järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 17.02.2016 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning kohus mõistis N.F-ile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 450 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. N.F allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.
Kohtuotsus jõustus 13.09.2017. Viru Maakohtu 20.02.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-8041 määrati N.F-ile käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 5 alusel täiendavaks kohustuseks alluda alkoholivastsele ravile ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 05.04.
lg 6 teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata N.F-ile mõistetud reaalne vangistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Kriminaalhooldusametnik lähtub ettepanekut tehes asjaolust, et kriminaalhooldusalune on käitumiskontrolli ajal korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja registreerimiskohustust ning N.F hoiab kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Üldkasuliku töö tähtaja tegemise tähtaja pikendamine ei oleks eesmärgipärane, sest isik rikub nii lisakohustust kui ka kontrollnõudeid ning hoiab kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Esitamisel on juba neljas erakorraline ettekanne, milles isik on rikkunud registreerimiskohustust ja hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. 31.08.2018 toimunud kohtuistungil avaldas N.F , et ta soovib endale kaitsjat. Viru Maakohtu 31.08.2018 määrusega määrati N.F-ile riigi õigusabi. 06.09.2018 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde. Kriminaalhooldusametnik lisas kohtuistungil, et N.F ei sooritanud vastavalt ajakavale üldkasuliku töö tunde ka 14.08.2018-17.08.2018 ning tõendeid takistavate asjaolude kohta ei esitanud. Lisaks pidi N.F ilmuma 04.09.2018 registreerimisele, kuid isik ei ilmunud registreerima ning ei teavitanud kriminaalhooldusametnikule, et ta ei saa registreerimisele tulla. N.F-i kaitsja palus, et kohus jätaks erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku rahuldamata. Kaitsja leidis, et teoreetiliselt on sooritamata jäänud 267 üldkasuliku töö tunni sooritamine võimalik, kui N.F teeks kuus vähemalt 44,5 tundi. Kaitsja rõhutas, et tegelikult on N.F üldkasuliku töö tunde sooritanud (tehtud on peaaegu pooled üldkasuliku töö tunnid). Kaitsja tõdes, et tal on jäänud N.F-i kohtuistungil antud selgitustest mulje, et N.F ei pruugi väga hästi saada aru oma vastutusest (lapsemeelsuse või muu vaimse seisundi häire tõttu). N.F ise avaldas kohtuistungil, et ta on käesoleval ajal võimeline üldkasulikku tööd tegema. Ta saab aru, et 3 haiguse korral peab ta esitama kriminaalhooldusametnikule arstitõendi, kuid ta ei taha arstide juurde minna, sest ta on arstides nii pettunud. N.F viitas, et ta on pidevalt ravil psühhiaatri juures ning täpsustas, et ta ei tea, kas tal on diagnoositud mingi vaimuhaigus või mitte. Alkoholiravi kohta lisas, et ta võttis rohtusid 3 karpi, kuid need tekitasid allergilise reaktsiooni ning neljandat karpi ta ei julgenud enam võtta, sest tal hakkas see tervisele. Arstivisiidile ei ole saanud ta minna suuresti seetõttu, et tal on puudunud rahalised vahendid. N.F on täiesti kindel, et ta suudab kõik üldkasuliku töö tunnid ära sooritada 3 kuu jooksul. N.F lisas, et ta tahaks üldkasuliku töö tundide sooritamise eest saada kasvõi vähemalt 5 eurot päevas, et ta saaks osta endale suitsu või kohvi. Viru Maakohtu 10.09.2018 määrusega määrati teostada süüdimõistetu N.F-i suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiis, kuna kohtul tekkis N.F-i kohtuistungil antud selgituste põhjal põhjendatud kahtlus, kas isik on üldse võimeline saama aru temale mõistetud karistuse sisust ja eesmärgist. Peale ekspertiisi määramist esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduvalt lisamaterjale erakorralise ettekande juurde. Erakorralise ettekande juurde on lisatud 11.09.2018 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, millest selgub, et N.F tuvastati 11.09.2018 kell 11.17 alkoholijoove 0,326 mg/l kohta. Kriminaalhooldusalune on 11.09.2018 seletuses kirjutanud, et ta jõi 10.09.2018 2 liitrit õlut, sest ta pea valutas. 