KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. septembril 2020, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5189 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Eilonen Kriminaalhooldusam

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustus pöörduda Tartu Ülikooli kliinikumi psühholoogi vastuvõtule 1 kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Vajaduse korral läbida psühholoogi määratud ravi. Ravi läbimisel tuleb K.E esitada pärast iga vastuvõttu kirjalikud dokumendid kriminaalhooldusametnikule. Kohtumäärus saata K.E-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus viieteistkümne

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning loeti, et kandmisele kuulub 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69alusel asendati see vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati K.E üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning pidama kinni

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keelust.

Lisaks kohustati teda

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis .

Kohtuotsus jõustus 01.10.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 24.03.2020.a erakorralise ettekande K.E karistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik on rikkunud mitut kontrollnõuet (registreerimisnõuet ja ilma loata välisriiki minemise keeldu) ning kohustust mitte tarvitada alkoholi. Samuti on ta katseajal toime pannud uue kuriteo.
3. Tartu Maakohtu 07.05.2020.a määrusega jäeti kriminaalhooldaja ettepanek rahuldamata.
4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 01.09.2020.a Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on registreerimiskohustuse rikkumine 12.08.2020.a kuupäeval. Kohtuistungil avaldatud seisukohad
5. Kohtuistungil märkis kriminaalhooldusametnik, et isik ei ole olnud kättesaadav kriminaalhooldusametnikule. Septembris on isik siiski teinud üldkasuliku töö tunde, augustikuus on olnud kriminaalhooldajale kättesaamatu. Kuni kohtuistungi päevani on temale antud võimalus teha üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik nõustus ettekande tagasi võtma ning leidis, et K.E peaks võtma endale ise ravikohustuse nõustamiskuuri psühholoogi juures. Sotsiaalprogramm kriminaalhoolduses on veel läbimata kuna ei ole saadud gruppi kokku; programm on K.E-le jätkuvalt plaanis.
6. K.E avaldas kohtuistungil, et ei olnud tahtlik rikkumine, läks naisterahva juurde suhete klaarimiseks. Kahetseb, et niimoodi ära sõitis ja et niimoodi juhtus. K.E nõustus täiendavate kohustustega ning avaldas nõusolekut pöörduda psühholoogi vastuvõtule.
7. K.E lepinguline kaitsja märkis, et K.E on teinud ÜKT tunde korrektselt. Kaitsja leidis, et põhjendatud oleks K.E-le määrata mingi täiendav programm – psühholoogiline nõustamine. Näha on, et inimene on kohusetundlik, aga lihtsalt allus survele ja ei julgenud selgitada, mis tegelikult juhtus. Temaga manipuleeriti ja oli sunnitud minema. Kaitsja palus selle situatsiooni lugeda mõjuvaks põhjuseks kriminaalhooldusele ilmumata jätmiseks. Viimaks märkis kaitsja, et isik võiks osaleda programmis või psühholoogi konsultatsioonil. 2 Kohtu seisukoht 8.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

1. Kriminaalhooldusametnik on esitanud erakorralise ettekande, millest nähtub, et K.E pidi ilmuma 10.08.2020 registreerimisele, et koostada isikule järgmine üldasuliku töö ajakava. K.E saatis ametnikule e-kirja, et ta ei saa kohale tulla, kuna tööauto läks katki ja pidi teise tööautoga Rakverre sõitma. Isik soovis uut aega ning ametnik saatis uueks registreerimise ajaks 12.08.2020 kl 8.
2. Nimetatud ajal K.E kohale ei tulnud ning tema telefon oli välja lülitatud. Mitmel järgneval päeval püüdis ametnik ühendust saada, kuid telefon oli pidevalt välja lülitatud 12.08.2020 püüdis ametnik teostada kodukülastust, isiku kodus kedagi ei olnud. Naaber andis ametnikule isiku abikaasa kontaktnumbri ja ametnik sai kinnitust, et K.E on kadunud ka abikaasa jaoks. 21.08.2020 võttis ametnikuga ühendust politseiametnik, kes teavitas, et ta menetleb isiku kadumise avaldust. 24.08.2020 saabus politseist teave, et isik on kontakteerunud enda abikaasaga. Ametnik püüdis isikuga ühendust saada, kuid K.E ei vastanud telefonile. Ametnik saatis SMS-i, mille peale K.E kontakteerus ning selgitas, et viibis XXX juures ja XXX.
3. 26.08.2020.a selgitas K.E rikkumise kohta, et ta ei ilmunud
4. augustil 2020 registreerimisele, kuna viibis 10.08.2020 tööalaselt Rakveres ja sõitis edasi Tallinnasse. Isiku selgituse kohaselt sõitis ta XXX juurde, kelle juures viibis kuni 23.08.
5. Telefon oli välja lülitatud, kuna tema abikaasa otsis teda ja ta ei soovinud, et abikaasa saaks teada, kus ta viibib. Isiku sõnade kohaselt unustas ta suhtetuhinas registreerimiskohustuse ära, tunnistab oma viga ja mõistab vastutuse suurust.
6. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusnõuete rikkumine äärmiselt taunitav. K.E on ka varasemalt rikkunud registreerimiskohustust. 12.08.2020.a registreerimiskohustuse rikkumise kohta on K.E esitanud küll selgituse ja vabanduse, kuid tegemist ei ole mingilgi määral vabandatava ega mõjuva põhjusega kriminaalhoolduse nõuete täitmisest kõrvale hoidmiseks. Lisaks nähtub ametniku selgitustest, et K.E ei olnud ametnikule kättesaadav 12.08.2020-24.08.2020 perioodil, mistõttu on alust väita, et K.E hoidis teadlikult kõrvale kriminaalhoolduse nõuete täitmisest. Kohtu hinnangul on tegemist küll raske rikkumisega, kuivõrd K.E suhtub kriminaalhoolduse nõuetesse äärmiselt kergekäeliselt. Siiski leiab kohus, et hetkel tuleb anda isikule võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Pärast viimase erakorralise ettekande esitamist koostas ametnik üldkasuliku töö ajakava, mida isik täitis korrektselt, kuid talle ei olnud võimalik planeerida üldise ajakava alusel täies mahus tunde, kuna ta hoidus kriminaalhooldusest. Kohus loeb positiivseks, et K.E on jätkanud pärast rikkumist üldkasuliku töö tundide täitmisega korrektselt. Seetõttu leiab kohus, et K.E tuleb võimaldada üldkasuliku töö tundide täitmisega jätkamist, kuivõrd sooritamata on veel kriminaalhooldusametniku andmetel 185 tundi ning kriminaalhoolduse lõpp saabub 01.10.
7. Seega peaks olema võimalik üldkasuliku tunni tööd vastavaks tähtajaks ka sooritada.
8. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku ja K.E kaitsja ettepanekuga suunata K.E lisaks sotsiaalprogrammi läbimisele ka psühholoogi vastuvõtule, 3 et tegeleda mh ka kriminaalhooldusest kõrvale hoidumist põhjustavate probleemidega. Seega leiab kohus, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. K.E-le tuleb määrata lisakohustuseks pöörduda 1 kuu jooksul määruse jõustumisest Tartu Ülikooli kliinikumi psühholoogi vastuvõtule, et selgitada välja nõustamisvajaduse ja ravi läbiviimine. Vajaduse korral tuleb K.E läbida psühholoogi määratud ravi. Kohtuistungil K.E nõustus psühholoogi poole pöördumisega. Kohus määrab, et ravi läbimisel tuleb K.E esitada pärast iga vastuvõttu kirjalikud dokumendid kriminaalhooldusametnikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Peet Teidearu 4