← Eesti

1-23-4539/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4539 Kohtukoosseis Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler Kriminaalasi Silver Susi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 pde 1 ja 7 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja
  3. aprilli
  4. a otsus üldmenetluses Apellandid Süüdistatava Silver Susi kaitsja Rünno Roosmaa Prokurör Eliisa Sommer Kaitsja Rünno Roosma Süüdistatav Silver Susi (isikukood 39204153525, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, kd II tlk 97-98). Kannatanud C, Y, F, Q, W RESOLUTSIOON
  5. Jätta Pärnu Maakohtu
  6. aprilli
  7. a otsus kriminaalasjas nr 1-23-4539 muutmata.
  8. Jätta süüdistatava Silver Susi kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  9. Määrata Advokaadibüroo Roosmaa vandeadvokaadi Rünno Roosma poolt süüdistatavale Silver Susile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava põhjendatud tasu suuruseks kokku 351,36 eurot (sisaldab käibemaksu) ning mõista see summa Silver Susilt Eesti Vabariigi kasuks välja. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu 1 otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esitatud süüdistus ja maakohtu otsus vaidlustatud osas.
  10. Silver Susile esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi, sest ta lõi
  11. juunil
  12. a kella 03.44 ajal Pärnus Mere pst 22 asuva Kuursaali juures tahtlikult ja mistahes raskusega tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil Zle ühe korra rusikaga näkku. Z kukkus löögist selg ees pikali, peaga vastu asfalteeritud kõnniteed. Silver Susi põhjustas kannatanule tervisekahjustused, milles osa olid eluohtlikud (s.o pea kinnine tömp trauma, mille tagajärjel tekkis ulatuslik ajukahjustus). Lisaks põhjustas Silver Susi ettevaatamatusest Z surma, sest kannatanu suri teadvusele tulemata haiglas
  13. juulil
  14. a kella 05.00 paiku. Surma põhjuseks oli rusikalöögi tagajärjel tekkinud laialdane ajukahjustus ning alajäseme süvaveeni tromboos, mis tüsistus vasaku kopsuarteri trombembooliaga.
  15. Pärnu Maakohtu
  16. aprilli
  17. a otsuse alusel tunnistati Silver Susi talle esitatud süüdistuses KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi süüdi ning teda karistati vangistusega 6 aastat. Kuivõrd Silver Susi karistati pärast
  18. juunil
  19. a toime pandud kuritegu Tartu Maakohtu
  20. novembri
  21. a otsuse alusel 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistusega, moodustas kohus liitkaristuse KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel. Üksikkaristustest suurendati raskemat ning liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale 6 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. Sellest arvati maha eelmise kohtuotsuse alusel kantud karistus (5 aastat 9 kuud ja 12 päeva vangistust) ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 aasta 6 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus. Kohus rahuldas osaliselt Z lähedaste tsiviilhagid ning määras kindlaks ja mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud. Maakohtu motiivid olid lühidalt järgmised.
  22. Prokuratuur muutis süüdistust kooskõlas KrMS § 268 lg 2 sätestatuga, sest kohtulikul uurimisel selgus, et Zl oli suust üks esihammas puudu juba enne seda, kui süüdistatav teda lõi.
  23. Kriminaalasjas pole vaidlust ja on tõendatud, et
  24. juunil
  25. a kell 03.44 lõi Silver Susi Pärnus Kuursaali juures Z ühe korra rusikaga näkku. Saadud löögist kukkus Z selg ees, peaga vastu asfalti. Pärast kukkumist Z enam iseseisvalt ei tõusnud ning sündmuskohale kutsutud kiirabi viis kannatanu haiglasse. Z langes koomasse ning ca kuu aega hiljem kannatanu suri. Z surma põhjus oli pea kinnise tömbi trauma tagajärjel tekkinud ulatuslik ajukahjustus ja alajäseme süvaveeni tromboos, mis tüsistus vasaku kopsuarteri trombembooliaga.
  26. Eksperdi ütlustega on tõendatud, et kannatanu peavigastus oli eluohtlik. Trauma tõttu tekkis massiivne kõvakelmealune verevalum, mis tekitas ajupitsumise. Peaaju sai väga suurel määral kahjustada ja see ei taastunud enam. Raske peatrauma võib lisaks kukkumisele tekkida ka rusikalöögist. Kannatanu langes trauma tagajärjel koomasse ning oli seejärel veidi üle kuu aja voodis pikali. Sellistel patsientidel tekib sageli tüsistusena veritromboos, mis viib surmani. Ekspert oli seisukohal, et Z surma oleks ühel hetkel iseseisvalt põhjustanud ka peatrauma, kuna ajukahjustus oli suur.
