← Eesti

1-19-6941/4

Obsah (5)§ 126§ 180§ 244§ 245§ 248

1-19-6941 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6941 (19233000766) Kohtunik Heili Sepp Kohtuist

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde, ning katkine nuga, mis asub PPA Ida prefektuuri asitõenditõendite hoidlas vastavalt 02.08.2019 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise aktile nr 2547 – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Mõista T.H-lt Eesti Vabariigi kasuks välja osa sundrahast summas 405 (nelisada viis) eurot.

§ 180

lg 3 alusel vabastada T.H osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes riigi kanda ülejäänud osa sundrahast summas 405 (nelisada viis) eurot ning muu menetluskulu 935 eurot ja 72 senti (kaitsjate poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud ning kohtupsühhiaatriaeksertiisi (akt nr 2019-043) kulu).

§ 180

lg 1, 3 alusel kohustub T.H hüvitama temalt väljamõistetud osa sundrahast summas 405 (nelisada viis) eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr 2 1-19-6941 EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700046259 ning selgitus „T.H , 1-19-6941, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
  3. T.H ´it süüdistatakse selles, et ta 25.12.2018.a kella 21.20 paiku, viibides alkoholijoobes XXX asuvas korteris, lõi oma XXX I L rusikaga pea piirkonda. Samuti haaras T.H I L juustest kinni ning lõi teda rusikatega korduvalt näo piirkonda. Oma tahtliku tegevusega tekitas T.H I L füüsilist valu ja kehavigastusi – pindmine peavigastus. Samuti süüdistatakse T.H´it selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, viibides 25.06.2019.a kella 13.30 paiku alkoholijoobes XXX asuvas korteris, lõi oma XXX I L korduvalt rusikatega näo piirkonda. Osa rusikalööke tabasid I L vastu käevarsi, kuna ta kaitses kätega oma nägu. Oma tahtliku tegevusega tekitas T.H I L füüsilist valu. Sel moel pani T.H toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  4. Kooskõlas T.H , tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 23.08.2019 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus T.H süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohaldada KarS § 68 lg 1 ja arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 25.12.2018 kuni 26.12.2018 ja vahi all viibitud aeg alates 25.06.2019 kuni 15.08.2019, s.o kokku 1 kuu ja 23 päeva, karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks 4 kuud ja 7 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tuleb ärakandmata vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kui T.H ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja jooksul kohustub T.H järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-s 2 sätestatut. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub T.H peale kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi katseaja lõpuni ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Välismaalasest süüdistatav ei ole nõus võtma endale kohustust lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga (

§ 244²).

Asitõendid: Elektroonilised andmekandjad, s.o DVD+R plaat ja DVD-R plaat tuleb

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde, katkine nuga, mis asub PPA Ida prefektuuri asitõenditõendite hoidlas vastavalt 02.08.2019 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise aktile nr 2547 kuulub kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimisele ja hävitamisele. T.H-lt kuulub väljamõistmisele ka menetluskulu, s.o osa sundrahast summas 405 eurot.

§ 180

lg 1, 3 alusel vabastada T.H osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes riigi kanda ülejäänud osa sundrahast summas 405 eurot, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 170, 72 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 510 eurot ning ambulatoorse kohtupsühhiaatriaeksertiisi (akt nr XXX) kulu summas 255 eurot.

§ 180

lg 1, 3 alusel kohustub T.H hüvitama temalt väljamõistetud osa sundrahast summas 405 eurot 3 1-19-6941 alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

  1. 18.09.2019 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

  1. peatüki
  2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

  1. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile.
  2. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes

§ 248-249.

/ / Heili Sepp Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.