2-23-16978/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-16978 Tsiviilasi Märjamaa valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks lapse suhtes ja lapsele eestkoste seadmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 13.05.2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Märjamaa vald (vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 13.05.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-16978 muutmata ja Y määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, 1 mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
3. Märjamaa vald (avaldaja) esitas 30.11.2023 Pärnu Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik I, laps) suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks Xlt (puudutatud isik II, ema) ja Clt (puudutatud isik III, isa), eestkoste seadmiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse korras vanemate hooldusõiguse peatamiseks. Avalduse kohaselt on vanemad jätnud oma teismelise lapse hooletusse ega ole tegelenud tema probleemidega. Lapsel puudub kindel elukoht ning vanematel puudub tahe ja oskus abivajava noorega tegelemiseks. Avaldaja palub lapse vanematelt võtta täielikult ära hooldusõigus lapse suhtes ning määrata avaldaja lapse eestkostjaks.
4. Maakohus algatas 01.12.2023 määrusega hagita menetluse, võttis avalduse menetlusse ja määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja, samuti küsis puudutatud isikutelt seisukohad. Maakohus peatas 01.12.2023 määrusega esialgse õiguskaitse korras vanemate hooldusõiguse nii lapse isiku- kui ka varahooldusõiguse osas ning määras lapse ajutiseks eestkostjaks avaldaja kuni tsiviilasjas eestkostja määramiseni või muu menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 01.06.
6. Maakohus kuulas 06.12.2023 lapse ära. Lapsele määratud esindaja palus oma seisukohas avalduse rahuldamata jätta. Lapse ema ja isa kohtule seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7. Maakohus rahuldas 13.05.2024 määrusega avalduse ning võttis vanematelt ära lapse isiku- ja varahooldusõiguse, seadis lapse üle eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni 27.01.2028 ning määras eestkostjaks avaldaja. Maakohus määras, et vanematel säilib suhtlusõigus lapsega ning see toimub kokkuleppel avaldajaga. Mõlemad vanemad nõustuvad avaldusega, kuna nad ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Vanematele on antud võimalus koostöös ajutise eestkostjaga lapse elust osa võtta ja võtta lapse kasvatamisel endale vanemlik vastutus. Lapse isa kinnitas, et tal ei ole aega kohtudokumente lugeda, rääkimata soovist kirjalikku seisukohta esitada. Lapse isale pakuti võimalust osaleda programmis „Hoolivad isad“ ning lapse emale pakuti psühholoogilist nõustamist. Vanemad ei võtnud pakkumisi vastu. Vanemad ei ole suutnud varasemalt lapse tegemisi jälgida, tema alkoholi ja muude ainete tarbimist ära hoida ega last õigel ajal kooli tagasi suunata. Laps viibib kinnise lasteasutuse teenusel Nõmme üksuses. Tal on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire, mistõttu vajab ta kindlaid piire, toetamist ja juhendamist, raviplaani järgimist. Vanemad ei soovi ega suuda lapsele toetavat ja turvalist kodust keskkonda pakkuda ega toeta teda ka terviseküsimustes. Vanemad ei ole suutnud tagada lapse heaolu ning on jätnud ta täielikult hooletusse. Lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida pere suhtes kasutusele võetud abinõudega, sest lastekaitsespetsialisti abi ja selgitused ei ole andnud tulemusi. 2 Seetõttu on põhjendatud vanematelt hooldusõiguse äravõtmine perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg 2 alusel. Lapsele tuleb määrata eestkostja, kes oleks võimeline tagama lapsele turvalise elukeskkonna. Sobivat füüsilisest isikust eestkostjat ei ole kohtule teada. Kuna avaldaja on andnud nõusoleku olla eestkostja, määrab kohus avaldaja lapse eestkostjaks (PKS § 176 lg 2). Eestkoste tuleb seada kuni lapse täisealiseks saamiseni (TsMS § 557 lg 21). Määruskaebus
8. Lapsele määratud esindaja esitas lapse nimel maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Maakohtu 09.04.2024 menetlusdokument on siiani vanematele kätte toimetamata. Nimetatud dokumendis palus maakohus esitada menetlusosalistel seisukoht selle kohta, kuidas lapsel läheb ning kuidas soovitakse menetlusega edasi minna. Vanemad seiskohta ei esitanud, kuid e-toimiku andmetel oli dokument mõlema vanema poolt avamata ning kohtunõue TsMS § 311l lg 3 kohaselt kätte toimetamata. Ema on dokumendi alles pärast lõpplahendi tegemist vastu võtnud. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 311l lg-t 3, mistõttu tuleb asi uueks läbivaatamiseks maakohtule tagasi saata. Menetluse edasine käik
9. Avaldaja palus määruskaebuse rahuldamata jätta. Lapse ema ja isa seisukohta ei esitanud.
10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
12. Asjaolu, et maakohus jättis 09.04.2024 e-kirja vanematele kätte toimetamata, ei kujuta endast sellist menetlusõiguse normi rikkumist, mis oleks kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise. Viidatud e-kirja eesmärgiks oli uurida mh lapsevanematelt, milline on olnud lapse vahepealne olukord ning kuidas võiks nende arvates menetlusega edasi minna. Lapse isa on maakohtu menetluses kinnitanud, et tal ei ole aega menetlusdokumente avada ega soovi seisukohti esitada. Kuigi vanemad 09.04.2024 kohtunõudele seisukohta ei esitanud, märkis maakohus vaidlustatava määruse p-s 12, et kuulas enne lõpplahendi tegemist (s.o 09.05.2024) telefoni teel mõlemad vanemad ära. Seega sai kohus 09.04.2024 e-kirjas küsitud info vanematelt suuliselt telefoni teel. Lisaks on mõlemad vanemad saanud menetluses korduvalt võimalusi seisukohtade esitamiseks.
13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
14. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes), on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3