) § 15 lg 1 alusel kinni ning alustas temale lahkumisettekirjutuse koostamist. PPA tuvastas 07.10.2023 vestluse käigus isiku tema enda ütluste alusel kui Kongo Demokraatliku Vabariigi kodaniku X (sünd. XX XX XXXX). Isik esitas vestluse käigus PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 08.10.2023 määrusega nr 3-23-2229 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 08.12.2023 ning pikendas 01.12.2023 määrusega PPA-le antud luba kuni 01.04.
Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik isiku dokumenteerimiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Haldusasjas nr 3-23-2229 on tõendatud, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja püüdis liikuda Pariisi. Esineb
p 6 kohane põgenemise oht (
lg 1 p 1), sest isiku käitumisest ja hoiakutest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Schengeni alale saabudes andis isik dokumendi smugeldaja kätte ja sai vastu varastatud dokumendi. Pärast kinnipidamist esitas isik valeandmed oma nime ja sünniaja kohta. Rahvusvahelise kaitse menetluses jäid isiku selgitused napisõnalisteks ning piirdusid väitega, et Kongo DV-s on tema elu ohus ja Eesti oli talle transiitriigiks Prantsusmaale jõudmiseks. Isiku sõnul andis ta algselt valeütlusi, kuna kartis kodumaale väljasaatmist. Seega esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise takistamiseks (soovis taotluse esitada Prantsusmaal). Isik kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi ja ei ole usaldusväärne. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA lükkas tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ja halduskohus on jätnud kaebuse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse määrusega ei ole peatatud lahkumisettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes selle sundtäitmine, mis ei takista täitmist tagavate meetmete rakendamist, sh kinnipidamist (Riigikohtu 15.09.2015 määrus nr 3-3-1-32-15, p 11). Isiku puhul esinevad ka
lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, sest tal puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid ja isik teavitas 06.03.2024, et ta ei kavatse lahkumisettekirjutust täita ega teha koostööd enda dokumenteerimiseks. Põgenemisohu tõttu ei oleks
§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmed tõhusad. Isikul puuduvad Eestiga igasugused sidemed ning tema KPK-s kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks.
lg 1 p-de 1–3 alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.05.2024. PPA põhjendas kinnipidamise vajadust lahkumisettekirjutuse täitmise ja väljasaatmise tagamisega. Väljasaatmine ei ole hetkel võimalik tulenevalt Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määrusest nr 3-232992 ja isikul kehtivate dokumentide puudumisest. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega on 2 väljasaatmine üksnes peatatud ja selle tagamiseks võib isikut paigutada mh KPK-sse. Kuna isik ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses teinud PPA-ga koostööd ja kinnitas ka kohtuistungil, et ei kavatse koostööd teha, siis ei ole usutav, et isik teeks vabastamise korral PPA-ga koostööd. Tuvastatav on
p 6 kohane põgenemisoht, kuna tõenäoliselt ei jääks isik KPK-st vabastamise korral PPAle kättesaadavaks enda väljasaatmise täideviimiseks, vaid asuks ennast varjama või väljasaatmist takistama. Isik esitas algselt enda tuvastamiseks varastatud dokumendi ning esitas kodumaale väljasaatmise vältimise eesmärgil valeandmeid oma nime ja sünniaja kohta ka pärast kinnipidamist. Isikul puuduvad Eestis mis tahes sotsiaalsed sidemed, elukoht ja rahalised vahendid enda toimetuleku tagamiseks. Isik on ka teadlik, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus on jäänud rahuldamata ning teda ootab riigist väljasaatmine. Seega on usutav, et isik püüaks leida võimaluse liikuda edasi mõnda sobivasse sihtriiki, ootamata ära rahvusvahelise kaitse asjas tehtava otsuse jõustumist. Lisaks on täidetud
lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, sest isikul puudub väljasaatmiseks vajalik reisidokument ning ta ei tee PPA-ga koostööd enda dokumenteerimisel ja on 06.03.2024 selgelt teavitanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku suhtes puudub VRKS §-s 29 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks vajalik usaldus. Kinnipidamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega (
6. X palus 22.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.03.2024 määrus ja vabastada ta KPK-st. Isik ei ole väitnud, et ta ei kavatse teha koostööd. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse teadlikult Eestis ning ta ei kavatse põgeneda ega hoida menetlustest kõrvale. Kuna isiku elu on Kongo DV-s ohus, põhjendab see tema ettevaatlikkust PPA-ga suhtlemisel ja seetõttu võis ta end segaselt väljendada. Isik andis varasemalt valeütlusi, sest vastasel juhul oleks ta kodumaale tagasi saadetud. Isiku puhul ei esine
Sellist järeldust ei saa automaatselt teha asjaolust, et isik on sisenenud riiki ebaseaduslikult või esitas valedokumente. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise osas ei ole halduskohtu viide VRKS §-le 29 asjakohane.
