← Eesti

3-21-1243/47

Obsah (15)§ 203§ 89§ 175§ 88§ 178§ 207§ 187§ 77§ 126§ 79§ 173§ 179§ 234§ 108§ 109

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-21-1243 20. se

) § 175 lg-te 2 ja 6 alusel määruse jõustumata kohtuotsuse avaldamise kohta menetlusvälistele isikutele.

  1. Tartu Halduskohus vastas järelepärimisele
  2. jaanuari
  3. a kirjaga, milles selgitas, et kohus ei avaldanud asjas tehtud otsuse tervikteksti menetlusvälistele isikutele, küll aga edastas kohtu pressiesindaja vastuseks ajakirjanike päringule lühiülevaate otsusest erinevatele meediaväljaannetele. Kohus tõi kirjas ära lühiülevaate teksti ning viitas, et lähtus meediaga suhtlemisel kohtute haldamise nõukoja soovituste p-dest 7.3.1 ja 7.3.
  4. Kohus lisas, et ei ole kahtlust, et kohtuasja vastu on suur avalik huvi, kuivõrd tegu on tuntud ettevõttega.
  5. Kaebaja esitas
  6. jaanuaril 2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebusena pealkirjastatud avalduse, milles vaidlustas halduskohtu
  7. jaanuari
  8. a kirja. 3-21-1243
  9. Tartu Ringkonnakohus tegi kohtuasjas
  10. veebruaril 2024 otsuse, millega jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi. Sama päeva määrusega tagastas ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse

§ 203lg 2 ja § 187 lg 3 p 6 alusel.

5.1. Jõustumata kohtuotsuse võib menetlusvälistele isikutele teatavaks teha ainult

§ 89alusel.

Halduskohus

§ 89

regulatsiooni ei järginud ning menetlusosalistelt nõusolekut kohtulahendi avaldamiseks ei küsinud. Kohtulahendi avaldamiseks tuleb lugeda ka sellest kokkuvõtte tegemist ja avaldamist kolmandatele isikutele, samuti kohtulahendi osa avaldamist. 5.2. Samas ei ole kaebajal määruskaebuse esitamise õigust.

§ 175

lg 6 näeb ette määruse tegemise üksnes juhul, kui isiku taotlus jõustumata kohtulahendiga tutvumiseks jäetakse rahuldamata või rahuldatakse osaliselt. Käesoleval juhul tegi halduskohus lahendi refereeringu selle taotlejale teatavaks.

§ 89

lg 5 ei ole samuti praegusel juhul kohaldatav, sest halduskohus ei küsinud menetlusosalistelt seisukohta kohtulahendi menetlusvälisele isikule teatavaks tegemise kohta. Vastavalt ei tekkinud ka olukorda, kus kaebaja oleks saanud taotleda tutvumisloa andmisest keeldumist

§ 88lg 5 mõttes.

5.

  1. Ringkonnakohus ei võtnud lõplikku seisukohta, kas halduskohtu vaidlusalune tegevus võis olla õigusvastane. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda eeltoodud normid asuda seisukohale, et kaebajal on määruskaebuse esitamise õigus. Kahjulik tagajärg kaebaja jaoks on juba tekkinud. Sellises olukorras ei annaks halduskohtu määruse tühistamine kaebaja jaoks õiguslikku kasu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja taotleb määruskaebuses kohtute määruste tühistamist. 6.1.

§ 178

lg-st 1 ja § 175 lg-st 2 tulenevalt oleks halduskohus pidanud tegema kohtuotsuse kokkuvõtte avaldamise kohta määruse, mida saanuks määruskaebuse menetluses vaidlustada. Kohus lahendas menetlusvälise isiku taotluse. Sama kord kehtib juhul, kui kohus avaldab jõustumata kohtulahendi ilma menetlusvälise isiku taotluseta. 6.2. Kohtuotsus sisaldab kaebaja maksusaladust, mille suhtes kehtib juurdepääsupiirang. Kaebaja tasus maksuotsusega määratud maksusumma kohe. Seega ei olnud tal maksuvõlga, mille avaldamine oleks olnud maksukorralduse seaduse (MKS) § 27 lg 1 p 4 järgi lubatav ilma kaebaja nõusolekuta. Maksusaladust on kohustatud hoidma ka kaebust menetlev kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (MKS § 26 lg 3 ja § 29 p 3). Seega pidi halduskohus igal juhul tegema

§ 175lg 5 järgi kaalutlusotsuse määruse vormis.