08.10.2018 esitatud täiendavast informatsioonist nähtub, et N.F kaotas 05.10.2018 Eesti Töötukassas kontrolli ning lõhkus klienditeenindaja töölaua. Kriminaalhooldusametnik teostas N.F-i elukohta kodukülastused 05.10.2018, 06.10.2018 ja 07.10.2018, et saada selgitused 05.10.2018 Töötukassas toimunu kohta, kuid keegi ust ei avanud ja N.F telefonile ei vastanud. 17.10.2018 esitatud lisadest nähtub, et N.F tuvastati 17.10.2018 lisakohustuse kontrollimise käigus alkoholi tarvitamine. 17.10.2018 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et N.F tuvastati 17.10.2018 alkoholijoove 0,743 mg/l kohta. Kriminaalhooldusaluse antud 17.10.2018 selgitusest nähtub: 11.10.2018 ei ilmunud registreerimisele, sest ta oli tarvitanud alkoholi; 16.10.2018 ei ilmunud registreerimisele, sest ta ei saanud kutset kätte; 17.10.2018 alkoholi tarvitamise kohta selgitab, et tal ei ole viimastel kuudel kaineid päevi eriti ette tulnud ning üldkaslikku tööd ei sooritanud 17.09.2018, 18.09.2018, 21.09.2018 ja 24.09.2018, sest ta tarvitas nendel päevadel koos sõbraga alkoholi. Kohtule saabus 19.10.2018 kohtuekspertiisi eksperdi psühhiaater O T 18.10.2018 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 40. Ekspertiisiaktist nähtub, et N.F on nõrgamõistuslik (põeb kerget vaimset alaarengut, mis ei mõjuta olulisel määral tema käitumist, käitumisest aru saamise võimet ja võimet oma käitumist juhtida). Ühtlasi nähtub ekspertiisiaktist, et N.F on võimeline oma vaimse seisundi tõttu kandma temale mõistetud karistust (s.o sooritama üldkasulikku tööd ja alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile). 22.10.2018 saabus kohtule täiendav informatsioon erakorralise ettekande juurde, millest nähtub, et N.F tuvastati 22.10.2018 registreerimisel alkoholijoove (lisatud on 22.10.2018 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll). Kriminaalhooldusalune on 22.10.2018 kirjalikus seletuses selgitanud, et ta jõi 21.10.2018 2 liitrit õlut. 13.11.2018 kohtuistungil tunnistas N.F alkoholitarvitamist septembris oktoobris ja novembris, selgitas, et osaliselt just alkoholitarvitamise tõttu on ta puudunud registreerimiselt ja jätnud tegemata määratud üldkasuliku töö tunnid, muude põhjustena nimetab ka kuupäevade unustamist, rasket materiaalset olukorda ja halba tervist. 4 Kriminaalhooldusametniku ütluste kohaselt tegi N.F viimati üldkasulikku tööd septembris- neljakümnest ettenähtud tunnist 16 tundi, oktoobrisse kavandatud 16 tundi ja novembri algusesse kavandatud 40 tundi jäid tegemata, käesolevaks ajaks on tehtud 199 tundi, tegemata 251 tundi. Kriminaalhooldusametnik jäi oma erakorralises ettekandes toodud ettepaneku juurde. Kaitsja leidis, et tal puuduvad veenvad argumendid kriminaalhooldusametniku seisukohtade ümberlükkamiseks. Kohtumääruse põhjendused
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Carmen Kondi erakorraline ettekanne N.F-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik on esitanud korduvalt kohtule erakorralisi ettekandeid põhjusel, et N.F on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Käesoleva erakorralise ettekande ja selle lisadega on tuvastatud, et kriminaalhooldusalune N.F on hoidnud taaskord kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. N.F pidi 16.07.2018-20.07.2018 sooritama 34 üldkasuliku töö tundi, kuid ei sooritanud ühtegi tundi ning takistavatest asjaoludest kriminaalhooldusametnikule teada ei andnud. 