Obsah (7)

§ 4§ 45§ 46§ 47§ 49§ 54§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2024. a kell 12.00, Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-8022 Tsiviilas

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud K. F.i avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga kokku 79 750 eurot, võlgnik on andnud ka kaks käendust, käendatavad summad 8 000 eurot ja 4 400 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetused summas 234,35 eurot, igakuiseid väljaminekuid on kokku summas 2 000 – 2 300 eurot, ainsaks varaks on likvideerimisel äriühing hinnangulise väärtusega 1 euro. Võlgnik on töötu, kuid on end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud ning tegeleb aktiivselt tuluallikate ja uue töö otsimisega. Võlgniku tänaste võimaluste juures, sh hinnates võimalusi tööturul kõrgema tasu teenimiseks, ei ole ta võimeline kõiki temal lasuvaid rahalisi kohustusi täita. 2 10.06.

1. a võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisiku. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada K. F.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kersti Kägi.
3. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnikule kuulub ühiselt koos E. K. ja A. K.ga ühisomand kinnisasjale asukoha XXX. Kinnisasja väärtus võib olla ca 150 000 eurot. Kuivõrd võlgniku osaks kinnistus on 1/3, siis on võlgniku ühisomandiosa väärtus ca 50 000 eurot. Võlgniku Swedbank AS konto jääk on 184,47 eurot. Võlgniku vara väärtus kokku on hinnanguliselt 50 418,58 eurot. Võlgnikul on väljaselgitatud kohustusi summas 71 528,95 eurot. Võlgnikul puudub töökoht. Võlgniku igakuine netosissetulek on hetkel töötutoetus Töötukassalt summas 234,35 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps.
5. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
6. Võlgnik muutus maksejõuetuks
7. aastal, mil võlgnik ei suutnud oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ja võlgniku suhtes alustati täitemenetlused. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Usaldusisik on tuvastanud, et maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on läbimõtlemata võetud (kiir)laenud. Võlgnik on võtnud uusi laene varasemate laenukohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
8. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul kättesaadavetele andmetele tuginedes vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. 7.

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 8. Kohus selgitab, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi 3 võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu 9. Usaldusisik Kersti Kägi on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 1 680 eurot (1 tund – 140 eurot).

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 54

lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Usaldusisik on esitanud toimingute aruande. 10. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 680 eurot (lisandub käibemaks 369,60 eurot). PankS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lg 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54

lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4