Määrusena saab muu hulgas käsitada kohtu kirja, mis reguleerib menetluslikku küsimust ja mis tuleks seaduse kohaselt lahendada määrusega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-145-11, p 14 ja

§ 178lg 2).

Halduskohus esitas kaalutlused esimest korda

  1. jaanuari
  2. a kirjas. 6.
  3. Määruskaebuse esitamise õigust ei välista see, et kohus ei anna menetlusosalisele võimalust taotleda kohtuotsuse avaldamise piiramist. Arvestades

§-de 89 ja 175 regulatsiooni, ei olnud kaebajal põhjust arvata, et halduskohus võib avaldada jõustumata otsuse omal algatusel ilma kaebaja seisukohta ära kuulamata. Määruskaebuse esitamise õigus ei sõltu ka sellest, kas see võimaldab määruse kahjulikud tagajärjed menetlusosalise jaoks kõrvaldada või mitte. Ringkonnakohtu seisukoha järgi ei ole menetlusosalisel mingit võimalust enda õigusi ja huve kaitsta juhul, kui kohus avaldab menetlusosalist puudutava jõustumata kohtulahendi

-i regulatsiooni eirates. Samas piirab 2

(6)3-21-1243 seadus ka menetlusosalise õigust nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 alusel. Ringkonnakohus eiras

§ 207

lg-t 1, kuna ei otsustanud määruskaebuse menetlusse võtmist ja selle esitamise lubatavust viivitamata.

  1. MTA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse

§ 187

lg 3 p 6 alusel, kohaldades seda

§ 203lg 2 alusel määruskaebuse menetluses.

Seega sai ringkonnakohus viidatud õiguslikul alusel määruskaebuse tagastada juhul, kui kaebajal puudus määruskaebuse esitamise õigus või kui asjas tehtav kohtulahend ei saanud muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaebajal puudus praegusel juhul õigus ringkonnakohtule määruskaebuse esitamiseks.

  1. Kolleegium selgitab esmalt üldiselt kohtumenetluse avalikkuse õiguslikku tausta (I) ning selle pinnalt seda, kuidas asjakohaseid kohtulahendi avaldamist reguleerivaid halduskohtumenetluse norme tõlgendada (II). Seejärel kujundab kolleegium seisukoha konkreetses asjas ja lisab muud asjakohased selgitused (III). I
  2. Üldreeglina on asja arutamine halduskohtus avalik (põhiseaduse (PS) § 24 lg 3,

§ 77lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 37 lg 1) ning haldusasi tuleb läbi vaadata avalikul kohtuistungil. Kohtumenetluse avalikkuse põhimõte teenib ausa kohtupidamise huve ja kohtumenetluse läbipaistvuse eesmärki (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus nr 5-21-7/4, p 17) ning aitab tagada õiglast kohtumenetlust (vt ka kolleegiumi määrus nr 3-21-2196/19, p 12). Igaühel on võimalik avalikust kohtuistungist osa võtta ning kohtuasja arutamist jälgida ja kajastada (vt ka TsMS § 42). Avaliku kohtuistungi korraldamise nõudest võib kõrvale kalduda üksnes seaduses sätestatud juhtudel (

§ 126lg 1 ja § 131).

Sõltumata asja lahendamise vormist – kirjalik või suuline –, tuleb kohtul siiski tagada kohtumenetluse avalikkus, sest põhiseadusest ja seadusest tulenevalt on kohtumenetluse avalikkus reegel ja erandeid sellest tuleb tõlgendada kitsalt. Kohtuasja sisu jõudmine avalikkuseni on välistatud üksnes siis, kui kohus on menetluse kuulutanud kinniseks (PS § 24 lg 3 ja

§ 79). 11.

Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peaks kohtulahendi suuline kuulutamine olema reegel ning sellest võib kõrvale kalduda, kui lahend tehakse üldsusele kättesaadavaks muul viisil (otsus asjas Ryakib Biryukov vs. Venemaa, nr 14810/02, p 38 jj). Lahendi võib tervikuna avaldamata jätta üksnes erandlikel juhtudel (vt nt otsus asjas Straume vs. Läti, nr 59402/14, p-d 130–132). Kirjaliku menetluse puhul täidab kohtuotsuse avalikult kuulutamise nõuet halduskohtumenetluses otsuse avalikult teatavaks tegemine kohtukantselei kaudu (

§ 173lg 1).

