← Eesti

1-24-3796/7

1-24-3796 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-3796 Kohtukoosseis Elina Elkind, Pavel Gontšarov, Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuli
  3. a määrus, millega jäeti X kaebus Riigiprokuratuuri
  4. juuni
  5. a määruse peale rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X (ik XXXXXXXXXXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta X määruskaebus Harju Maakohtu
  6. juuli
  7. a määruse peale läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. X saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Maksu- ja Tolliamet alustas
  9. aprillil 2011 kriminaalmenetlust nr 11730000182, milles esitati teiste hulgas kahtlustus KarS § 3891 lg 2 järgi ka Xle. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas
  10. detsembril 2014 kriminaalmenetlust KrMS § 199 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel.
  11. X esitas
  12. aprillil 2024 prokuratuurile varalise kahju hüvitamise taotluse SKHS § 1, 4 ja 5 alusel, taotledes sisendkäibemaksu hüvitamist summas 186 966, 59 eurot ja intressi alates
  13. veebruar
  14. Samuti taotles X OÜ Y pangakontol arestitud rahaliste vahendite hüvitamist summas 60 532, 59 eurot ja intressi alates
  15. veebruar
  16. Samuti soovis X õigusabikulude hüvitamist summas 50 000 eurot.
  17. Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Allar Nisu jättis
  18. aprillil 2024 X kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata SKHS § 13 lg 3 alusel . 1

(3)1-24-3796
  1. X esitas
  2. aprillil 2024 kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes SKHS § 23 lg 3 alusel kahju hüvitamist lisades, et ka juhul kui isikul riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus) alusel õigust kahjuhüvitisele ei tekkinud, ei ole välistatud süüteomenetlustega tekitatud kahju hüvitamise seaduse tagasiulatuv kohaldamine, arvestades SKHS § 23 lg 4 toodud menetlustähtaegu.
  3. Riigiprokuratuur jättis
  4. juuni
  5. a määrusega X kaebuse rahuldamata. Igal juhul on taotlus esitatud pärast SKHS § 23 lg 4 teises lauses märgitud taotluse esitamise tähtaja möödumist. SKHS § 23 lg-s 4 märgitud 3-aastane tähtaeg lõppes
  6. mail
  7. Eeltoodust tulenevalt nõustus riigiprokurör, et X kaebus jäeti Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri poolt SKHS § 13 lg 3 alusel põhjendatult läbi vaatamata.
  8. X esitas
  9. juulil 2024 Harju Maakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri
  10. juuni
  11. a määrusele taotledes Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning kahju hüvitamise taotluses toodud hüvitiste väljamõistmist. Maakohtu määrus
  12. Harju Maakohtu
  13. juuli
  14. a määrusega jäeti X kaebus Riigiprokuratuuri
  15. juuni
  16. a määrusele rahuldamata. Maakohus nõustus Riigiprokuratuuri käsitlusega, mille kohaselt on SKHS § 23 lg-s 4 märgitud kaebuse esitamise tähtaeg igal juhul möödunud
  17. mail
  18. Veenvaid andmeid selle kohta, et tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel, esitatud ei ole. Kaebuses toodud viited Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased. X ei mõistetud kahju hüvitamise taotluse alusena märgitud kriminaalasjas õigeks, samuti ei tuvastatud mõistliku menetlusaja möödumist. Lisaks ei ole X taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuses ei ole X välja toonud, kuidas on perioodil
  19. september 2016 kuni
  20. aprill 2023 Poolas vahi all viibimine seotud tekkinud varalise kahju ja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt esitamata jätmisega, kui kriminaalasi nr 11730000182 lõpetati peaaegu kaks aastat enne vahistamist. Olenemata sellest, et kaebaja lõpetas õigusabilepingu
  21. aprillil 2023, on kahju hüvitamise taotlus esitatud ligi aasta aega hiljem. Lisaks tuleb märkida, et X valis C endale ise kaitsjaks. Määruskaebus
  22. X esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja rahuldada määruskaebus. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  23. Maakohus rikkus kohtumääruse põhjendamise nõudeid, jättes vastamata määruskaebuses esitatud väidetele. Kaebuse esitaja hinnangul esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks – ta viibis vahi all ja talle ei võimaldatud kontakti kaitsjaga. Eeltoodu on piisavaks takistuseks. Lisaks oli vahistamine ebaseaduslik. Riigiprokuratuur tegi koostööd kuritegeliku ühendusega. Kaebuse esitajal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu, s.t seda, et tal ei antud luba kaitsjale helistamiseks. Vastavat teavet saab Riigiprokuratuurilt. Kaebus esitati 3 aasta jooksul asjaoludest teadasaamisel. Eeltoodut tõendab tsiviilasjas nr 2-24-4413 esitatud hagiavaldus, millest nähtub, et kaitsja C ei ole tagastanud materjale ning lisaks eeltoodule on omastanud tagastatud õigusabikulud ja keeldub suhtlemast. Seega on tõendamist leidnud, et kaitsjaga ei ole olnud võimalik suhelda ning kaebuse esitaja on esitanud taotluse seaduses toodud tähtaja jooksul. Riigikohtu praktika kohaselt on kaitsja tegevusetus mõjuv põhjus tähtaja ennistamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
(3)1-24-3796
  1. Kohtukolleegium leiab, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus. Maakohus leidis põhjendatult, et taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Samuti leidis maakohus õigesti, et puuduvad alused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks ehk X maakohtule esitatud kaebuses toodud põhjused, miks taotluse esitamine hilines, ei ole mõjuvateks.
  2. Määruskaebuses toodud põhjendused kordavad eelmistes kaebustes esitatud seisukohti, millele Riigiprokuratuur ja maakohus on juba ammendavalt vastanud. Kaebuse esitamine maakohtu otsustusega pelgalt mittenõustumise tõttu ei too kaasa maakohtu otsustusest teistsugusele seisukohale jõudmist. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kriminaalasjas nr 11730000182 kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena ei saa võtta arvesse asjaolu, mille kohaselt võeti X kaks aastat hiljem pärast nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamist Poolas vahi alla. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud põhjendused on seosetud ja otsitud ning ei haaku kriminaalasjas nr 11730000182 kahju hüvitamise taotluse esitamisega ega selle tähtaja ennistamisega.
  3. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.