  27. Põhjuslik seos Silver Susi teo ja saabunud tagajärje vahel on ilmselge: kui süüdistatav ei oleks löönud Z peapiirkonda, siis poleks kannatanul löögi tagajärjel tekkinud eksperdi 2 tuvastatud vigastusi ja ohtu elule ning Z ei oleks surnud. Järelikult on KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 objektiivne koosseis täidetud, sest Silver Susi tekitas Zle tervisekahjustuse ning põhjustas sellega ohu elule ja kannatanu surma.
  28. KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 subjektiivne koosseis on samuti täidetud. Kaitsja taotlus kvalifitseerida Silver Susile etteheidetud tegu KarS §-de 121 lg 1 ja 117 lg 1 järgi tuleb jätta rahuldamata, sest süüdistatava tahtlus ulatus lisaks tervisekahjustuse tekitamisele eluohtliku seisundi põhjustamiseni.
  29. Silver Susi lõi Z kavatsetult, sest talle jäi mulje, et kannatanu on tema naist löönud. Löögiga kaasnenud eluohtliku tervisekahjustuse tekitas Silver Susi Zle vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi. Esiteks oli löök ootamatu ja väga tugev ning süüdistatav kukkus vastupanu osutamata sirgelt asfaldile. Maha kukkumine ei olnud tingitud kannatanu alkoholijoobest kuigi Z veres olnud alkoholisisaldus vastab raskele joobele, suutis ta enne maha kukkumist iseseisvalt ringi liikuda. Süüdistatava löök oli suunatud kannatanu peapiirkonda ja kohtupraktikas on selle kohta öeldud, et lööja peab aru saama, et võib nii teisele inimesele põhjustada raskeid, sealhulgas ka eluohtlikke vigastusi. Ohtu elule või surma saabumist peapiirkonda löömise tagajärjel ei saa pidada löömise ebatüüpiliseks tagajärjeks, kuna inimese peas asuvad elutähtsad organid, mille normaalsest funktsioneerimisest kõrvalekalde korral kaotab inimene kontrolli oma keha üle. Üldise elukogemuse põhjal saab pidada võimalikuks ja tõenäoliseks, et inimest peapiirkonda lüües võib vallanduda kausaalahel, mis päädib ohuga elule või kannatanu surmaga. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav ka see, et teist inimest rusikaga vastu pead lüües võib inimene kukkuda peaga vastu kõva pinda ja saada kukkumise tõttu raskeid tervisekahjustusi. Kuivõrd Silver Susit on varem,
  30. juuli
  31. a kohtuotsusega, karistatud selle eest, et ta lõi tänaval teist inimest rusikaga näo piirkonda nii, et too kaotas tasakaalu ja kukkus, siis pidi süüdistatavale olema ettenähtav, et peaga vastu asfalti kukkumine võib kaasa tuua raske peatrauma. Z surma Silver Susi ei tahtnud, seda lootis ta oma kohusetundetuse tõttu vältida.
  32. Silver Susi süü on alla keskmise ja selle suurusele vastab 6 aasta pikkune vangistus. Mõistetud vangistus tuleb reaalselt ära kanda vaatamata sellele, et süüdistatava ülalpidamisel on kolm alaealist last. Varem mõistetud vangistus pole Silver Susi käitumist positiivselt mõjutanud. Kuivõrd pärast
  33. juuni
  34. a tegu karistati Silver Susit
  35. novembri
  36. a Tartu Maakohtu otsuse alusel 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, tuleb süüdistatavale KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. Kui sellest arvata maha juba ärakantud karistus, jääb Silver Susil kanda 5 aasta 6 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus. Silver Susi kaitsja apellatsioon.
  37. Süüdistatava kaitsja taotleb Pärnu Maakohtu
  38. aprilli
  39. a otsuse tühistamist Silver Susi süüdi tunnistamises KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi. Kaitsja palub Silver Susi süüdi tunnistada KarS §-de 121 lg 1 ja 117 lg 1 järgi, karistada teda vangistusega, mis piirdub süüdistatava poolt vahi all viibitud ajaga ehk 2 kuud ja 18 päeva ning lugeda karistus kantuks. Oma taotlusi põhjendab apellant kokkuvõtlikult järgmiselt.
