1-18-5616/38

(3)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Z.U on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 10.07.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-5616 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 10 kümme kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.11.2017 kuni 15.03.2018, s.o 121 päeva. Alates 23.03.2018 kuulub Z.U kandmisele 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.09.
2. Tartu Vangla esitas 17.06.2019 kohtule materjalid Z.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Z.U tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 27.06.
3. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toetanud Z.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Z.U avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tema vabanemistähtaeg on varsti. Ta soovib karistuse lõpuni kanda ja minna pärast vabanemist Soome isa juurde elama. Kaitsja arvates oleksid eeldused Z.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks täidetud. Vabanemise korral peaks ta alluma käitumiskontrollile kuus kuud, mis aitaks teda suunata ja tagaks pehmema ülemineku ühiskonda. Vabanemisel peaks isik asuma elama ema juurde, kuid kasuisaga tekkinud konflikti tõttu ei ole see parim variant. Kohtuistungil jäi ta selle juurde, et ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna plaanib minna isa juurde Soome elama. Kuna karistust on kanda vähe, on ka kaitsja arvates Z.U mõistlik karistus lõpuni kanda. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Z.U temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.U on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu teist korda. Käesolevat karistust kannab ta süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogramme, osalenud tööhõives ja omandanud haridust. Tema käitumises siiski positiivseid muutuseid välja tuua ei saa. Süüdimõistetul on praegu neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et 03.06.2019 on Z.U suhtes algatatud uus kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel. 2

(3)Vabanemise korral soovis Z.U minna elama ema ja kasuisa juurde Pärnusse. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on tema suhted kasuisaga halvenenud, mistõttu soovib ta minna hoopis Soome isa juurde. Isa juures on süüdimõistetule garanteeritud ka töökoht. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Z.U vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et süüdimõistetu suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Z.U varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal näitavad selgelt, et süüdimõistetu ei suuda kuritegusid toime panemata hakkama saada. Lisaks ilmnes kohtuistungil avaldatust, et süüdimõistetu tegelikult ei soovigi tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna tema karistuse lõpptähtaeg saabub varsti. Kasuisaga tekkinud konflikti tõttu ei läheks ta elama varem avaldatud elukohta. P ärast vabanemist soovib lahkuda välisriiki. Seega ei oleks Z.U tõenäoliselt valmis alluma ka tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Eelnevast tulenevalt oleks kriminaalhoolduse läbiviimine ilmselt problemaatiline ega täidaks eesmärki. Kohus jätab Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.08.2019 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anu Pärtel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 90 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 90 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Z.U-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3