Kuigi PS § 24 lg-test 3 ega 4, samuti PS § 44 lg-st 2 ei tulene menetlusvälise isiku subjektiivset õigust nõuda, et talle väljastatakse jõustumata kohtuotsuse tekst tema soovitud ajal ja viisil (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus nr 5-21-7/4, p-d 14 ja 17), ei välista see menetlusvälise isiku õigust jõustumata kohtuotsusega tutvuda. 12. Kohtumenetluse avalikkus on erilise tähendusega halduskohtumenetluses, kus toimub avaliku võimu tegevuse õiguspärasuse kontroll. Halduskohtumenetluse vastu eksisteerib kaalukas avalik huvi, mis õigustab ajakirjanduses haldusasjade kajastamise võimaldamist ulatuses, milles see ei riiva 3

(6)3-21-1243 ebaproportsionaalselt menetlusosalise õigusi (vt ka kolleegiumi määrus nr 3-17-62/57, p 15.1). Avalikul võimul, sh kohtul ei ole üldjuhul alust sekkuda valdkonnaga tegeleva ajakirjaniku õigusesse määratleda teemasid, mille vastu võib esineda avalik huvi, kui on järgitud teiste isikute maine ja õiguste kaitse põhimõtet (vt ka samas, p-d 15.2 ja 15.3; vrd kriminaalmenetluse kohta ka kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-22-1949/24, p-d 47 jj).
  1. Kohtute meediasuhtlus on vajalik kohtusüsteemi usaldusväärsuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks, mis on kaalukad väärtused. Konkreetses kohtuasjas koostatud otsust oskab kõige paremini selgitada asja lahendanud kohus. Selliselt aitab kohtulahendite tutvustamine paremini mõista kohtute tööd ja koostatud lahendeid ning vältida olukordi, kus menetlusvälised isikud mõistaksid kohtuotsuses kajastatud seisukohti vääralt või moonutatult. Selle saavutamiseks võib olla vajalik, et kohus selgitaks avalikkusele ka veel jõustumata kohtulahendis esitatud põhjendusi.
  2. Eelnev ei tähenda siiski, et kohtumenetluse avalikkust ei võiks üldse piirata. Sellele osutavad ka eelviidatud PS § 24 lg-d 3 ja
  3. Kolleegium on rõhutanud, et isikutel peab olema võimalik kohtusse pöörduda, kartmata, et nende või nendega seotud isikute kaitset vajav teave saab avalikuks. Sellise kindlustunde puudumisel oleks kohtusse pöördumise õigust piirav toime (vt kolleegiumi määrus nr 3-21-2196/19, p 14.1). Kohus võib suhtluses meediaga avaldada infot jõustumata kohtuotsuse kohta, kuid peab järgima põhiseaduses ja seadustes menetlusosaliste huvide kaitseks sätestatud piiranguid. Kui huvi teabe varjamise vastu on ülekaalukas, sh tingivad seda põhiseaduses sätestatud väärtused, tuleb teave lahendi kohta jätta avaldamata. Kui kohtumenetlust pole kinniseks kuulutatud, on kohtul suurem otsustusruum, millist infot ja kui suures mahus jõustumata lahendi kohta avaldada, kuid kohtul tuleb ka siis rakendada meetmeid, et tagada tasakaal menetlusosaliste õiguste ning avalikkuse huvi vahel saada kohtuasja kohta teavet. Jõustumata kohtulahendi avaldamisel tuleb eriliselt silmas pidada isikuandmete kaitset. Ka muu juurdepääsupiiranguga info liiga detailne kajastamine võib konkreetsel juhul olla menetlusosaliste õiguste seisukohalt ebaproportsionaalne. Suhtluses ajakirjandusega on seega üldsust võimalik informeerida kohtulahendist ka nii, et selles kajastatakse peaasjalikult kohtu seisukohti, kuid jäetakse välja teave, mis võib menetlusosalist kahjustada (vt samas, p 13). II 15.

§ 175

reguleerib ammendavalt nii jõustunud kui jõustumata kohtuotsuste avaldamist.

§ 175

lg 2 kohaselt võib sõltumata jõustumisest kohus avaldada kohtuotsuse

§-s 89 sätestatud tingimustel igale isikule, kes seda taotleb. 16. Kolleegiumi hinnangul tuleb

§-e 175 ja 89 koostoimes tõlgendada ja kohaldada viisil, et jõustumata kohtulahendi (vt ka

§ 179

lg 4 ja kolleegiumi määrus nr 3-21-2196/19, p 12) avaldamisel järgitakse

§-s 175 sätestatud menetluskorda (sh edasikaebeõiguse sisustamisel) ja

§-s 89 sätestatud sisulisi tingimusi. 17.