  40. Silver Susi on öelnud, et ta lõi Z, järelikult on kohane kohtu arutluskäik, mis puudutab põhjuslikku seost süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel. Õige pole kohtu järeldus, mis 3 puudutab seda, et Silver Susi möönis, et tekitab Z lüües kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Esiteks ei olnud Silver Susi löök nii tugev nagu maakohus väidab. Tunnistaja Ü rääkis, et löök tuli tema selja tagant, üle parema õla. See asjaolu vähendab löögi tugevust. Kohtule esitati fotod Silver Susi kätest, millel ei ole mitte ühtegi löögijälge. Kohus ei arvestanud, et Zl tuvastati raske joove, mistõttu ei olnud kannatanu asfaldile kukutamiseks tugevat lööki vajagi. Siin tuleb arvestada ka tunnistajate Ü ja M ütlusi selle kohta, et süüdistatav tuikus ja kaotas tasakaalu, kui ta Kuursaalist välja tõugati. Kui kannatanu poleks end raskesse joobesse viinud, oleks ta tõenäoliselt jäänud pärast süüdistatava lööki püsti. Ka on oluline, et Silver Susi ei teadnud Z joobe suurust.
  41. KarS § 118 lg 1 subjektiivne teokoosseis eeldab tervisekahjustuse olemasolu. Kohtus leidis tõendamist, et Zl oli juba Kuursaali minnes üks ülemine esihammas puudu ja sel põhjusel muutis prokuratuur süüdistust nii, et esialgses tekstis sisaldunud viide hamba puudumisele ja ülalõualuu luulisele defektile asendati nina või suu limaskestade vigastustega. Viimast väidet ei toeta eksperdi arvamus ning seega pole muudetud süüdistus põhjendatud. Samas on tegu olulise detailiga, sest kui Silver Susi löögi tagajärjel ei tekkinud Zle mitte ühtegi tervisekahjustust, siis põhjustasid kannatanu surma asfaldile kukkumisest saadud vigastused ning KarS § 118 lg 1 p 1 subjektiivne teokoosseis pole täidetud. Kohtu tõdemus, et Silver Susi lõi Z kavatsetult kuna soovis kannatanule õppetunni anda, ei põhine süüdistatava ütlustel. Kokkuvõtlikult tuleb Silver Susi tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 ja § 117 lg 1 järgi.
  42. Silver Susile reaalset vangistust mõistes ei arvestanud kohus järgmiste asjaoludega. Süü tunnistamine ja tehtu kahetsemine ning varalise kahju vabatahtlik hüvitamine on karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p-de 2 ja 3 mõttes. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et raskes joobes kannatanu ründas garderoobis süüdistatava abikaasat. Silver Susi on abielus, tal on perekond ja peres kasvab kolm alaealist last, keda süüdistatav peab ülal pidama. Süüdistataval on kindel elu- ja töökoht. Silver Susi hoolitseb laste eest siis, kui süüdistatava abikaasa on töö tõttu 3-4 korda nädalas kodunt eemal. Süüdistatav on pärast oma tegu osalenud teraapias ja sotsiaalprogrammis ning pärast kriminaalmenetluse esemeks olevat sündmust on tema elu kulgenud vahejuhtumiteta.
  43. Apellatsiooni võib läbi vaadata kirjalikus menetluses. Prokuratuuri kirjalik seisukoht.
  44. Prokuröri hinnangul tuleb süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata ning Pärnu Maakohtu
  45. aprilli
  46. a otsus muutmata. Oma seisukohta põhjendab prokurör kokkuvõtlikult järgmiselt.
  47. Õige pole apellandi väide, et Silver Susi löök ei olnud tugev. Süüdistatava löögitrajektooril ei olnud takistusi, mis vähendanuks löögi tugevust. Fakt, et Silver Susi kätel ei olnud vigastusi, ei ütle löögijõu kohta mitte midagi, sest nahapinnale on omane elastsus. Tunnistajad M ja Ü ütlesid, et süüdistatava löök vastu kannatanu nägu tekitas heli ning see kinnitab jõu intensiivsust. Lisaks on süüdistatavat sarnase käitumise eest varemgi karistatud. Sellest, et süüdistatav sai aru oma käitumise ohtlikkusest, räägib tema teojärgne muretu olek. Saabunud tagajärg - kannatanu kukkumine ja pikali jäämine - ei olnud Silver Susi jaoks ootamatu. 4
  48. Kaitsjaga pole võimalik nõustuda osas, mis puudutab kannatanu joovet ja põhjust, miks süüdistatav Z lõi. Inimese seisundit ei saa hinnata ainult joobenäidu põhjal. Ka ekspert selgitas, et iga inimene talub alkoholi erinevalt. Tunnistaja M ütlustega on tõendatud, et Z küll kõikus ja kaotas korraks tasakaalu pärast seda, kui turvatöötaja ta õue lükkas, kuid jäi püsti. Järelikult oli Zl hoolimata joobeastmest säilinud vastupanuvõime tema suhtes rakendatud jõule. Seda, et löök oli tingitud arusaamast, et kannatanu lõi tema naist, möönis süüdistatav ise.