06.09.2018 kohtuistungil avaldas kriminaalhooldusametnik, et N.F pidi sooritama üldkasuliku töö tunde 14.08.201817.08.2018, kuid ei sooritanud. N.F-i selgitustest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks üldkasuliku töö tundide sooritamata jätmist. Väärib märkimist, et kriminaalhooldusalune kinnitas ka 06.09.2018 kohtuistungil, et ta võimeline üldkasulikku tööd tegema (N.F avaldas, et on suuteline tegema 3 kuu jooksul ära kõik üldkasuliku töö tunnid), kuid N.F-i 17.10.2018 antud kirjalikust seletusest nähtub, et ta ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ka 17.09.2018, 18.09.2018, 21.09.2018 ja 24.09.2018, sest ta tarvitas enda sõnul kõnealustel päevadel sõbraga alkoholi. Lisaks on kriminaalhooldusalune N.F rikkunud
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. N.F ei ilmunud registreerimisele 30.07.2018, 02.08.2018, 04.09.2018, 11.10.2018 ja 16.10.2018 ning takistavatest asjaoludest kriminaalhooldusametnikule teada ei andnud. Muuhulgas nähtub erakorralise ettekande juurde esitatud lisadest, et kriminaalhooldusalune ei allu kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Kriminaalhooldusametnik teostas N.F-i elukohta 05.10.2018, 06.10.2018 ja 07.10.2018 kodukülastused, et saada selgitusi kriminaalhooldusaluse käitumise kohta 05.10.2018 Eesti Töötukassa Rakvere kontoris toimunu kohta (Töötukassa klienditeenindaja töölaua lõhkumine), kuid kriminaalhooldusametnikule ust ei avatud ja N.F telefonile ei vastanud. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised on kohtus tõendamist leidnud ning kohus on seisukohal, et N.F on kõnealused rikkumised pannud toime teadlikult ja tahtlikult. Kohus on andnud kriminaalhooldusalusele korduvalt võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses. Paraku ei ole N.F olnud motiveeritud temale antud võimalusi kasutama, sest käesoleval juhul on kohtule esitatud juba neljas erakorraline ettekanne, millest 5 nähtub, et N.F ei ilmunud korduvalt registreerimisele, hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ning rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tõsi, N.F pöördus alkoholiprobleemiga psühhiaatri poole, kuid ravi pooleli jätmine ning uued alkoholi tarvitamised kinnitavad kohtule, et psühhiaatri juurde pöördumine ei osutunud piisavaks, et suunata isikut alkoholist loobuma. Kohus leiab, et kriminaalhooldusalune on andnud kohtule vaid katteta lubadusi. N.F avaldas 06.09.2018 kohtuistungil, et ta on võimeline üldkaslikku tööd sooritama ning ta lubas järelejäänud üldkasuliku töö tunnid teha ära 3 kuuga, kuid isik on peale 06.09.2018 kohtuistungit hoidnud taaskord kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest ning põhjendanud seda asjaoluga, et ta jõi sõbraga nendel päevadel alkoholi. Alates juulikuust kuni tänaseni on N.F teinud vaid 16 üldkasuliku töö tundi. Kohus leiab, et karistuse kandmine vabaduses ei ole täitnud oma eesmärki ning N.F ei ole ilmselgelt teinud endale vajalike järeldusi temale mõistetud karistusest. Ka ei nähtu kohtule N.F-i selgitustest ühtegi mõjuvat põhjust, mis tema rikkumisi võiksid õigustada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud N.F-ile veel täiendava võimaluse andmine ning seda tulenevalt nii süüdimõistetust endast kui ka karistuse eesmärkidest lähtuvalt.
lg 6 kohaselt aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. N.F on sooritanud temale määratud 450 üldkasuliku töö tunnist 199 tundi, mistõttu sooritamata on 251 tundi, mis vastab vangistusele 8 kuud 11 päeva Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks rahuldada Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Carmen Kondi erakorraline ettekanne ja kohus pöörab N.F-ile Viru Maakohtu 28.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8041 mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele. Maakohus juhindus
MS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.