RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-22-5373
- september 2024 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma T. L-i suhtes kohaldatud ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontroll Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrus T. L-i kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda; kannatanu A esindajad vandeadvokaadid Peep Rajavere ja Argo Küünemäe
- september 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrus ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule samas kohtukoosseisus.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt.
- Mõista Eesti Vabariigilt T. L-i kasuks välja 1006 eurot 50 senti määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
- Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ-le kannatanu A-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 117 eurot 12 senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohus kohaldas
- oktoobri
- a määrusega asjas nr 1-21-6992 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1411 lg 1 alusel T. L-ile ajutist lähenemiskeeldu alaealise kannatanu A kaitseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või menetluse lõpetamiseni. T. L-il keelati läheneda kannatanule lähemale kui 100 meetrit, suhelda temaga mistahes viisil ning otsida kannatanuga kontakti, saata talle teateid, sõnumeid või saadetisi kolmandate isikute vahendusel.
- T. L. anti
- oktoobril 2022 üldmenetluses kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 178 lg 1, § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6, § 179 lg 11 ja § 182 lg 1 järgi. 1-22-53731-22-5373
- jaanuaril 2024 esitas T. L-i kaitsja taotluse ajutise lähenemiskeelu tühistamiseks, sest kannatanu kaitsmise vajadus on ära langenud ning üle kahe aasta kestnud ajutine lähenemiskeeld rikub seadusega kaitstud lapse ja vanema suhet.
- Pärnu Maakohus rahuldas
- märtsi
- a määrusega kaitsja taotluse osaliselt, lubades T. L-il suhelda lapsega tema elukohajärgse lastekaitseametniku juuresolekul. Kohus sedastas, et kannatanu elus on olnud mitmeid traumaatilisi sündmusi, mistõttu seos tema vaimse tervise probleemide ja süüdistatava potentsiaalselt toime pandud kuritegude vahel on tõendamata. Traumasümptomid on ravi abil taandunud ning pole alust arvata, et need isaga kohtumisel aktiveeruksid või muutuksid krooniliseks. Laps tunneb isaga suhtlusest puudust, kuid kardab rääkida menetluse aluseks olevatest sündmustest. Seetõttu tuleb kannatanu kohtumiseks ette valmistada ja kokkusaamisel ei tohi rääkida väidetavatest kuritegudest. Täielik lähenemiskeeld ei ole lapse vaimse heaolu kaitseks enam vajalik ega proportsionaalne.
- Maakohtu määruse vaidlustasid kannatanu esindajad, kes taotlesid ajutise lähenemiskeelu tingimuste muutmata jätmist.
- Tallinna Ringkonnakohus tühistas
- aprillil 2024 maakohtu määruse ja rahuldas kannatanu esindajate määruskaebused. Kohus leidis, et maakohus andis kaalutlusotsust tehes põhjendamatult suure kaalu lähenemispiirangu adressaadi õigustele, jättes tähelepanuta kannatanu isikuõiguste kaitse tagamise vajaduse. Ajutise lähenemiskeelu muutmise otsustamisel ei ole olulise tähendusega selle kohaldamise senine kestus. Ekspertiisiaktist ja kannatanu ütlustest nähtub, et kannatanu terviseprobleemide ja menetluse aluseks olevate sündmuste vahel esineb selge ajaline seos. Kannatanu ja süüdistatava kohtumisel võivad tagasi tulla või ägeneda raviga taandunud sümptomid. Süüdistatavale heidetakse ette kuritegude toimepanemist ajal, mil ta täitis õigust oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda, mistõttu on piirang ka proportsionaalne. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Ringkonnakohtu määruse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja maakohtu määruse jõustamist. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb ajutise lähenemiskeelu proportsionaalsuse hindamisel arvestada lähenemiskeelu senist kestust, võttes mõõdupuuks võlaõigusseaduse § 1055 lg-s 1 ja KrMS § 3101 lg-s 1 nimetatud kolmeaastane tähtaeg. Lisaks peab hindama mõlema osapoole õigusi ja kaitsevajadust, sealhulgas lahusoleku mõju lapsele ja tema suhtele vanemaga, ning lapsevanema põhiseadusest tulenevat õigust oma last kasvatada. Praegusel juhul pole lapse kaitsevajadus tõendatud ning laps on väljendanud igatsust isaga suhtlemise järele Ringkonnakohus jättis süüdistatava taotlust toetavad tõendid kõrvale, tegi kannatanu vaimse tervise kohta ekspertiisiaktis tuvastatust väljuvaid järeldusi, arvestas seal kirjeldatut valikuliselt ning rikkus süütuse presumptsiooni. Ringkonnakohus ei näidanud ära maakohtu vigu, enne kui hindas kohtu järeldused ümber. Pärast ringkonnakohtu määruse tegemist on maakohus süüdistatava täielikult õigeks mõistnud.