  49. Süüdistuse muutmine oli põhjendatud ja kooskõlas kohtus uuritud tõenditega. Tunnistajad Ü ja M andsid ütlusi, et süüdistatava löök tabas kannatanu põsesarna ning Zl hakkas ninast ja suust verd jooksma. Kannatanu ninaverejooksu tõkestamine nähtub ka sündmuskohale tõtanud politseiametniku vormikaamera salvestiselt. Järelikult tekitati Zle rusikaga nina või suu limaskestade vigastus, millest tekkis verejooks. Haiglasse saabumisel fikseeriti Z ninas kuivanud veri ja suus verejäljed. Eksperdi ütlustega on tõendatud, et lahang toimus rohkem kui kuu aega hiljem ning selleks ajaks olid vigastused juba paranenud ja võib-olla pole neid ka uuritud, sest sel hetkel on oluline elu päästmine. Ekspert selgitas, et kukkumisel ninaverejooksu pigem ei teki.
  50. Selgepiiriliselt tuleb eristada karistuse mõistmist ja sellest vabastamist. Silver Susile mõistetud karistuse pikkus välistab kehtiva kohtupraktika järgi tema tingimusliku vabastamise.
  51. Prokuratuur ei taotle asja lahendamist kohtuistungil. Ringkonnakohtu seisukoht.
  52. Maakohtus toimunud kriminaalasja kohtulikul arutamisel kaitsja faktilisi asjaolusid ei vaidlustanud ega tee seda ka apellatsioonimenetluses. Kolleegium võtab asja lahendamisel aluseks maakohtu otsuse lk 5 ja 9 kirjeldatud faktid (vt ka käsiloleva otsuse p 4 toodu). Maakohus nentis nii enne kui ka pärast tõendite refereerimist (selle kohta vaata viimati RKKKm 1-23-1212 p 9), et sündmuste käik
  53. juuni
  54. a varahommikul oli üldjoontes selline nagu väidab prokuratuur Silver Susile esitatud süüdistuses. Sellega on põhjust nõustuda, sest nii süüdistatav koos abikaasaga kui ka kannatanuga koos aega veetnud lähedased ja nende sõbrad andsid maakohtus ütlusi selle kohta, et Silver Susi ja Z olid
  55. juuni
  56. a varahommikul Pärnu rannarajoonis asuvas meelelahutusasutuses Kuursaal (vt M ütlused kd I tlk 79-89, Ü ütlused kd I tlk 89-93, Ü ütlused kd I tlk 93-99, K. Susi ütlused kd I tlk 191-197 ja S. Susi ütlused kd II tlk 49-59). Silver Susi abikaasal ja Zl tekkis garderoobis sõnavahetus ja rüselus ning konflikti eskaleerumise tõttu otsustasid turvatöötajad meesterahva ehk kannatanu Kuursaalist välja saata. Õues suitsetanud Silver Susi mõistis situatsiooni nii, et Z visati välja tema naise ründamise pärast (vt tunnistajate R, T ja U ütlused kd II tlk 12-14, kd I tlk 72-74, 181-188, asitõendi vaatlusprotokoll koos sellele lisatud videosalvestisega kd I tlk 62-69 ja asitõendi vaatlusprotokoll koos sellele lisatud helisalvestisega kd I tlk 30-33) ning lõi Z rusikaga näopiirkonda. Kannatanu kukkus saadud löögist sirgelt, selg ees peaga vastu asfalti, kaotas teadvuse ning viidi kiirabiga haiglasse (vt M ütlused kd I tlk 79-89, Üa ütlused kd I tlk 89-93, Ü ütlused kd I tlk 93-99, T ütlused kd I tlk 72-74, U ütlused kd I tlk 181-188). Z suri
  57. juulil
  58. a, tema surma põhjuseks oli
  59. juunil
  60. a saadud pea kinnine tömp trauma koos oimuluumurru ja parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, mille tagajärjel tekkis ulatuslik peaajukahjustus ning koomas viibimisest põhjustatud alajäseme süvaveeni tromboos, mis tüsistus vasaku kopsuarteri trombembooliaga (vt eksperdi arvamuse p 11, kd I tlk 34-49). 5
  61. Apellant ei vaidlusta KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 objektiivset koosseisu, s.o asjaolu, et Z sai süüdistatava antud rusikahoobi tõttu maha kukkudes eluohtlikke tervisekahjustusi ja suri. Kaitsja hinnangul eksis maakohus Silver Susi teo subjektiivse koosseisu sisustamisel ning kliendi tegu tuleks sel põhjusel kvalifitseerida KarS §-de 121 ja 117 järgi. Esiteks pole apellandi arvates õige maakohtu seisukoht, et Silver Susi andis kannatanule kavatsetult tugeva ja mingisuguseid tervisekahjustusi põhjustanud rusikahoobi. Teiseks ei saanud süüdistatav kaudse tahtluse tasandil võimalikuks pidada, et kannatanu saadud löögi tõttu kukub ja saab nii eluohtlikud tervisekahjustused. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu ja Silver Susi kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata, sest kriminaalkolleegiumi hinnangul oli Silver Susil tahtlus nii Zle tervisekahjustuse tekitamiseks KarS § 121 lg 1 alt 1 mõttes kui ka eluohtliku seisundi põhjustamiseks KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt.
