1-16-735/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-735 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola Kaitsja Vandeadvokaadi abi Marina Kelpman määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid R.N elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.N , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 24.05.2018 ja lõpp 19.09.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.12.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta R.N elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista välja R.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 209,28 (kakssada üheksa eurot 28 senti) eurot adv. Marina Kelpmani poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses 1 tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 209,28 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Kelpmani poolt süüdimõistetu R.N kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, R.N-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.N elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 23.02.2016 otsusega tunnistati R.N süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 24-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi. Harju Maakohtu 21.06.2017 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele R.N-ile Harju Maakohtu 23.02.2016 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.05.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, R.N vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei ole iseloomustusega nõus, kuna märkas, et see on koostatud eelarvamustega. Seal ei ole märgitud paljusid asjaolusid. Tal on olemas eriala, ta on tisler ja on tegelenud mööbli valmistamisega. Tal on töösuhe OÜ-ga Xxxx. Seda firmat, kus ta juhatuse liige on, enam ei eksisteeri. Ta ei saa olla kõrgohtlik konkreetsele isikule, kuna nad ei suhtle temaga mitte kuidagi. See konflikt, mille eest teda süüdi mõisteti, toimus nii, et teine isik tekitas konflikti ja lapsega suhtleb ta ainult kolmandate isikute juuresolekul. Konflikti ajal ei elanud nad juba 3 aastat koos ja kohus leidis, et ta rikkus nõudeid katseajal ja tal on lähenemiskeeld. Vangis olles ei ole ta ka mingil moel püüdnud teda mõjutanud. Vabaduses läheb tööle ja hakkab tegelema oma tütrega. Tal on pensioniealine ema, keda on vaja aidata. Ta peab elatise võlga hakkama kustutama. On valmis täitma kontrollnõudeid. Kaitsja leiab, et kõik tingimused kinnipeetava enne tähtaega vabanemiseks on täidetud, isikul on olemas kindel elu- ja töökoht. Tõend kinnitab, et tal ei ole alkoholi- ega narkosõltuvust. Ta ei saa olla enam ka vägivaldne, kuna on läbinud sotsiaalprogrammid. Ta mõistab oma 2 käitumist ja oskab seda suunata, ta ei ole mõjutatav. Ta ei ole enam ohtlik kannatanule. Kaitsja toetab R.N tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese karistusega ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetav pani toime kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise lähedase isiku, s.o endise elukaaslase suhtes. Kuritegude toimepanemisi soodustas alkoholi kuritarvitamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et alates 13.09.2018 töötab ta vangla majandustöödel koristajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on tal vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Varasemalt on kinnipeetav töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult erinevatel töökohtadel, vahetades töökohti pidevalt. Tasumata rahalisi nõudeid on tal üle 3400 euro, mis mõjuvad majanduslikule toimetulekule negatiivselt. Kulud ületasid tulusid ning ta vajas rahaasjadega toimetulemises abi. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub ning seega ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal vabanemisel iseseisvalt majanduslikult toime tulla. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist. Ta pöörduks tagasi samasse keskkonda. Iseloomustusest nähtuvalt kuulub tema suhtlusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid ning alkoholi tarvitamisega on tal probleeme. Enda sõnul ta alkoholi ei tarvita, kuid olles käitumiskontrollile allutatud, käis ta Wismari Haiglas alkoholismivastasel protseduuril, mis talle positiivset mõju ei avaldanud, kuna ta jätkas tarvitamist, rikkudes seeläbi kontrollnõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt olukorras, kus varem ei ole käitumiskontroll ja katseaeg positiivset mõju avaldanud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vangistuses õiguskuuleka käitumise ja vabanemisel kindla elukoha näol, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R.N vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 3