§ 175

lg 2 kohaselt eeldab jõustumata kohtuotsuse avaldamine menetlusvälise isiku (nt ajakirjaniku) sellekohast taotlust. Ei ole määrav, kuidas on taotlus sõnastatud ning millises vormis see on esitatud. Kui taotlusest nähtub menetlusvälise isiku soov saada infot jõustumata kohtuotsuse, sh lahendi põhjenduste kohta, on tegemist

§ 175lg-s 2 nimetatud taotlusega.

Taotluse kirjalik vormistamine võib olla siiski põhjendatud juhtudel, kus kohus peab vajalikuks küsida menetlusosaliste seisukohta taotluse kohta, kohus keeldub lahendi avaldamisest või avaldab selle osaliselt. 18.

§ 175

lg-s 2 nimetatud taotlus tuleb halduskohtul lahendada

§ 175lg-s 6 sätestatud korras.

Viimasena viidatud sätte esimese ja teise lause kohaselt tehakse

§ 175lg-tes 2-5 4

(6)3-21-1243 nimetatud taotluse alusel kohtuotsuse osalise avaldamise või avaldamata jätmise kohta määrus. Kohus kuulab vajaduse ja võimaluse korral andmesubjekti enne määruse tegemist ära.

§ 175lg 6 esimest lauset tuleb tõlgendada kitsalt.

Taotluse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamisena pole käsitatav see, kui kohus avaldab info jõustumata kohtuotsuse kohta muul viisil, kui taotleja seda soovis (vrd põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus nr 5-21-7/4, p 14). Kohtul tuleb hinnata, millises vormis on jõustumata kohtuotsuse avaldamine konkreetsel juhul võimalik nii, et arvestatud oleks ka menetlusosaliste huvidega, kuid menetlusväline isik saaks jõustumata kohtuotsusega vajalikul määral tutvuda. Kui menetlusväline isik saavutab taotluse eesmärgi, st saab tutvuda jõustumata kohtuotsusega, on tegemist taotluse rahuldamisega ning kohtumääruse koostamine pole vajalik. Edasikaebeõigus on ette nähtud üksnes taotluse esitajale juhul, kui kohus keeldub taotluse rahuldamisest (sama sätte kolmas lause). 19.

§ 175

lg-d 2 ja 6 on erinormid

§-s 89 sätestatud menetlusnormide suhtes. Jõustumata kohtuotsusega tutvumisele pole põhjendatud kohaldada sama ranget menetluslikku korda kui toimikuga tutvumisele

§ 89

alusel, mis on mõeldud reguleerima olukorda, kus menetlusväline isik soovib tutvuda toimiku materjalidega ja saada nendest ärakirju (vrd kolleegiumi määrus asjas nr 3-17-62/57). Jõustumata kohtulahendiga tutvumine ei riiva üldjuhul menetlusosalise õigusi nii intensiivselt kui toimikuga tutvumine, sest ei võimalda saada toimiku materjalide kohta nii detailset teavet. Toimikus sisalduva teabe kaitse vastu on eelduslikult suurem huvi. Seetõttu on

§ 89

alusel taotluse lahendamisele õigustatud kohaldada rangemaid nõudeid, nt enne tutvumisloa andmist küsida menetlusosaliste seisukohta taotluse lahendamiseks. Lisaks on kohtul võimalik

§ 175

lg-te 3, 4 ja 5 alusel avaldatavas jõustumata lahendis varjata nii isikuandmeid, muid eraelulisi andmeid kui ka teavet, millele kehtib juurdepääsupiirang. 20.

§-st 89 nähtub, et jõustumata kohtulahendi avaldamine menetlusvälisele isikule eeldab huvide kaalumist, kas menetlusvälise isiku huvi on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Taotluse jõustumata kohtuotsusega tutvumiseks võib samas esitada igaüks (

§ 175lg 2).