  62. Maakohtuga on põhjust nõustuda, et Silver Susi lõi Z kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Apellandi väide, et maakohus tõlgendas seda väites tõendeid loominguliselt ehk meelevaldselt, ei pea paika. Vaidlustatud otsuse järgi leidis kriminaalasjas tuvastamist, et Silver Susi lõi Z, sest ta arvas, et Z oli löönud tema naist“. Sellest järeldas kohus, et Silver Susi eesmärk oli Zle n.ö füüsiline õppetund anda“ (vt maakohtu otsuse lk-d 11-12). Kolleegiumi hinnangul on maakohtul õigus, sest sellist järeldust kinnitavad kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõendid. Seda, et Kuursaali garderoobis koperdas alkoholijoobes Z Silver Susi abikaasale esmalt otsa ning seejärel suunas turvatöötaja kannatanu konflikti eskaleerumise vältimiseks ennetavalt meelelahutusasutusest välja, on öelnud tunnistajad L (kd I tlk 191-197), O (kd I tlk 72-74), U (kd I tlk 181-188) ja V (kd II tlk 12-14). Lisaks jäädvustas lokaali garderoobis toimunud vahejuhtumi Kuursaali turvakaamera (kd I tlk 62-69). Kannatanu Kuursaalist n-ö välja viskamist nägid pealt ka Ü (kd I tlk 93-99), E (kd II tlk 14-16) ning B (kd I tlk 197-201). Kuursaali turvatöötajad O ja U selgitasid, et L abikaasa Silver Susi tegi sel hetkel, kui Z Kuursaalist välja juhatati, välisukse juures suitsu. Kuivõrd alkoholijoobe tõttu sündmusi mõnevõrra lünklikult mäletanud tunnistaja A (ütlused kd II tlk 20-21 ja maakohtu hinnang maakohtu otsuse lk 7 selle kohta, et tunnistaja ütlused häirekeskusesse helistamise aja kohta pole usaldusväärsed) helistas teadmata põhjusel Häirekeskusesse veidi aega enne Z n-ö välja viskamist, on sündmuste edasisest käigust ka helisalvestis (kd I tlk 33). Salvestis tõendab vastuvaidlematult asjaolu, et löök oli tingitud süüdistatava arusaamast, et turvamehed juhatasid Z välja, sest ta lõi tema abikaasat. Kuivõrd kavatsetus tähendab väga lihtsustatult seda, et inimene tahab panna toime süüteokoosseisus kirjeldatud tegu, on selgitatud asjaolude põhjal tegelikult võimatu öelda, et süüdistataval oli kannatanut rusikaga näkku lüües mõni muu, valu või tervisekahjustuse põhjustamisest erinev eesmärk.
  63. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et Silver Susi tahtis põhjustada ja tema rusikalöök põhjustaski kannatanule ka selliseid tervisekahjustusi, mida süüdistus kirjeldab kui kergemaid nina- või suu limaskestade vigastusi ning mis tekitasid Z suus või ninas verejooksu. Kuigi kaitsja on seisukohal, et tõendid süüdistusversiooni paikapidavust ei toeta, ei ole ringkonnakohtu arvates apellandil õigus.
