Ravinski võttis endale kohustused kokkuleppega vabatahtlikult. Ulatuslike rikkumiste tõttu ei ole süüdimõistetut võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on temale pandud kohustuste täitmisesse pikaajaliselt hoolimatult suhtunud. Järelikult isik ei ole motiveeritud kandma karistust vabaduses. Kirjalikud hoiatused ei ole Roman Ravinski käitumist korrigeerinud. Karistus ei ole seega täitnud oma eesmärki, mistõttu tuleb karistuse kandmata osa pöörata täitmisele.
  10. Maakohtu määruse vaidlustas Roman Ravinski kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev, kes palub kohtumääruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Süüdimõistetu ei nõustu, et rikkumiste kestus välistab leebemate meetmete kohaldamise. Pärast kohtuotsuse tegemist jätkas kaitsealune
  11. a septembrist eelmises kriminaalasjas määratud üldkasuliku tööga. Roman Ravinskile ei ole arusaadav, kui palju ta kriminaalasjas nr 1-23-7265 üldkasulikku tööd üldse teinud on – tema hinnangul on tööd tehtud 35 tunni ulatuses. Süüdimõistetul on töökoht ja kohustused perekonna ees, milleks on vaja teenida raha. Roman Ravinski ülalpidamisel on töövõimetu ja töötu elukaaslane ning nad elavad koos kolme lapsega, kuid kokku peab isik ülal nelja alaealist last. Roman Ravinski töögraafik ei võimalda tal üldkasuliku töö tegemist kevadel, sest ta töötab vahetustega ja töökoormus on suur. Tal on võimalik teha võimalikult palju üldkasulikku tööd suvepuhkuse ajal. Üldkasuliku töö korraldamisel tuleb arvestada ka töö- ja puhkeaja norme, kuid kriminaalhooldaja seda ei teinud. Töö tegemiseks on määratud piisav tähtaeg. Arvestades süüdimõistetu perekondlikke ja rahalisi kohustusi, puudub Roman Ravinskil raha vereproovide tegemiseks. Ta lubas kriminaalhooldusametnikule teha esimese vereproovi suvel. Ootejärjekord Narva ainsa psühhiaatri vastuvõtule on mitu kuud. Psühhiaater oli ka mõnda aega töölt eemal ning uuele vastuvõtule ei ole võimalik saada enne juunit. Kaitsja palub Roman Ravinskile anda teine võimalus ning kas määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Kohus pidi kaaluma leebemate meetmete kohaldamist. Kaebusele on lisatud üldkasuliku töö ajakavad ja arvestuslehed, Töötukassa otsus Roman Ravinski elukaaslasel osalise töövõime tuvastamise kohta, koopia töövõimekaardist ning elukaaslase ja ema kinnituskirjad, milles viidatakse juba kaebuses esitatud perekondlikele asjaoludele ja kohustustele. Ringkonnakohtu seisukoht
  12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Roman Ravinski karistuse täitmisele pööramise osas. 2

(6)
  1. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.
  2. Maakohus osutas Roman Ravinski korduvatele rikkumistele ja põhjendas nõustumisväärselt vangistuse täitmisele pööramise vajadust ning seda, miks ei tule kõne alla mõni teine KarS § 69 lg-s 6 loetletud alternatiividest. Vaidlustatud määrus kajastab erakorralises ettekandes nimetatud ja täitmiskohtuniku tuvastatud Roman Ravinski rikkumisi, sh on ta rikkunud ajavahemikus 12.
  3. – 27.04.2024 üldkasuliku töö (ÜKT) ajakava, samuti ta ei ole pöördunud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule, selgitamaks välja ravivajadust, ega teinud üks kord kuus vereanalüüsi alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks. Rikkumised on toime pandud 4 kuu vältel, s.o jaanuarist aprillini. Kuna kriminaalhooldaja ei esitanud maakohtule erakorralise ettekande lisadena üldkasuliku töö ajakavasid ja arvestuslehti ning kaitsja ringkonnakohtule esitatud ÜKT ajakavad, arvestuslehed ei olnud täielikult komplekteeritud, palus ringkonnakohus kriminaalhooldusametnikul esitada kohtule kõik üldkasuliku töö tegemist kajastavad dokumendid. Kuna määruskaebuses on viidatud lisaks sellele, et isik sooritas eelmise kriminaalasja raames alates
  4. a septembrist ÜKT-d ning Roman Ravinski ei ole mõistnud, palju ta käesolevas kriminaalasjas töötunde on ära teinud, peatub ringkonnakohus ka kriminaalasjas nr 1-17-9834 Roman Ravinskile asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö täitmisel.