See ei välista kohtu kohtustust kaaluda konkreetsel juhul, kas jõustumata kohtulahendi avaldamine menetlusvälisele isikule on põhjendatud, sest, nagu eespool selgitatud, tuleb arvestada ka menetlusosaliste huvide kaitsmise vajadusega. Kaalumiseks võib seetõttu olla vajalik ka taotluse esitajal põhjendada enda huvi jõustumata kohtulahendiga tutvumiseks. Seejuures pole välistatud, et kohtulahendi saab avaldada üksnes varjates menetlusosaliste andmeid ja piiratud juurdepääsuga teavet. 21. Eelnevast tuleb eristada olukorda, kus kohus avaldab jõustumata kohtulahendi kohta pressiteate või muu lakoonilise teabe omal algatusel, et informeerida avalikkust käimasolevast kohtuasjast.

seda otsesõnu ei reguleeri. Jõustumata kohtuotsuse kohta pressiteate avaldamise eesmärk on tutvustada avalikkusele otsuse põhiseisukohti. Seega on kohtu koostatud pressiteade sisuliselt käsitatav kohtuotsuse avaldamisena ning kohtul tuleb analoogia korras lähtuda

§ 175

lg-st 2 ja võtta arvesse

§-s 89 sätestatud sisulisi tingimusi, st kaaluda pressiteate avaldamisel ühelt poolt avalikkuse huvi saada jõustumata kohtulahendi kohta infot ja teisalt menetlusosaliste huve. Vajaduse korral tuleb pressiteade avaldada nii, et selles on varjatud isikuandmed või juurdepääsupiiranguga info. Kohtumääruse koostamist pressiteate avaldamine ei eelda (vt

§ 175lg 6 ja kolleegiumi eelnevad selgitused).

III 22. Käesolevas asjas edastas kohtu pressiesindaja vastuseks ajakirjanike päringule erinevatele meediaväljaannetele lühiülevaate vaidlusalusest kohtuotsusest, mis on käsitatav jõustumata 5

(6)3-21-1243 kohtuotsuse avaldamisena. Ülevaade võimaldas ajakirjanikel kohtu seisukohtadega tutvuda. Seega rahuldas halduskohus menetlusvälise isiku taotluse ega pidanud selle kohta koostama

§ 175lg-s 6 nimetatud määrust.

Samuti puudub viidatud sättest tulenevalt menetlusosalisel edasikaebeõigus sellise teabe avaldamisel.

  1. Kuna kaebajal puudus õigus ringkonnakohtule määruskaebuse esitamiseks, ei hinda kolleegium sisuliselt, kas jõustumata kohtuotsusest lühiülevaate ning kaebaja väidetava maksusaladuse avaldamine oli praegusel juhul õiguspärane või mitte.
  2. Kolleegiumi hinnangul pole siiski välistatud, et jõustumata kohtulahendis juurdepääsupiiranguga teabe õigusvastasel avaldamisel on menetlusosalisel tema õiguste rikkumise korral võimalik taotleda kahju hüvitamist. Menetlusvälise isiku juurdepääs jõustumata kohtulahendile on menetlusseadustiku alusel lahendatav menetlusõiguslik küsimus, mis eeldab vastandlike huvide kaalumist. Selle otsustuse tegemise pädevus on üksnes kohtunikul käimasolevas kohtumenetluses ning eeldab tema eriteadmiste rakendamist õigusemõistmisel (vt kolleegiumi määrus nr 3-20-1033/41, p 24; vrd p 25). Kohtumenetluse käigus kohtu tegevusega tekkinud kahju saab hüvitada RVastS § 15 lg-s 1 nimetatud eelduste täitmisel.
  3. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkis kaebaja, et meediale esitatud lühiülevaates kajastatud kaebaja juhatuse liikmete, samuti nendega seotud kolmanda isiku nimed kahjustavad nende eraelu puutumatust. Kuigi äriühingust kaebaja ei saaks praegusel juhul esitada kahju hüvitamise nõuet temaga seotud füüsiliste isikute eraelu kaitseks, märgib kolleegium lisaks, et jõustumata kohtulahendis isikuandmete ebaõige avaldamise korral saab menetlusosaline esitada kahju hüvitamise nõude Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679,
  4. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) alusel juhul, kui isikuandmete töötlemise nõudeid rikkus kohus õigusemõistmise funktsiooni raames Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalas (isikuandmete kaitse üldmääruse art 82 lg 1; vrd Euroopa Kohtu otsused asjades C-268/21 Norra Stockholm Bygg, p 26, ja C-245/20 Autoriteit Persoonsgegevens).
  5. Kokkuvõtvalt tagastas ringkonnakohus seega määruskaebuse õigesti. AS Giga määruskaebus jääb rahuldamata, kuid ringkonnakohtu määruse põhjendused tuleb asendada käesoleva määruse põhjendustega (

§ 234ja § 230 lg 5 p 6).

27. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja määruskaebuse menetluses kantud kulud tema enda kanda (

§ 108lg 1 ja § 234).

Riigikohtu menetluses pole menetlusosalised taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud (

§ 109lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.