  64. Vastab tõele, et surnu ekspertiisiakti koostanud eksperdi TP sõnul (vt kd I tlk 173-181) on kannatanu pehmete kudede vigastuste kohta keeruline midagi täpsemalt öelda, sest neid ei dokumenteeritud. Eksperdi arvates võis terviseandmete puudulik kajastamine olla tingitud sellest, et prioriteediks oli raskemate vigastuste fikseerimine ja inimese elu päästmine. Lahangu tegemise ajaks võisid kõik kergemad vigastused olla juba paranenud, sest Z suri kuu aega 6 hiljem. Vaatamata eeltoodule märkis ekspert seda, et üldjuhul kaasnevad rusikaga näkku löömisega siiski mingisugused vigastused löögipiirkonnas, pehmete kudede turse, nahaalused verevalumid, võimalikud põrutushaavad. Eksperdiga nõustuvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul eluliselt usutav, et süüdistatava poolt kannatanu näopiirkonda sihitud ja ka antud tugev rusikahoop (löögi intensiivsuse kohta vaata käsiloleva otsuse p 28) ei tekitanud Zle mitte mingisuguseid silmaga nähtavaid tervisekahjustusi. Käsilolevas kaasuses ongi tuvastatud, et vahetult pärast löögist maha kukkumist immitses Z ninast verd. Seda kirjeldas näiteks tunnistaja Y, kes ütles, et isa ninast jooksis verd (kd I tlk 82). Tunnistaja Ü meenutas samuti, et maas lamava Z suust purskas ja ninast tilkus verd (kd I tlk 96). Mis puudutab ninaverejooksu võimalikku tekkepõhjust, siis siin ütles ekspert, et tegu pole kukkumise tüüptagajärjega, pigem tekib see ninapiirkonna trauma tõttu. Järelikult esitati asjas küllaldaselt tõendeid, mis kogumis võimaldavad öelda, et süüdistatava löök põhjustas Zl vähemalt nina limaskestade vigastuse ja verejooksu.
  65. Ringkonnakohtu hinnangul ulatus süüdistatava tahtlus kannatanut rusikaga lüües kooskõlas KarS § 16 lg 4 Zle eluohtlike tervisekahjustuste tekitamiseni. Kehtiva kohtupraktika järgi langeb kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne element (tagajärje ettenägemine) kokku ning kaudset tahtlust ja kergemeelsust saab eristada üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul möönab isik tagajärje saabumise võimalikkust ja soostub sellega. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik seda, et tagajärg ei saabu, ning see lootus peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, s.o peab toetuma konkreetsetele asjaoludele ega tohi olla sõltuvuses isiku poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (vt RKKKo nr 3-1-1-79-15).
  66. Käsiloleval juhul räägib väline teopilt sellest, et keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on üheselt arusaadav, et sarnase teoga võib kannatanule kaasneda raske tagajärg. Süüdistatava rusikahoop käivitas sündmused, mille edasist kulgu ta ei kontrollinud.
  67. Esiteks jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et teist inimest kõvasti rusikaga õrna peapiirkonda lüües peab lööja pidama võimalikuks, et võib nii teisele tekitada tervisekahjustusi, mis võivad olla ka eluohtlikud. Käsilolevas kriminaalasjas on paraku tõendatud, et Silver Susi rusikahoop oli jõuline ja suunatud Z peapiirkonda. Kuigi kaitsja hinnangul ei olnud löök tugev ja selle poolt räägib apellandi arvates ka süüdistatava kätel vigastuste puudumine (vt kd II tlk 24-25), ei kummuta tõend sündmuskohal viibinud tunnistajate riimuvaid ütlusi. Pealegi võisid jäljed (nt verevalumid) süüdistatava käel tekkida ka hiljem, pärast käte vaatlust ja pildistamist, samuti on õigus prokuratuuril, et inimese nahale on omane elastsus. Lisaks toodule nägi Z löömist vahetult pealt arvestatav hulk tunnistajad. Y, Ü, Ü ja O väidavad kõik riimuvalt, et Silver Susi rakendas löömisel jõudu. Ringkonnakohus märgib, et kahtlemata on teise inimese löömist pealt näinud tunnistaja üldjuhul võimeline kirjeldama seda, kas üldse mingisugune löök kannatanu pihta suunati ja kas see tabas või mitte. Peale selle on võimalik, et tunnistaja tajub löögi intensiivsust. Siin tuleks pealtnägijal tajutut avada ehk lähemalt selgitada, mis põhjusel ta väidab, et löök oli tugev. Seda on ringkonnakohtu hinnangul tunnistajad nõutavas ulatuses ka teinud. Eranditult kõik lööki näinud inimesed ütlesid, et löök oli väga tugev. Tajutut sisustasid tunnistajad esiteks sellega, et süüdistatav andis löögi rusikas käega. Kolleegium märgib, et käe rusikasse surumine näitabki erinevalt lahtise käega löömisest lööja soovi rakendada mõnevõrra suuremat jõudu. Teiseks on tunnistajad riimuvalt kirjeldanud seda, et kannatanu kaotas löögi 7 tõttu tasakaalu, astus paar sammu tagasi ja räntsatas selili. Tunnistaja Y kasutas nähtu kirjeldamisel suisa väljendit isa kukkus nagu pulk pikali. Kuigi ringkonnakohus nendib, et kindlasti mängis kukkumisel rolli ka kannatanu poolt tarvitatud alkohol (vt selle kohta edaspidi) näitab fakt, et kannatanu ei suutnud kõigele vaatamata tasakaalu säilitada, et tegu ei olnud kergemapoolse löögiga. Kolmandaks on osa sündmuskohal olnud ja lööki pealt näinud inimesi kirjeldanud ka seda, mida nad kuulsid. Kuigi Y on öelnud, et pauk oli tingitud löögist, kirjeldas tunnistaja tõenäoliselt siiski Z kukkumist vastu asfalti (vt siinkohal Ü ja Üi ütlusi). Heli, mida Y, Ü ja Ü oma ütlustes mainisid, on tõepoolest kuulda ka
