1-16-10578/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-10578 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Tiina Viru Kaitsja Margus Viira (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.J , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 30.12.2015 ja lõpp 26.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.08.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada V.J tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 20.12.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni s.o. 26.04.2021 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada V.J-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 alusel järgmised kohustused: 1, 4 ja 7 - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate isikutega (v.a. lähisugulased). V.J vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista V.J-ilt menetluskuluna riigituludesse 436,80 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99916700092701, selgitusse märkida: „1-16-10578, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Viira & Partnerid kasuks 436,80 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Margus Viira poolt süüdimõistetu V.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.12.2016 otsusega KarS § 200 lg 1 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 17.03.2016 otsusega mõistetud karistus 5 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust ning mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus V.J-ile liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 30.12.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmeteistkümnel korral. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud võrgugaasi ja energia ebaseadusliku kasutamise, varguste, salajaste varguste, mootorsõiduki ärandamise, omavolilise sissetungi, valeandmete esitamise, kehalise väärkohtlemise ning korduvalt narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemine eest. Käesolev kuritegu on röövimine. Soodusteguriks sõltuvusprobleemid ning majandusliku kasu saamise soov. 2 Tulenevalt V.J-i ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung V.J taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et elama asub abikaasa juurde, töökoht korrapidajana on kindlustatud arvutimängude toas ning tema tähelepanu vabaduses läheb ka lapselapsele. Lähedasteks nimetas tütre, poja, abikaasa, kaks õde, ema ja lapselapse ning suhted on nende kõigiga soojad, nad on käinud külas ja ta on nendega kirjavahetuses. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitas, et üks on selle eest, et rääkis kokaga kõrgendatud toonil ja teine selle eest, et vaatas võõrast televiisorit. Tunnistas, et on ühel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Margus Viira hinnangul on isiku iseloomustus positiivne, ta on läbinud sotsiaalprogrammid, käitunud korrektselt, omandanud riigikeele A tasemel. Distsiplinaarkaristused ei ole kaitsja hinnangul sellise sisu ja väärtusega, et nad takistaksid inimesel ühiskonnaga taaskohaneda. Vabaduses ootab teda toetav pere, kusjuures ema tervis on halb ja ta vajab hooldust ning abi. Isikul on olemas ka töökoht. Kuivõrd kinnipeetav on saanud vanaisaks ja ta soovib lapselapse elus osaleda, siis ei ole tal paslik senist kuritegelikku elu jätkata. Kaitsja palus kohtul kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning toetas kriminaalhooldaja poolt ettepandud kohustuste määramist V.J-ile. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et V.J-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et V.J-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata, kuna V.J-i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas – käesoleva lahendi tegemise seisuga on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus – kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks tingimisi katseajaga 4 kuud. Kuivõrd kohtule materjalide esitamise ajaks oli karistuse katseaeg möödunud ja kohtule ei esitatud teavet karistuse täitmisele pööramise kohta, siis on kohtul alust arvata, et katseaeg möödus edukalt ja õiguskuulekalt. 3 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on töötanud vanglas koristajana, köögis abitöölisena, pesumajas ja alates 22.10.2018 on ta toidujagaja. Ka on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevused, osales Corrigo tugigrupis, kus töötas aktiivselt kaasa kõikidel teemadel ning avaldas arvamust, suhtles avatult ning argumenteeritult. Isik on viibinud SRS osakonnas ning on osalenud Anonüümsete narkomaanide tugigrupis. V.J on vanglas viibides omandanud riigikeele A2 tasemel, on läbinud analüüsivad vestlused riskivast ja hoolimatust eluviisist, vägivaldsest käitumisest ning selle tagajärgedest, ühiskonnas kehtivatest normidest ja nende järgimise vajalikkusest jne. Kohus on seisukohal, et aktiivselt tegutsedes on isik näidanud, et ta on motiveeritud elama vabaduses seadusekuulekat elu. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa juurde. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et tegemist on kinnipeetava abikaasale kuuluva 2-toalise korteriga, kus abikaasa elab hetkel üksinda. Seega on V.J olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgse töökoha on isikule garanteerinud OÜ Xxxx (xxxx), töökohad on xxxx ning xxxx, katseaeg 4 kuud. Abikaasa on vajadusel valmis isikut materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on ka plaan asuda Töötukassa kaudu õppima abikoka eriala, kuna see töö talle meeldib. V.J on olemas ka ametlikult töötamise kogemus (enne vangistust töötas Xxxx OÜ-s xxxx). Eeltoodu alusel ei peaks kohtu hinnanul kinnipeetaval olema vajadust sooritada uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuna isiklik sissetulek ja vajadusel abikaasa rahaline toetus peaksid katma eluks vajalikud kulud. Negatiivseks saab lugeda aga tasumata nõuete olemasolu ja nende suurust (6672,74eurot), mis võivad hakata mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut ja seeläbi suurendama uue kuriteo toimepanemise riski arvestades sellega, et isik on varem majanduslikes raskustes olles pannud toime varavastaseid kuritegusid. Samas on kinnipeetav ise motiveeritud asuma tööle ja tasuma oma võlad. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas abikaasa, ema, poeg, tütar, õed ja õepoeg. Kõik sugulased elavad Ida-Virumaal ja kinnipeetaval on nende kõigiga head ning toetavad suhted. Lähedased on valmis V.J-i vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Varasemate kriminaalse taustaga sõprade olemasolu kohta on isik ise väitnud, et enamus neist on surnud ja väheste elusolevatega suhted puuduvad. Kinnipeetav ei ole mõjutatav ja vastupidise kohta info puudub. Kinnipeetaval ei ole olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, küll aga on tal diagnoositud narkosõltuvus. Isik ise tunnistab probleemi, viibis vanglas SRS osakonnas, osales sõltlastele suunatud tugigruppide töös ja leiab, et tal on piisavalt iseloomu narkootikumidest loobumiseks. Käesolevalt on isik motiveeritud narkootikume mitte tarvitama, kuid tagasilanguse korral jääb sõltuvusainetest tulenev uue kuriteo risk püsima. Vangla hinnangul on V.J ametiisikutega suhtlemisel viisakas ja salliv, tal on olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Isik on seadnud omale reaalselt saavutatavad eesmärgid: alustada vanglas abikoka eriala õpinguid, vabanedes omandaks eriala Töötukassa kaudu. Vabanedes soovib enda sõnul veel lõpetada kodus poolelioleva remondi, tegeleda lapselapsega, aidata haiget ema ning töötada. 4 Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu püüdlikkus (vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine, analüüsivatel vestlustel viibimine, sõltlastele suunatud tugigruppides osalemine jne) ning üldised positiivsed hoiakud viitavad sellele, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et V.J on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus). Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. V.J-i õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab V.J-i üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21,4 ja 7 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada siiski sõltuvusainete taastarvitamine ning rahalised raskused. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte vähemaks kui 6-ks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse V.J lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab V.J suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5