  5. Erakorralise ettekande kohaselt on Roman Ravinski rikkunud ÜKT ajakava. Süüdimõistetu ja tema kaitsja on selgitanud, et Roman Ravinskil on vahetustega põhitöö, mille suure koormuse tõttu ei ole tal enne juulikuist suvepuhkust võimalik üldkasulikku tööd sooritada. Maakohus leidis, et ÜKT ajakava rikkumine on tuvastamist leidnud.
  6. Erakorralisest ettekandest ning kriminaalasja nr 1-23-7265 ÜKT ajakavadest ja arvestuslehtedest nähtub järgmist. Jaanuaris tegi Roman Ravinski tööd 4 tundi (puudus ajakavajärgselt töölt 19.01., 26.
  7. ja 27.01.; kokku oli määratud teha 17 tundi tööd). Veebruaris ja märtsis tegi isik 20 tundi ÜKT-d (ei tulnud ajakavajärgselt tööle 16.02., 23.02., 08.03., 15.03., 22.03., 23.03., 29.
  8. ja 30.03.; kokku oli määratud teha 52 tundi tööd). Aprillis osales ta tööl 4 tundi (puudus ajakavajärgselt 12.04., 13.04., 19.04., 20.04., 26.
  9. ja 27.04.; kokku oli määratud teha 28 tundi tööd). Kokku on süüdimõistetu seega ära teinud 28 tundi ÜKT-d, tegemata on 691 tundi. Ettekande kohaselt on Roman Ravinski 02.05.2024 keeldunud uue ÜKT ajakava koostamisest. Kriminaalasja nr 1-17-9834 raames oli Roman Ravinskile määratud asenduskaristusena teha 33 tundi ÜKT-d. Kuigi esimene ajakava koostati
  10. a septembris, said töötunnid täielikult ära tehtud alles
  11. a aprilli alguses, s.o 05.04.2024 (
  12. a septembris-oktoobris tegi 10st tunnist ära 6 tundi, novembri-jaanuari 12st tunnist 12 tundi,
  13. aasta veebruaris-märtsis 15 tunnist 7 tundi, ja aprillis 8st tunnist 8 tundi).
  14. Ringkonnakohtu hinnangul on Roman Ravinski rikkunud suures mahus üldkasuliku töö ajakavasid ning rikkumised on leidnud aset pikema ajaperioodi vältel. Järelikult süüdimõistetu ei pea ÜKT ajakavajärgset tegemist eriti oluliseks ning enamasti jääb iga ajakava raames arvestatav hulk töötunde tegemata. Et Roman Ravinski jätkas pärast kohtuotsuse jõustumist eelmise kriminaalasja raames määratud ÜKT tegemist, ei vabasta teda käesolevas kriminaalasjas 3
(6)üldkasuliku töö ajakavade järgimisest. Tuleb ka tähele panna, et kohtuotsus on koostatud kokkuleppemenetluses. Eelnev aga tähendab, et Roman Ravinski vabatahtlikult nõustus temale seatavate kohustustega, sh üldkasuliku töö tegemisega. Ka põhitöökohta ja perekondlikke kohustusi omades tuleb süüdimõistetul oma elu selliselt korraldada, et ÜKT saaks korrakohaselt tehtud. Kaebuses on viidatud, et Roman Ravinski töö toimub vahetustega, mis omakorda peaks võimaldama vabadel päevadel ÜKT tegemist. Kuigi vastab tõele kaitsja sedastatu, et ka üldkasuliku töö tegijale kohaldatakse töö- ja tervisekaitse nõudeid, siis KarS § 69 lg-s 5 on seadusandja pigem mõelnud töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte. Käesolevalt ei ole sedastatav nende rikkumine. Üldkasuliku töö puhul ei ole tegemist töölepingulise suhtega (TlnRnKm 1-17-1873/22, p-d 8-9). KarS § 69 alusel vangistuse asendamine üldkasuliku tööga tähendab oma sisult isikule soodustusena teatud tingimustel vabaduse andmist, mille eest ootab avalik võim temalt kindlate nõuete ja kohustuste täitmist. Nende üldisemaks eesmärgiks on saavutada isiku õiguskuulekas käitumine. Selline korraldus aga eeldab inimese aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga (vt analoogselt RKPJKm 5-20-11, p 19). Pidev üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine aga ei võimalda üldkasuliku tööga seatud eesmärke täita. Põhitöö olemasolu ei tähenda, et isik ÜKT tunde tegema ei peaks.