  68. juuni
  69. a Häirekeskusesse tehtud kõne salvestiselt. Kolleegium nendib, et seega kannatanu ei vajunud või kukkunud asfaldile, vaid paiskus sinna. Viimane näitab paraku seda, et kannatanu kehale mõjunud ja selle liikumist suunanud jõud oli intensiivne. Kuivõrd süüdistatava arusaamise järgi lõi Z tema naist ehk Silver Susi oli vihane ja ärritunud ning ta soovis kätte maksta, ei ole kõike eeltoodut kogumis silmas pidades võimalik öelda, et süüdistatav ei rakendanud löömisel jõudu või tegi seda väga vähesel määral. Ringkonnakohus lisab omalt poolt, et tunnistajate ütlustega on tõendatud ka see, et Silver Susi löök oli ootamatu. Seda ütlesid lööki pealt näinud tunnistajad M ja Ü ning see on kuulda ka häirekeskusesse tehtud kõne salvestiselt (vt andmekandja kd I tlk 33). Kui kõigele eeltoodule lisada maakohtu tuvastatud fakt, et Silver Susile on omane tugev löögijõud, sest ta on varemgi ühe löögiga inimese pikali löönud (vt maakohtu otsuse lk 12), ei saanud süüdistatav mitte kuidagi eeldada ka seda, et kannatanu säilitab ootamatu ja tugeva löögi tagajärjel tasakaalu.
  70. Kaitsja on seisukohal, et kannatanu kukkumist võis soodustada raske alkoholijoove. Vastab tõele, et maakohus on kannatanu joovet käsitlenud mõnevõrra optimistlikus võtmes (vt maakohtu otsuse lk 10) ütlemata sealjuures selgelt välja, mida kohus sellest arutluskäigust järeldab. Ringkonnakohtu hinnangul jätab maakohus kannatanu joovet kirjeldades välja nii mõnegi olulise asjaolu. Nii näiteks ütles tunnistaja Ü seda, et turvatöötajad lükkasid Z Kuursaali uksest välja ning ta sai kannatanust kinni haarata (kd I tlk 94). Vajadus Z järgi haarata võis olla tingitud sellest, et kannatanu koordinatsioon oli häiritud (vt siinkohal ka Mi ütlused selle kohta, et isa nagu kaotas korraks tasakaalu, kui turvamehed ta uksest välja lükkasid, kd I tlk 80). Tunnistaja Mõningaid järeldusi Z joobe raskuse kohta aitab teha Häirekeskusesse tehtud kõne salvestis, millel on kuulda kõnelemas ka kannatanut. Kolleegium nendib, et kuigi Z kõne on artikuleeritud, venitab ta silpe ja tema hääles on joobnule iseloomulik alatoon (mida näiteks ei ole kuulda süüdistatava jutus). Eeltoodu tõttu ei saa kuulajal kordagi tekkida kahtlust selles, et sel viisil rääkija on eelnevalt alkoholi tarvitanud ning teinud seda üpris ohtralt. Kuivõrd seda, kuidas Z rääkis, kuulis ka tema vahetus läheduses olnud süüdistatav, pidi ta sarnaselt keskmise mõistliku kõrvalseisjaga tekkima arusaam, et kannatanu on päris purjus. Vaatamata eeltoodule märgib ringkonnakohus järgmist. Teadupärast pärsib ja mõjutab alkoholijoove mh ka inimese reaktsioone ning seda enam ei pruugi alkoholijoobes inimene pärast ootamatut ja tugevat lööki püsti jääda, sest tal võib niisamagi olla raskusi kohase ning õigeaegse reageerimise ja tasakaalu hoidmisega. Ka sel põhjusel ei võinud süüdistatav arvestada, et kannatanu jääb peale ootamatut ja jõulist lööki püsti. Peaks aga sündmuskohal olema mingisuguseid teravaid nurki või maas asfalt, on keeruline öelda, et lööja saab loota, et jõulise löögi tõttu maha paiskumine kukkujale endaga raskeid tagajärgi kaasa ei too. Käsilolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et sündmuskoht oli kaetud kõva asfaltkattega. Mis puudutab süüdistatava teojärgset käitumist, siis siin on maakohus õigesti viidanud, et Silver Susi käitus ükskõikselt ja muretult. Kuigi kannatanule juba kutsuti kiirabi ja osutati abi, pole asjas mitte ühtegi tõendit, mis näitaks, et süüdistatav oleks Z seisundi vastu kasvõi korraks huvi ilmutanud. 8
  71. Kokkuvõtlikult jääb apellandi taotlus Silver Susi teo ümber kvalifitseerimiseks rahuldamata. Kriminaalasjas tuvastatud asjaolud võimaldavad väita, et süüdistatav nägi teo toimepanemise ajal võimaliku tagajärjena ette seda, et Z saab eluohtlikke tervisekahjustusi ja kiitis selle ka sisimas heaks (vt ka RKKKo 3-1-1-76-16, p 17). Maakohtu järeldusi süüdistatava tahtluse astme kohta osas, mis puudutab Z surma, pole kaitsja vaidlustanud.
  72. Kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetava karistuse võiks jätta tingimisi kohaldamata. Selle kasuks räägivad apellandi hinnangul nii arvukad karistust kergendavad asjaolud kui ka fakt, et Z surmaga päädinud sündmuste käik sai alguse sellest, et kannatanu ründas Kuursaali garderoobis süüdistatava abikaasat. Kolleegium apellandiga ei nõustu.
  73. Valitseva arvamuse järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150). Selle kohta, mis toimus Kuursaali garderoobis enne Z välja viskamist, andis kohtus ütlusi tunnistaja V. Tema ütlused kummutavad apellatsioonis esitatud väite süüdistatava abikaasa ründamisest. V selgitas, et Z oli purjus ja koperdas Lle otsa. Selle peale L vihastas, lükkas või tõukas meest ning hüüdis midagi vihaga, sai vihaseks (kd II tlk 13). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu tunnistaja ütlustest midagi, mida oleks võimalik käsitada Silver Susi karistust kergendava asjaoluna. Kõik ülejäänud apellatsioonis loetletud ja apellandi arvates süüdistatava leebemat kohtlemist õigustavad asjaolud olid maakohtule karistuse mõistmisel teada. Maakohus mõistis Silver Susile KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest karistuseks 6 aasta pikkuse vangistuse. Kolleegium märgib, et KarS § 118 lg 1 sanktsiooniraamid on avarad, ulatudes 4 aasta pikkusest vangistusest 12 aasta pikkuse vangistuseni, kuna lg-tes 1-7 on sätestatud erinevad koosseisulised tagajärjed. Maakohus tuvastas kaks kergendavat asjaolu (siiras kahetsus ja kahju osaline ehk varalise kahju vabatahtlik hüvitamine) ning mõistis süüdistatavale alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse olukorras, kus tema tegu täitis kaks kvalifitseerivat tunnust, sh raskeima ehk kuriteo tagajärjel saabus teise inimese surm. Sealjuures on Silver Susit varem kehalise väärkohtlemise eest kriminaalkorras karistatud. On kiiduväärt, et süüdistatav otsis oma emotsioonide paremaks ohjamiseks ja vihahoogudega toime tulemiseks viimaks kõrvalist abi, kuid see asjaolu oli teada ka maakohtule. Kolleegium möönab, et Silver Susi perekond peab oma elu ümber korraldama, kuid selleks olid sunnitud ka Z lähedased. Mis puudutab süüdistatava tingimuslikku vabastamist, siis esiteks on süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama (RKKKo nr 3-1-1-116-12). Teiseks on kohtupraktika väga järjekindel selles, tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem ning KarS §-de 73 ja 74 alusel ei saa tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui 5 aastat.
  74. Kõike eeltoodut silmas pidades jääb Pärnu Maakohtu
  75. aprilli
  76. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-23-4539 kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 1 muutmata ja Silver Susi kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  77. Süüdistatava Silver Susi kaitsja Rünno Roosmaa esitas taotluse riigi õigusabi kulude kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus kaitsja maakohtu otsusega ning koostas ja esitas apellatsiooni. Toimingutele kulus kokku 240 minutit, mis on 4 tundi ehk pool tööpäeva. See ajakulu ning sellest tulenevalt ka taotletav tasu 351,36 eurot (koos käibemaksuga) 9 on kolleegiumi arvates mõistlik. Eeltoodu tõttu määrab ringkonnakohus Advokaadibüroo Roosmaa vandeadvokaadi Rünno Roosmaa poolt süüdistatavale Silver Susile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kokku 351,36 eurot (sisaldab käibemaksu). Kooskõlas KrMS § 185 lg 2 jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. Järelikult tuleb Silver Susilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 351,36 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.