Obsah (8)

§ 424§ 63§ 4231§ 64§ 68§ 65§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-5421 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 424

(11.03.2017 episood) ja § 4231 (11.03.2017 episood) järgi

§ 63

lg 1 alusel 9 kuu vangistusega ja

§ 4231

(06.07.2017 episood) ja § 215 lg 1 (06.07.2017 episood) järgi

§ 63

lg 1 alusel 3 kuu vangistusega, millest

§ 64

lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel T.G-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistus alates 11.03.2017 kuni 13.03.2017 ja alates 06.07.2017 kuni 07.07.2017, kokku 5 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 25 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.02.2017 otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata rahalise karistuse osa võrra, s.o 377,65 eurot, mõistes T.G-le liitkaristuseks 11 kuud 25 päeva vangistust ja rahalist karistus 377,65 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

§ 69

alusel asendati mõistetud vangistus 355 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati T.G järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all, elukohaga XXX, Narva. Kohtuotsus jõustus 03.10.

2. 04.02.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles T.G-le mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. 2.
3. 14.02.2019 istungile maakohtus süüdimõistetu ei ilmunud. 2.
4. 01.03.2019 istungile maakohtus süüdimõistetu samuti ei ilmunud, T.G ei olnud kohtukutset kätte saanud.
5. Viru Maakohtu 01.03.2019 määrusega kuulutati T.G tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel tõkendiks vahistamine. 3.
6. PPA 12.03.2019 teatise kohaselt peeti T.G kinni 12.03.
7. 3.
8. 13.03.3019 istungil väljendas süüdimõistetu, et soovib asja arutamise juurde kaitsjat. Asja arutamine lükati edasi 04.04.
9. 3.
10. 04.04.2019 kohtuistungil ei osalenud süüdimõistetu T.G, kuna Viru Vangla videokonverentsiga olid tehnilised probleemid. Kohtuistungist võtsid osa kriminaalhooldusametnik ning kaitsja Margus Viira. Järgmiseks istungi ajaks määrati 15.04.2019, mil toimus ka asja sisuline arutamine. Maakohtu määrus
11. Viru Maakohtu 15.04.2019 määrusega pöörati T.G-le Viru Maakohtu 17.09.2018 kohtuotsuse mõistetud karistus 11 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele ning loeti karistusest kantuks süüdimõistetu poolt tehtud üldkasulik töö 61 tundi, s.o 2 kuud 1 päev vangistust, ärakandmisele kuulub 9 kuud 24 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 12.03.
12. Sama määrusega mõisteti T.G-lt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsja Margus Viira poolt 04.04.2019 ning 15.04.2019 kohtuistungil õigusabi osutamise eest 376,80 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. 4.
13. Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune T.G rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 17.01.2019 ja 22.01.
14. Sellega rikkus T.G

§ 75lg 1 p 2.

Kriminaalhooldusalune T.G rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet elada kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX, Narva. 22.01.2019 kodukülastuse käigus selgus, et T.G ei ela antud aadressil. Sellega rikkus ta

§ 75lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõuet.

Samuti kriminaalhooldusalune T.G hoidub üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. 12.10.2018 planeeritud ajakavas 70 tunnist sooritas ta 61 tundi üldkasulikku tööd. Seisuga 04.02.2019 on T.G sooritanud 61 tundi üldkasulikku tööd. Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. 4.

1. Kohtuistungil T.G põhjendas ÜKT mittetäitmist haigusega. Mingit arstitõendit ta esitada ei saanud. Ta tunnistas, et ei elanud kohtu poolt määratud elukohas, nimelt aadressil XXX, Narva, seletades, et helistas kriminaalhooldusametnikule ning teatas elukoha vahetamisest. T.G tunnistas kohustuse – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele – rikkumist ning seletas, et ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, kuna ei saanud kodust lahkuda. 2 Maakohus, arvestades süüdimõistetu selgitusi, leidis, et käesoleval juhul on kriminaalhooldusalune pannud toime rikkumised tahtlikult ning ei esinenud sellist temast mitteolenevat põhjust, mis õigustaks rikkumisi. Maakohus pidas kriminaalhooldusaluse selgitusi paljasõnaliseks ning eluliselt mitteusutavaks. 4.
2. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja T.G seletusi, oli maakohus veendunud, et T.G hoidus tahtlikult kõrvale kontrollnõuete teostamisest ja üldkasuliku töö sooritamisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud T.G ettenähtud ajal üldkasulikku tööd teha ning täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Kriminaalhoolduse edasine teostamine T.G suhtes ei ole otstarbekas. Määruskaebus
3. Viru Maakohtu 15.04.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T.G, kes palub tema asi uuesti üle vaadata. Määruskaebuses leitakse, et süüdimõistetu ei peaks maksma 04.04.2019 advokaadi kulude eest, kuna mingisugust istungit ei toimunud, sest tehnikaga oli probleeme. 14.02.2019 kohtukutsed ei tulnud õigel aadressil XXX, seega 2 kätteandmiskatset ebaõnnestusid. Maakohtu määruses on vead ning ta palub anda võimaluse üldkasuliku töö tunnid lõpuni teha. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud karistuse täitmisele pööramise osas ning selles osas määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Küll leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole süüdimõistetult menetluskulude summas 376,80 euro välja mõistmine.
5. Kuigi

