lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 17.03.2016 otsusega mõistetud karistus 5 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust ning mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Kohus luges O.D karistuse kandmise alguseks 30.12.
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, 2 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu O.D ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul võib O.D vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata rahuldavaks. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et O.D on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on antud elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on olemas toetav lähisuhtevõrgustik ning O.D on lähedaste poolt koju oodatud. Toimetulekut vabaduses võib esialgu mõjutada vabanemisjärgse garanteeritud töökoha puudumine, kuid O.D avaldas kohtuistungil, et tal on võimalus asuda vabanemisjärgselt tööle enda eelmisesse töökohta. Tal on olemas kindlad ja realistlikud pikaajalised eesmärgid, milleks on pere loomine. Kohus leiab, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse otsustamisel. Kohus hindab positiivselt, et O.D on suhtunud ametiisikutesse sallivalt. Lisaks on kinnipeetav täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – O.D on vangistuses töötanud, osalenud riigikeele A1- ja A2-taseme kursustel, läbinud Corrigo tugigrupis taasühiskonnastavaid tegevusi, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning võtnud osa erinevatest vestlustest kriminaalhooldusametnikuga. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et isik on viibinud sõltuvusrehabilitatsioonisektsioonis. Vaatamata eeltoodule ei saa kohus aga asuda seisukohale, et isik oleks ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et O.D on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus vanglateenistuja tööülesannete segamise eest. Siinkohal ei pea kohus oluliseks kui tõsise rikkumisega tegemist oli, sest vabaduses tuleb O.D pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kehtiv distsiplinaarkaristus kinnitab, et isik ei ole isegi vanglas suutnud pidada kinni kehtestatud reeglitest, mistõttu ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saaks olema seaduskuulekas. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et O.D õigustab enda kuritegusid ning võrdleb enda kuritegusid teiste (veel raskemate) kuritegudega. Kinnipeetaval on olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid isik ei ole ise kindel kas ta on suuteline kiusatustele vastu seisma. Eelnevalt kirjeldatud kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riskid on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks. Kinnipeetava seaduskuulekust vabaduses võib mõjutada ka O.D diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik on vangistuse jooksul aktiivselt enda sõltuvusega tegelenud (osalenud Corrigo tugigrupis, sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis “Eluviisitreening”, viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis). Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et kinnipeetav on enda vabast tahtest avaldanud soovi pöörduda Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse, et vabaneda enda sõltuvusprobleemist. Samas ei saa kohus välistada riski, et isik vabaduses siiski sõltuvusainete tarvitamist jätkab. Isiku käitumist vabaduses võivad mõjutada ka kriminaalse taustaga tuttavad. O.D näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetavat on varasemalt juba üritatud õiguskuulekale teene suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega, ka reaalse vanglakaristusega (kinnipeetava iseloomustusest selgub, et O.D viibib vanglas juba kuuendat korda). Samuti on kinnipeetavale antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses. Viru Maakohtu 27.02.2014 otsusega allutati O.D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning kohus määras, et O.D-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel, kui isik ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kriminaalhooldusele allutamine ei osutunud piisavaks, et välistada uute kuritegude 3 toimepanemist, sest O.D pani katseajal toime I astme rahvatervisevastase kuriteo (
Kohtu hinnangul annab kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos kohtule küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab O.D liitkaristust muuhulgas ka röövimise (
lg 1) eest ning kohus pidas O.D-le kohaseks liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on O.D kandnud reaalset vanglakaristust vähem kui 3 aastat ning kinnipeetav on ka käesoleval ajal oma käitumisega vangistuse jooksul kinnitanud (kehtiv distsiplinaarkaristus), et käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki. Võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku ning kehtivat distsiplinaarkaristust vanglas, ei saa kohus jõuda järeldusele, et O.D on ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki
lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu O.D vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.