Kriminaalasi nr 1-18-7325 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.08.2019) Kriminaalasja number 1-18-7325

§ 76lg 5 alusel määrata R.A-le katseaeg tähtajaga 6 (kuus) kuud.

Kohustada R.A täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1

§ 75

lg 2 p 4, 8 alusel määrata R.A-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 2) läbida sotsiaalprogramm. Määrus R.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. R.A karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.A on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 23.10.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-7325

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust;

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti R.A-le liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

§ 73

lg 4, § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-2281 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 3 kuud 28 päeva vangistust, mõisteti R.A-le liitkaristuseks 10 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati R.A-le mõistetud vangistus 328 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määras, et R.A teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 08.11.

1. Pärnu Maakohtu 13.02.
2. a määrusega pöörati täitmisele R.A-le Pärnu Maakohtu 23.10.
3. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 10 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates R.A kinnipidamisest, s.o alates 08.02.
4. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.01.
5. Tartu Vangla esitas kohtule 17.07.
6. a materjalid R.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. R.A esitas kohtule 22.08.2019 motivatsioonikirja enda tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide juurde. Prokurör esitas enda arvamuse R.A tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 14.08.
7. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas R.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.A on kriminaalkorras karistatud kahel korral, käesolev vangistus on esimene. Varem on teda karistatud varguse katse eest Harju Maakohtu 18.03.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-
2. Karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt vabastati süüdimõistetu tingimisi. Praegu kannab R.A karistust varguse ja omavolilise sissetungi eest. Vaatamata sellele, et kuritegu oli toime pandud varasema kohtuotsusega määratud katseajal, andis kohus süüdimõistetule veel kord võimaluse kanda karistust vabaduses asendades liitkaristuseks mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Kuna süüdimõistetu rikkus kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja üldkasulikku tööd sooritama ei asunud, pöörati tema karistus täitmisele. Karistuse kandmise ajaks R.A-le individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Tema käitumine on olnud hea. Vabanemise korral on R.A kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Läbi Töötukassa loodab tööd leida. Pärast kriminaalhooldusperioodi lõppu soovib süüdimõistetu haridust omandada ning kolida Kuressaarde, kus on väljavaated töökoha leidmiseks paremad. Tema lähedasteks on ema ja vanatädi. Kuriteokaaslastega väidetavalt enam ei suhtle, praegu moodustavad sõprusringi kriminaalkorras karistamata lapsepõlvesõbrad. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et R.A vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et on oma käitumisest vajalikud järeldused teinud ja ei soovi enam kinnipidamisasutusse sattuda. Kuriteoriske maandavaid tegevusi on ta valmis läbima pärast vabanemist. Lühikese karistusaja tõttu talle vanglas neid ei võimaldata. Vanglas on R.A käitumine olnud korrektne. Kuna süüdimõistetu väljavaated seaduskuulekaks eluks vabaduses on kohtu arvates head, võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tema osas tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Läbi kriminaalhoolduse ning kohtu poolt määratavate kohustuste on võimalik R.A õiguskuulekaid valikuid tegema suunata.

§ 76lg 5 alusel tuleb R.A-le määrata katseaeg tähtajaga 6 kuud.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab 3

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb R.A-le katseajaks

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata täiendav kohustus läbida sotsiaalprogramm. Määruse tegemisel juhindus kohus Kr

MS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4