§ 69

lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine ning kontrollnõuete mittetäitmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et T.G puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Maakohus on ka põhjalikult käsitlenud, miks on põhjendatud karistus just täitmisele pöörata. Arvestades süüdimõistetu hoolimatut käitumist, ei ole põhjendatud pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega või määrata lisakohustusi. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mille alusel peaks andma süüdimõistetule võimaluse jätkata katseaega. Maakohus on põhjendatult märkinud, et süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust, ei ole sooritanud nõuetekohaselt üldkasuliku töö tunde ning on vahetanud elukohta ilma loata. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhooldusnõuetest ning kohustusest sooritada üldkasulikku töö tunde. Seega oleks tulnud süüdimõistetul ka kõik endast olenev teha, et mitte nimetatud kohustust ja nõudeid rikkuda. Süüdimõistetu väidab, et ta oli haige. Kui süüdimõistetul ei olnud võimalik ravilepingu puudumise tõttu arstitõendit võtta, siis oleks tulnud tal kõikidest asjaoludest kriminaalhooldusametnikku teavitada. Seda kohtule teadaolevalt süüdimõistetu teinud ei ole, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid. Süüdimõistetu käitumine näitab ning kinnitab kohtu veendumust, et süüdimõistetu ei ole võimeline karistust kandma vabaduses. Süüdimõistetu väide, et kohus saatis kutsed valele aadressile ei ole asjakohane. Süüdimõistetu ei elanud kohtu poolt määratud elukohas ega ei olnud saanud nõusolekut elukoha vahetamiseks. Lisaks peab ringkonnakohus veel vajalikuks märkida, et määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt ning sooritada üldkasulik töö, mitte leida iga rikkumise jaoks 3 ennastõigustavaid asjaolusid. Praeguseks ajaks on

§ 69lg-st 6 tulenevad alternatiivsed võimalused ennast ammendanud.

1. Küll leiab ringkonnakohus, et tähelepanu väärivad süüdimõistetu väited selles osas, et menetluskulude väljamõistmine ära jäänud kohtuistungi eest ei ole põhjendatud. Käesoleva erakorralise ettekande arutamise osas on toimunud 5 istungit. 14.02.2019 istungil ei osalenud süüdimõistetu, kuna kohtukutse oli kätte toimetamata. 01.03.2019 ei osalenud samuti süüdimõistetu, kuna ta ei olnud kohtukutset kätte saanud. Istungi järgselt kuulutati süüdimõistetu tagaotsitavaks. 13.03.2019 istung toimus süüdimõistetu osavõtul, ta tabati tagaotsitavana, samuti taotles ta kaitsja määramist. 14.03.2019 määrusega määras maakohus T.G-le riigi õigusabi korras kaitsja. 04.04.2019 kohtuistungil Viru Vangla videokonverentsi vahendusel süüdimõistetu ei osalenud seoses tehnilise probleemiga. Küll ilmusid istungile kriminaalhooldusametnik ja süüdimõistetu kaitsja M. Viira. Selle kohta esitas 03.04.2019 kaitsjatasu taotluse vandeadvokaat M. Viira, kes taotleb materjali ja ettevalmistuse eest 2 pooltunni kohta 50 eurot, istungil osalemise eest 2 pooltunni kohta 50 eurot, sõidule kulutatud aja eest 215 km 30 eurot ning sõidukulude eest Tallinn-Narva-Tallinn 430 km 129 eurot. Kokku 264 eurot + käibemaks 52,80 eurot, s.o 316,80 eurot. Maakohus on 04.04.2019 pealdisega rahuldanud taotluse täielikult summas 316,80 eurot. 15.04.2019 toimus asja sisuline arutamine, kus osalesid nii kriminaalhooldusametnik, süüdimõistetu kui ka viimase kaitsja. Nimetatud istungi eest esitas kaitsja ka 14.04.2019 tasutaotluse istungil osalemise eest 2 pooltunni kohta 60 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Maakohus rahuldas 15.04.2019 pealdisega taotluse täielikult summas 60 eurot. Maakohus on üksnes määruse resolutsioonis käsitlenud, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse kaitsja tasu välja mõista summas 376,80 eurot. Seejuures määruse põhistustes menetluskulude analüüs puudub. Kuna maakohus on kaitsjatasutaotlused rahuldanud täies ulatuses, siis seadusest tulenevalt tulekski menetluskulud välja mõista süüdimõistetult. Küll leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu määruskaebuses välja toodud argumendid 04.04.2019 istungi kohta väärivad tähelepanu. T.G on välja toonud, et tema ei ole nõus menetluskulude eest tasuma, kuna istungit ei toimunud tehnilise rikke tõttu. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja on küll oma töö teinud ning tal on õigus tehtud töö eest raha saada, kuid tehniliste probleemide tõttu nende kulude väljamõistmine süüdimõistetult ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu kanda tuleb jätta küll 03.04.2019 taotluse osas materjalidega tutvumise ja ettevalmistamise osa, s.o 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Kokku tuleb süüdimõistetult välja mõista 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Ülejäänud kaitsjatasu summas 256,80 eurot, sh käibemaks 42,80 eurot (mille osas kaitsja tegi kulutusi ja mis olid põhjendatud, kuid istung ei toimunud seoses videokonverentsi tehnilise probleemiga) tuleb jätta riigi kanda.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p 3, § 339 lg 2, § 341 lg 3 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
3. aprilli 2019 määrus tuleb tühistada väljamõistetud menetluskulude osas ja määruskaebus rahuldada osaliselt. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas