MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada D.I temale Viru Maakohtu 17.09.2018 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 15.04.2019 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt
lg 5, § 78 p 2 määrata D.I-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada D.I katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada D.I katseajal ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1, 4 ja 7 Kohustada D.I katseajal järgima
lg 2 p-des 2, 2 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 4) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud või narkootilisi aineid tarvitavate isikutega selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. Määrata D.I kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada D.I karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, D.I-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 D.I tunnistati süüdi Viru Maakohtu 17.09.2018 otsusega
ja § 423 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti talle
1 ja § 215 lg 1 järgi ning
lg 1 alusel D.I tunnistati süüdi ka
mõisteti talle karistuseks
lg 1 järgi 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus kokku 5 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 11 kuud 25 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 09.02.2017 otsusega mõistetud ärakandmata rahalise karistuse, s.o 377,65 euro võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle 11 kuud 25 päeva vangistust ning rahaline karistus 377,65 eurot.
alusel asendati vangistus 355 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati D.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
Viru Maakohtu 15.04.2019 määrusega pöörati
lg 6 alusel täitmisele D.I-le Viru Maakohtu 17.09.2018 otsusega nr 1-18-5421 mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.03.2019. 2 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti D.I vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tööle läheb firmasse, mis on iseloomustuses kirjas. Ta töötas seal ka enne vanglat. Vanglas on ta sellepärast, et sõitis juhilubadeta, viimane karistus oli narkojoobes sõiduki juhtimine. Avaldab, et ta ei kavatsegi juhilubasid teha, ta on sõitnud motorolleriga ja probleeme ei ole olnud. Karistus pöörati täitmisele, sest ta ei käinud registreerimas ja ÜKT tundidest jäi tegemata 9 tundi. Saab aru, et vabanemisel peab täitma kontrollnõudeid. Ta ei täitnud enne kontrollnõudeid, kuna tal oli tervisega probleeme. Kriminaalhooldaja vahetus, ta helistas sinna ja teatas, et jalaluu on katki, kuid seda ei fikseeritud. Elama asub ta elukaasase T S juurde, kellel on 2-toaline korter. Ta on vanglas ravi kohta küsinud, kuid talle öeldi, et kinnipidamise tähtaeg on lühike ja seetõttu ei anta talleläbimiseks programme ega tööd. Ta on esimest korda vanglas ja tagasi sattuda ta rohkem ei taha. Kohtumääruse põhjendused
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud probleemideta, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Lühikese karistusaja tõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused toetavad samuti tema vabastamist. Tal on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris. Enda sõnul saab ta vabanemisel tööle firmasse, kus ta töötas ka enne vangistust, kuid garantiikiri selle kohta puudub. Olenemata sellest on tal lähedastega suhted head ja toetavad ning elukaaslane on valmis kinnipeetavat vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Iseloomustusest nähtuvalt on isiku tutvusringkonnas ka kriminaalase taustaga isikuid, kes mingil määral võivad mõjutada tema elustiili, kuid seda riski saab vähendada isikule katseajaks kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelu kohaldamisega. Isikul on probleeme narkootikumide tarvitamisega, ta ise end sõltlaseks ei pea, kuid viimane kuritegu on just narkojoobes mootorsõiduki juhtimine ning lisaks on teda väärteokorras karistatud korduvalt NPALS alusel. Sõltuvusainete tarvitamisest tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski saab kohtu hinnangul vähendada isikule katseajaks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ja omamise keelu kohaldamisega. 3 Kuigi kinnipeetav on varem olnud allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta rikkus registreerimiskohustust ega osanud hinnata talle antud võimalust karistus kanda vabaduses, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimesel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.