← Eesti

2-23-117201/7

Obsah (8)§ 407§ 444§ 163§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-117201 Tsiviilasi Revensen

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse 2

(4)kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud. Asjaolud
  1. Hageja väitel sõlmis K.S Ühisraha OÜ-ga 11.08.2022 laenulepingu nr xxx, milles lepiti kokku laenusumma 500 eurot, intress 30% aastas, laenutasu 25 eurot, igakuine lepingu hooldustasu 1,50 eurot, igakuine osamakse suurus 25,39 eurot, viimase makse aeg 15.02.
  2. Ühisraha OÜ maksis 11.08.2022 kostjale 475 eurot. Ühisraha OÜ loovutas 20.04.2023 nõude Revensen OÜ-le. Kostja on laenuandjale tasunud 25,39 eurot (
  3. osamakse).
  4. Hageja nõuab 488,61 euro põhivõlgnevuse, 53,33 euro intresside, 6,85 euro lepingu hooldustasu, 30 euro sissenõudmiskulude ja 40,08 euro viivise ja alates 01.06.2023 põhinõudelt 488,61 eurolt viivise 30 % aastas väljamõistmist. Hageja taotleb, et kostja tasuks võla Revensen OÜ arveldusarvele nr xxx, selgitusse märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  6. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtule on esitatud vaid konto väljavõtte analüüs. Kuna pangakonto väljavõtet kohtule esitatud ole, ei saa kohus veenduda kostja tegelikes tehingutes. Seega ei ole hageja tõendanud, millised olid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud ega asjaolu, et kostja esitatud andmeid adekvaatselt kontrolliti. Asjaolude kontrollimata jätmine nähtub ka esitatud laenutaotluse ja analüüsi võrdlusest, mis ei kattu. Hageja ei ole selgitanud ja tõendanud, kas ja mida tehti vasturääkivuste kõrvaldamiseks. Nii ei kattu taotluses märgitud netosissetulek, majapidamiskulud ega finantskohustused analüüsi tulemusel tuvastatuga. Hageja on esitanud ka erinevaid seisukohti selle kohta, mida laenuandja üldse tuvastas. Samuti torkab silma, et muude kuludena märgitud summad (keskmine 1576€) ületavad regulaarseid sissetulekuid (keskmine 797€) ja sularaha sissemakseid (keskmine 350€). Suur osakaal laekunud rahast on tuvastamata maksetel (märgitud „muud tehingud“).
  7. Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud, rikkudes VÕS § 4034 lg 1 ning jätnud tarbija esitatud teabe kontrollimata, rikkudes VÕS § 403⁴ lg 4 teises lauses ja KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud kohustusi. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
  8. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.
  9. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on kohtunõude alusel arvestanud põhinõudeks 449,61 eurot (väljastatud laen 475 - 25,39 (kostja
  10. osamakse), mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja arvutuste järgi tal seadusjärgse intressi nõue puudub. 3
(4)
  1. Hageja 22.11.2023 tagasimaksete uuesti määramise dokumendis nõutakse viivist 31.05.2023 seisuga 8,71 eurot ning alates 01.06.2023 449,61 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab välja viivise 8,71 eurot ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sh 57,03 eurot perioodil 01.06.2023 kuni 17.06.
  3. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ca 2/3 ulatuses, seega jäävad hageja kulud 2/3 ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 11. Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (

§ 4842). 12.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja on taotlenud esindajakuludeks 240 eurot (ilma km-ta) (120 eurot/h), 2h töö eest. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
  2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 325 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 60 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 217 eurot.
  3. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 16. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.