lg-s 2 sätestatud meetmete kohaldamist ei saa välistada ainuüksi viitega usalduse puudumisele. Kinnipidamise aluseks ei saa olla ka isikul Eestis sidemete, elukoha ja rahaliste vahendite puudumine. 7. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 29.04.2024 taotluse pikendada
lg 1 p-de 1–3 ja § 25 lg 1 alusel puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. PPA kordab 07.03.2024 taotluse põhjendusi, sest asjaolud ei ole muutunud. Isiku dokumenteerimine on jätkuvalt pooleli. Tagasisaatmise nõustajad vestlesid isikuga 11.03.2024, selgitamaks, et taotluse saab täita ka internetis, kuid isik keeldus jätkuvalt PPA-ga koostööst ja saatkonda helistamisest. PPA esitas Kongo DV saatkonnale 08.04.2024 isiku dokumenteerimise taotluse, kuid sellele ei olnud vastust saabunud. Isiku jätkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ja
lg-s 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks tõhusalt isiku Eestisse jäämist. Puudutatud isik selgitas Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 istungil, et tema eesmärgiks on vabaneda ja ühiskonda integreeruda. Isik ei tee passi hankimisel koostööd, sest rahvusvahelise kaitse asjas on vaidlus alles pooleli ja seega ei ole tal kohustust Eestist lahkuda. Isiku jätkuva kinnipidamise ajendiks võib olla rassism. Isik lahkus koduriigist, sest tema elu oli seal ohus. Tagasipöördumine tähendaks isikule surmaotsust. KPK-st vabastamise korral ta ei põgeneks. 8. Tallinna Halduskohus pikendas 02.05.2024 määrusega
lg 1 p-de 1–3 alusel puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.09.2024. Kuivõrd isikul puuduvad reisidokumendid ja nende saamine viibib isikust tulenevalt, siis on tema kinnipidamise pikendamine
Kehtiva lahkumisettekirjutuse tõttu on isikul kaasaaitamiskohustus (
). Isik kinnitas, et talle on selgitatud reisidokumendi taotlemist, kuid ta ei soovi seda teha. PPA-l on õigus tegeleda isiku dokumenteerimisega ja selles menetluses ei avaldata koduriigile seda, kas isik on taotlenud rahvusvahelise kaitset. Koostöö PPA-ga ei halvendaks seega isiku olukorda. Halduskohus nõustus 3 isiku põgenemise ohu osas varasemate määruste järeldustega. Isiku 02.05.2024 kohtuistungil väljendatud meelemuutus ei ole usutav ja see ei kummuta tema varasemat käitumist. Põgenemisoht kasvab, kui isiku kaebused ja edasikaebused on jäänud rahuldamata. Põgenemisohu prognoosimiseks ei pea isik olema proovinud põgeneda.
lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb
lg 1 nimetatud põhimõte ja
Ühtlasi palus PPA võtta menetluse juurde haldusasjade 3-23-2229 ja 3-24-694 PPA taotlused ja nendega koos esitatud tõendid ning Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024 kohtumäärus haldusasjas nr 3-24-694, millise taotluse kohus rahuldas 28.08.2024 toimunud kohtuistungil. 11.1. Taotluse kohaselt on PPA seisukohal, et isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks, kuna isiku suhtes on pooleli rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlus, kuid isik on ebaseaduslikult riigis viibiva isiku staatuses. Isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht, sest välismaalane on teada andnud, et tema ei täida talle pandud lahkumiskohustust. Vabaduses viibides võib isik asuda end varjama riigi siseselt või lahkuda talle sobivasse liikmesriiki vältimaks enda väljasaatmist. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et nii PPA kui ka Tallinna Halduskohus on leidnud, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus ei kuulu rahuldamisele ning lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld Schengeni alale on asjakohased. On vähetõenäoline, et isik on PPA-le enda tulevikus väljasaatmiseks kättesaadav, kui tema suhtes on juba kaks negatiivset otsust. Varasemad asjaolud nagu isiku kinnipidamise (
ja VRKS alusel), rahvusvahelise kaitse taotlemise ja põgenemisohu põhjenduste asjaolud on välja toodud PPA 07.10.2023, 30.11.2023 taotlustes, mis on esitatud haldusasja nr 3-23-2229 (VRKS) ning PPA 07.03.2024 ja 29.04.2024 taotlustes, mis on esitatud haldusasja nr 3-24-694 (
) raames. Alates 02.05.2024 on PPA taotluses esile tulnud uued asjaolud: 13.05.2024 vestlus tagasisaatmisnõustajatega. 13.05.2024 vastus Berliinis asuvast Kongo DV saatkonnast. Saatkond soovib rahalist ülekannet dokumendi taotlemise eest ja palutud ära täita ajutise reisidokumendi taotlemise vorm. 14.05.2024 vestlus tagasisaatmisnõustajatega, mille käigus isik ei nõustunud avaldama täiendavaid andmeid tema dokumenteerimise ankeedi täitmiseks. 17.05.2024 edastatud Kongo DV saatkonnale vastuskiri koos maksekinnituse ja täidetud vormiga. 18.06.2024 saabus PPA-le isiku reisidokument (kehtiv kuni 05.12.2024), millega on tal võimalik naasta kodakondsusjärgsesse riiki. Dokument on PPA-s hoiul. 4 20.06.2024 Tallinna Ringkonnakohus kohtumäärusega haldusasjas nr 3-24-694 jättis rahuldamata isiku kaebused Tallinna Halduskohtu 8.03.2024 KPK-sse paigutamise ja 02.05.2024 KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamise kohtumäärused. 11.2. Praegusel ajal on isik kinnipidamiskeskuses viibinud
alusel 6 kuud. PPA hinnangul esineb isiku suhtes
lg 1 kinnipidamise alus ning
p 6 kohane põgenemisoht, kuna välismaalane on PPA-le ja kohtule teada andnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni alal viibimiseks. Varasemas haldusmenetluses 3-23-2229 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, isik ei taotlenud esimeses turvalises riigis rahvusvahelist kaitset, kasutas Lätit ja Eestist transiitriigina eesmärgiga jõuda Prantsusmaale. Ebaseaduslikult Schengeni alale saabudes andis isik oma reisidokumendi smuugeldaja kätte, mille asemele sai teise isiku nimele väljastatud Belgia isikutunnistuse. Isikul oli teadlik ja ettekavatsetud planeering oma reisiteekonna osas ning jõudmiseks Prantsusmaale lennuga BT
§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii enda väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). 6 Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. Kohtuistungil märkis taotleja, et põgenemisoht eksisteerib ka praegu ja isik saab tulevikus hakata oma väljasaatmist takistama mitmesugusel viisil. Vastustaja leidis, et õige on see, et käesoleval juhul on täis
lg 1 nimetatud kuuekuine tähtaeg, kuid leidis et põgenemisoht ja võimalus asuda takistama väljasaatmist on nii suured, et esineb alus ka
Samas möönis taotleja, et hetkel on dokumenteerimine väljasaatmiseks lõpule viidud ja seoses sellega ei ole võimalik rääkida kaasaaitamiskohustuse jätkuvast mittetäitmisest. 12. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on täitnud kaasaaitamiskohustust esitades omal initsiatiivil rahvusvahelise kaitse menetluses kõigepealt oma isiku kohta õiged andmed ja hiljem kodumaalt elektrooniliselt saadud isikut kinnitava passi koopia. Samuti selgitas ta, et ta ei ole kunagi saanud ega kavatsenud KPK-st põgeneda ja põgenemisohu väited puudutavad ainult neid isikuid, kes on vabaduses. Isik selgitas ka, et ta ei teadnud reisile asudes, et ta saab Eestis rahvusvahelist kaitset paluda ja seetõttu üritas jõuda Prantsusmaale, kus tema teada ta seda teha saab. Saades teada, et saab esitada taotluse ka Eestis, tegi ta seda kohe. Kaebaja esindaja asus kohtuistungil kõigepealt seisukohale, et taotlus
lg 2 rakendamiseks tuleks esitada alles
lg 1 nimetatud 6-kuise tähtaja möödumisel, kuid nõustus hiljem kohtu seisukohaga ja leidis, et selle võib esitada ka mõned päevad enne tähtaja saabumist. Samuti väljendas esindaja seisukohta, et käesoleval juhul ei esine põgenemisohtu, sest isik ei ole seda kordagi üritanud pärast kinnipidamist Eestis ja arusaamist, et ta võib siin esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja esindaja asus seisukohale, et taotlus tuleb jätta rahuldamata kinnipidamise pikendamise õiguslike eelduste puudumise tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED 13. Halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Antud juhul on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka – PPA) viidetega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (
) § 23 lõike 1 ja § 25 lõikele 2 (algselt lg 1) seda taotlenud. 14.