  1. Roman Ravinskile heidetakse ette ka vereanalüüside mittetegemist. Roman Ravinski ja kaitsja väitel ei ole süüdimõistetul perekondlike kohustuste kõrval rahalisi vahendeid analüüsideks. Süüdimõistetul on neli ülalpidamist vajavat alaealist last (isik väitis kohtuistungil 5 lapse olemasolu) ning ta peab abistama osalise töövõimega elukaaslast. Kaitsja poolt kohtule esitatud Töötukassa 16.06.
  2. a töövõime hindamise otsusest nr TVH/23/023821 nähtub, et isiku elukaaslasel Svetlana Minohhoval on ajavahemikus 09.06.2023 – 08.06.2024 tuvastatud osaline töövõime seoses kerge kuni mõõduka tegutsemispiiranguga liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Otsuses on ka selgitatud, et töövõime on raskesti prognoositav kauemaks kui 1 aastaks, sest taotleja on suunatud kõrgema etapi ortopeedi juurde konsultatsioonile ravitaktika täpsustamiseks. Maakohus leidis, et kohustuse rikkumine on tuvastatud.
  3. Inimlikult on mõistetav, et perekondlikud kohustused võivad raskendada kohtuotsusega määratud lisakohustuse täitmist. Samas vereproovi andmise lisakohustuse võttis süüdimõistetu endale samuti vabatahtlikult. Veelgi enam, Roman Ravinski ütluste ja ettekande kohaselt ta ei olegi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni praeguseni ühtegi vereproovi andnud. Kriminaalhooldajale antud lubadus teha esimene vereanalüüs alles suvel viitab pigem Roman Ravinski soovile lükata seda võimalikult kaugele. Rikkumine on seega olnud tahtlik. Rahaliste vahendite puudumist ei saa sellisel juhul lugeda rikkumise mõjuvaks põhjuseks, sõltumata perekondlikest kohustustest (vt ka TrtRnKm 1-20-7052/94, p 12; 1-21-8862/45, p-d 36-37). Roman Ravinskil on olemas töökoht ning talle ei ole üllatus, et vereanalüüsid on tasulised. Et Roman Ravinski on alkoholi liigtarvitamise tõttu korduvalt juhtinud joobes olles mootorsõidukit, tuleb alkoholi tarbimise kontrolli all hoidmiseks vereanalüüside andmise kohustusesse suhtuda väga tõsiselt. Mitme kuu vältel tehtud vereanalüüsid aga annaks kohtule võimaluse kontrollida, kas kuritegude algpõhjus, s.o alkoholi liigtarbimine on vähenenud. Käesolevalt aga see proovide andmata jätmise tõttu võimalik ei ole.
  4. Roman Ravinski ei ole käinud psühhiaatri vastuvõtul ega lasknud kindaks teha sõltuvusravi vajadust. Kaitsja ja süüdimõistetu kinnitusel on Roman Ravinski proovinud arsti vastuvõtule pöörduda, kuid järjekorrad Narvas asuva psühhiaatri juurde on pikad ning vastuvõtule pöördumise eelduseks on vereanalüüside tegemine. Samuti oli arst töölt eemal. Maakohus sedastas rikkumise olemasolu. 4
(6)
  1. Kohtukolleegiumi seisukohalt on üldteada, et Eestis järjekorrad psühhiaatrite vastuvõtule on pikad. Samuti on ilmne, et eelkõige soovitakse pöörduda oma elukohajärgse arsti vastuvõtule. Samas on Roman Ravinski võtnud endale kohtuotsusega kohustuse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ravivajaduse tuvastamiseks. Seega tuleb inimesel leida ise võimalus pöörduda esimesel võimalusel eriarsti vastuvõtule, sh vajadusel elukohast kaugemal ja arstitasu täiel määral ise tasudes. Ettekande kohaselt on psühhiaater vastuvõtu eeldusena palunud vereanalüüsi näite, mida aga Roman Ravinski ei ole senini teinud. Arst aga on väidetavalt keeldunud patsienti vereanalüüside puudumisel vastu võtmast. Eelnev viitab, et üks rikkumine (vereanalüüside mittetegemine) tingib teise rikkumise (arsti vastuvõtule pöördumise ja ravikohustuse mittetäitmise). Järelikult vereanalüüsi mitte tehes on Roman Ravinski juba lasknud käest võimaluse arutada psühhiaatriga võimalikku raviplaani. Ringkonnakohus ei pea siinkohal rikkumiseks mitte pikka vastuvõtujärjekorda, vaid asjaolu, et Roman Ravinskile on juba pakutud vastuvõtuaegu (nt
  2. a mais), kuid ta ei ole vastuvõtutingimusi täitnud (andnud vereproovi) ja sellega seoses vastuvõtule mitte läinud. Ka nimetatud rikkumine tuleb seetõttu lugeda tahtlikuks.