- Prokuratuuri hinnangul on ajutise lähenemiskeelu kohaldamine kriminaalmenetluse lõpuni põhjendatud ning maakohtu
- märtsi
- a määruses kehtestatud suhtlemiskord tagab kannatanu õiguste ja huvide kaitse. 2
(4)1-22-53731-22-5373
- Kannatanu esindajad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus arvestas osapoolte huvisid ning lähtus määruse tegemisel põhjendatult kannatanu heaolust. Igasugune kokkupuude isaga võib kahjustada lapse vaimset tervist ning seda ka juhul, kui süüdistatava käitumine ei ole iseenesest õigusvastane. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium nõustub kaebajaga, et ringkonnakohtu määrus ei ole nõuetekohaselt põhistatud.
- Süüdistatava suhtes on kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu alates
- oktoobrist
- Kuigi seadus ei sätesta KrMS § 1411 lg 1 alusel kohaldatud ajutisele lähenemiskeelule maksimaalset tähtaega, peavad keeluga seatavad piirangud olema proportsionaalsed. Seetõttu tuleb kohtul ka KrMS § 1412 kohaselt ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrolli teostades veenduda, et meetme jätkuv kohaldamine ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul hinnata kohaldatud kaitseabinõu sobivust ja vajalikkust ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile (vt RKKK 28.11.2019, 1-19-4240/17, p 19). Muu hulgas tuleb arvesse võtta ajutise lähenemiskeelu senist kestust ning anda hinnang sellele, kas adressaadist lähtuv oht võib olla aja jooksul vähenenud või sootuks kadunud.
- Ringkonnakohus ei arvestanud määruse tegemisel mõlema poole huve ega andnud hinnangut sellele, kas kaks ja pool aastat pärast ajutise lähenemiskeelu seadmist püsib süüdistatavast lähtuv oht niivõrd suur, et igasuguse suhtlemise ja kokkupuute keelamine enda lapsega on jätkuvalt proportsionaalne. Jättes hindamata tähtsad asjaolud, pole kohtu seisukoha kujunemine veenev. Põhjendamiskohustuse rikkumine on käsitatav olulise menetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja tingib asja saatmise uueks arutamiseks samale kohtule.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määruse ja saadab kohtuasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib kolleegium järgmist. Kaebusest nähtub, et maakohus on T. L-i
- mai
- a otsusega täielikult õigeks mõistnud. Kriminaalmenetluse seadustiku loogikast lähtudes tuleb õigeksmõistva otsuse tegemisel tühistada KrMS
- peatüki
- ja
- jaos märgitud tõkendid ning kriminaalmenetlust tagavad muud meetmed (vt KrMS § 314 p-d 3–5). Kuigi seadus ei nimeta expressis verbis kohustust tühistada otsust tehes ajutine lähenemiskeeld, on tegemist meetmega, mille kohaldamise eelduseks on põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Isiku õigeksmõistmisel langeb see eeldus ära. KrMS § 412 lg 1 kohaselt pööratakse õigeksmõistev või süüdistatava karistusest vabastav kohtuotsus viivitamata täitmisele pärast resolutiivosa kuulutamist. Sellest üldreeglist võib seadusandja teha küll erandeid, nagu seda on näiteks tehtud vara aresti alt vabastamise ja kriminaalmenetluse kulude sissenõudmise osas (vt KrMS §-d 422 ja 423), kuid lähenemiskeelu osas seadus sellist välistust ette ei näe. Seega tuleb kohtul õigeksmõistva otsuse tegemisel tühistada ka ajutine lähenemiskeeld ning see pööratakse viivitamata täitmisele. Õigeksmõistva otsuse tegemisel ajutise lähenemiskeelu tühistamata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 3
(4)1-22-53731-22-5373
- Kaitsja esitas taotluse hüvitada T. L-ile 1738 eurot 50 senti määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Taotluse kohaselt on õigusteenuse hind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ning kaitsjal kulus ringkonnakohtu määrusega tutvumisele, määruskaebuse koostamisele ning kliendiga konsulteerimisele kokku 9,5 tundi. Kolleegium peab õigusabi vajalikuks ja teenuse tunnihinda põhjendatuks, kuid arvestades, et kaitsja kordab suuresti juba varasemas menetluses esitatud argumente, pole toimingutele kulunud aeg mõistlik. Kolleegium loeb KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega kaitsjatasuks, mis tuleb KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt T. L-i kasuks välja mõista, 1006 eurot 50 senti (sh käibemaks).
- Kannatanu määratud esindaja esitas Riigikohtule taotluse 117 euro ja 12 sendi suuruse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus esindajal määruskaebuse vastuse koostamiseks 80 minutit. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 7 lg 1 alusel rahuldab kriminaalkolleegium taotluse. KrMS § 187 lg 1 alusel jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)