lõike 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb
15. Antud juhul kohalduvad PPA taotluse kohaselt välismaalase kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamisel
Kohtuistungil lisas vastustaja, et tähtaja pikendamisel tuleb lähtuda
Tähtaja pikendamisel on vaja arvestada
lg 1 punktides 1-3 sätestatud aluseid ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud põhimõtted. Vastavalt
lg 1 punktidele 1-3 võib taotleda luba viibimisaluseta riigis viibiva välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma 7 kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ja kui seejuures esineb põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust, välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib.
lg 11 kohaselt antakse luba välismaalase kinnipidamiseks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kusjuures kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning iga üksikjuhtumi puhul on vaja arvestada ka välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 16. PPA tugineb käesoleval juhul
lõikes 1 p 1 sätestatud alusele ning seonduvalt põgenemisohuga ka sama seaduse § 68 p 6. Viidatud punkti kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 17.
lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud aluste olemasolu on kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määrusega hinnatud ning viitega Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024 määruse punktile 14 haldusasjas 3-24-694 ühtlasi jaatatud põgenemisohtu, sest isiku käitumisest ja hoiakutest võis järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub eeltoodud põhjendustega neid kordamata. Politsei- ja Piirivalveameti 27.08.2024 taotluse ning kohtuistungil antud selgituste põhjal ei saa järeldada, et selles osas oleks võinud või saanud vahepealse perioodi jooksul midagi oluliselt muutuda v.a asjaolu, et isikule on vahepeal väljastatud tagasipöördumise tunnistus. Põgenemisoht esineb aga jätkuvalt, mistõttu ei saaks vastavaid järelevalvemeetmeid isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Küll aga on ekslik vastustaja esialgne seisukoht selles, et antud juhul saab kohaldada
Nimelt nähtub kohtule haldusasja materjalidest kui ka PPA enda taotlusest, et isik on käesolevaks ajaks viibinud
alusel kinnipidamiskeskuses 6 kuud. Seega saab PPA taotluse rahuldada üksnes juhul kui esinevad
lg 2 sätestatud alused.
lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates. ) PPA muutis kohtuistungil oma taotlust ja muutis selle aluseks
Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole täidetud ka
lg 2 sätestatud eeldus selles, et väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust. Kohtule jääb nii taotlusest kui ka kohtuistungil esitatud PPA umbmäärasest seisukohast selgusetuks, milles see jätkuv kaasaaitamiskohustuse rikkumine seisneb olukorras, kus isik on PPA-le esitanud vajalikud andmed tema dokumenteerimiseks ning käesolevaks ajaks on isikule väljastatud ka tagasipöördumise tunnistus (dtl 296). PPA küll rõhutas kohtuistungil, et isik ei ole täitnud senises menetluses kaasaaitamiskohustust ning eeldada ei saa, et ta teeks seda ka edaspidi sh juhul kui isik peaks vabaduses viibima ning arvestades põgenemisohtu leiab PPA, et isiku jätkuv kinnipidamine on
lg 2 alusel põhjendatud, kuid kohus PPA seisukohtadega nõustuda ei saa.
Hetkel ühtegi sellist jätkuvat tegevust PPA välja tuua ei osanud. Mida peaks isik veel tegema või millega kaasa aitama enda väljasaatmise menetluses PPA seisukohtadest ei selgu. Arvestada tuleb siinkohal mh sellega, et Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 esialgse õiguskaitse korras tehtud määrusega on peatatud ettekirjutuse täitmine ning nagu nähtub PPA taotlusest on see ainuke takistus isiku Eesti Vabariigist 8 välja saatmiseks. Seega ei nähtu kohtule selliseid asjaolusid, mida saaks käsitleda kui jätkuva kaasaaitamiskohustuse rikkumist. Kohus möönab, et üldine alus isiku kinnipidamiskeskuses hoidmiseks põgenemisohu näol on alles, kuid
lg 2 sätestatud tingimused, millised juhul tohib isikut kinni pidada kuni 18 kuud, täitmata ning
Kohus nõustub PPA seisukohaga põhimõtteliselt selles, et isik ei pruugi olla vabaduses enam kättesaadav, kuid kohtul puudub seadusandja poolt isiku vabadusõiguse kaitseks seatud piirangutest tulenevalt võimalus PPA taotluse rahuldamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.