  3. Erakorralise ettekande järgi on Roman Ravinskile eelnevalt tehtud kaks kirjalikku hoiatust ÜKT-st kõrvalehoidmise ning lisakohustuste mittetäitmise eest. Hooldusalune on aga jätkanud samalaadsete rikkumistega. Kuigi enne käesoleva erakorralise ettekande esitamist tuvastatud rikkumiste osas on kriminaalhooldaja reageerinud hoiatustega, siis ei saa neid jätta tähelepanuta. Samalaadsete rikkumistega jätkamine on tunnismärk võimetusest täita karistuse täitmisele pööramata jätmiseks seatud tingimusi. Nii võib Roman Ravinski senise käitumise põhjal väita, et väga suure tõenäosusega jätkaks ta üldkasuliku töö tegemise ja vereproovi andmise kohustuse rikkumisi edaspidigi just seoses enda töökohustustega ja perekondlike asjaoludega. Vereproovide andmise kohustuse täitmise kohta tulevikus avaldas isik istungil isegi, et tema majanduslik seis seda lihtsalt ei võimalda. Vereproove mitte andes aga ei ole võimalik arstiga raviplaani koostada. Psühhiaatri vastuvõtule mittepöördumine, vereanalüüside mittetegemine ning ÜKT kohustuse rikkumised koostoimes tingivad karistuse täitmisele pööramise, kuna eriliigilised rikkumised olid olulised, korduvad ja tahtlikud ning leidsid aset mitme kuu jooksul. Käesolevaks ajaks oleks süüdimõistetu suutnud ajakava kohaselt teha ära palju rohkem üldkasuliku töö tunde ning anda ka vereproove ja külastada psühhiaatrit.
  4. Eelnevat kokku võttes ei ole üldkasuliku töö ja kriminaalhoolduse raames võimalik süüdimõistetu käitumist õiguskuulekusele suunata. Roman Ravinskil ei saanud sedavõrd arvukate rikkumiste korral tekkida ootust, et neile mingeid tagajärgi ei järgne, vaatamata sellele, et tegemist on esimese ettekandega. Roman Ravinskile on karistus mõistetud liikluskuritegude (korduvad joobes juhtimised) eest ning jõustunud kohtuotsus kuulub täitmisele. Järelikult tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Maakohus on rikkumiste kaalukust hinnanud õigesti ning Roman Ravinski rikkumisi ja kriminaalhoolduse kulgu tervikuna arvestades karistuse põhjendatult täitmisele pööranud. Vabaduses karistuse kandmise eelduseks on kõigi kontrollnõuete ja määratud kohustuste täitmine, Roman Ravinski aga ei ole suutnud neid eeldusi täita. Ringkonnakohtu hinnangul karistuse täitmisele pööramine ei too kaasa õiguslikult ebasobivat tagajärge ega ei vii ülemäärasuse keelu rikkumiseni (RKKKm 1-06-9135/67, p 17), sest kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumised on olnud korduvad ja väldanud pikemat aega. Alaealiste laste ülalpidamine ei välista ärakandmata vangistuse täitmisele pööramist (vt analoogia korras RKKKo 3-1-1-70-10, p 28). Ka varasemad karistused ei ole Roman Ravinski käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki. 5
(6)
  1. Maakohas on igati asjakohaselt põhjendanud, miks ei tule kõne alla Roman Ravinskile alternatiivse meetmete kohaldamine. Kaitsja tähelepanu tuleb juhtida sellele, et üldkasuliku töö tegemise ajal aset leidvatele rikkumistele reageeritakse KarS § 69 lg 6, mitte § 74 lg 4 alusel. Üldkasulikku tööd tegev inimene on allutatud töö tegemise ajaks KarS § 75 lg 1 alusel käitumiskontrolli nõuetele, mitte katseajale. Katseaja pikendamine ÜKT tegemise ajal kõne alla ei tule. Roman Ravinskile on juba määratud maksimaalne üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 2 aastat.
  2. Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 10.05.
  3. a määruse muutmata ning Roman Ravinski kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.