lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Abiprokurör Jan Aasma Süüdistatav Anti Jervson (Eesti Vabariigi kodanik; ik: 36802104914; elukoht: x x, x x, x x; emakeel: eesti keel; haridus: x; töökoht: x x, x; e-post x; tel x; karistatus: üks kehtiv väärteokaristus – väärteokorras PPA 03.03.2024 otsuse nr 236024000716 LKindlS § 81; LS § 203; LS § 224 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga summas 400 eurot; tõkend: ei kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, RÕA korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Anti Jervson
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 125 (ükssada kakskümmend viis) päevamäära (päevamäär 13,10 eurot), s.o 1637,50 (üks tuhat kuussada kolmkümmend seitse koma 50) eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline 125 (ükssada kakskümmend viis) päevamäära, s.o 1637,50 (üks tuhat kuussada kolmkümmend seitse koma 50) eurot, täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Anti Jervson ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev, s.o 23.08.
Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Anti Jervson süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tema karistamist rahalise karistusega 125 päevamäära (üks päevamäär 13,10 eurot), s.o 1637,50 eurot, mis jätta täielikult
Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Seega tuleb Anti Jervson teise astme kuriteos süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes 2 1-24-4601 kuriteo toimepanemise asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistust ja käskmenetlus on seega põhjendatud.
lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 19 on toodud välja, et 2023. aastal Anti Jervsoni aastanetosissetulek oli x eurot ja keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamiste kogusummat on 13,10 eurot, mistõttu tuleb
lg 2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta päevamäär 13,10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt etteantud piirides individualiseerida karistusseaduses ettenähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kergendava asjaoluna on prokurör viidanud puhtsüdamlikule kahetsusele. Võttes arvesse tõendamist leidnud kuriteo objektiivset teopilti, süü suurust, etteheidetava kuriteo toimepanemise aega ning asjaolu, et Anti Jervsoni suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud 21.07.2023 määrusega, milles määratud neljast kohustusest täitis isik õigeaegselt ja nõuetekohaselt kolm (s.t Anti Jervson on andnud neljal korral alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks graafiku alusel alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli vereanalüüse, läbinud vaimse tervise õe poolt läbiviidava alkoholi tarvitamise häire esmase uuringu ning on läbinud Trafity OÜ poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi „Korralik Juht“), kuid rikkus neljandat kohustust – mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis mootorsõidukit, trammi või maastikusõidukit tähtajaga 21.07.2024 (s.t 03.03.2024 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupp III kiirmenetluse otsuse asjas nr 263024000716 karistati Anti Jervsoni LKindlS § 81; LS § 203; LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga summas 400 eurot), peab kohus prokuröri ettepanekut Anti Jervsoni karistamiseks rahalise karistusega alla keskmise määra, 125 päevamäära, mõistlikuks, kuriteo asjaolusid ja süüteo toimepannud isikut arvesse võttes proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks. Seejuures nõustub kohus prokuröriga ka selles, et Anti Jervsoni määratud karistuse puhul on otstarbekas ja karistuse eripreventiivset mõju arvestades jätta karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga
Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks Anti Jervsoni süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 125 päevamäära (päevamäär 13,10 eurot), s.o 1637,50 eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 125 päevamäära, s.o 1637,50 eurot, täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Anti Jervson ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. 3 1-24-4601 Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale (e-posti aadressile x), kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.