1-18-5616/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. jaanuar 2019 (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-18-5616 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuasi S.L-i (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.L, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta S.L-i määruskaebus Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. S.L tunnistati Pärnu Maakohtu
7. juuli
8. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 10 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg
9. novembrist 2017 kuni
10. märtsini 2018, s.o 121 päeva, ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
11. märtsil 2018 ja lõpeb
12. septembril
13. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal
14. oktoobril
16. Tartu Maakohtu
17. detsembri
18. a määrusega jäeti S.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Vangla iseloomustusest ja S.L-i kinnitusest nähtub, et vabanemise korral on tal plaanis asuda elama aadressile XXX, Pärnumaa. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale, kelle sõnul on S.L seal ka oma tuba. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Lisaks kindla elukoha olemasolule on positiivne ka see, et isikule on garanteeritud töökoht ning tema suhted lähedastega on paranemise teel. Kuigi üldjoontes on S.L-i käitumine olnud rahuldav, on tal siiski üks kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest. 2.2 Tegemist ei ole S.L-i esimese vangistusega. Kinnipeetav on noorele eale vaatamata kandmas juba teist reaalset vangistust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt läbis ta enne viimast kuritegu kriminaalhoolduse ajal „Equip“ sotsiaalprogrammi. Samuti nähtub iseloomustusest, et
19. aprillist kuni
20. juulini 2017 osales S.L sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Kuritegude toimepanemisega jätkamine viitab sellele, et programmid S.L-ile soovitud mõju ei avaldanud. Käesoleva vangistuse jooksul rehabiliteerivaid tegevusi ette võetud ei ole. S.L küll kinnitab, et edaspidi ta kuritegusid toime ei pane, kuid seda, mis talle vabaduses motivatsiooni pakuks või mis on elus tinginud muutuse, isik välja ei too. 2.3 Kohtu hinnangul on murettekitav ka vangla iseloomustusest nähtuv, et kinnipeetav läheb kergelt endast välja, ei kannata kriitikat, on rünnanud nii klassikaaslast kui ka kaaskinnipeetavat. Samuti on märgitud, et kinnipeetav kahetseb enda sõnul tehtut, kuid samas on see kahetsus formaalne. Esineb probleeme tagajärgedele mõtlemisega. Seega on S.L konfliktiolukorras probleeme oma käitumise ohjeldamisega, mis on kaasa toonud vägivallakuriteod. Samas nähtub nii vangla iseloomustusest kui ka isiku ütlustest, et soov edaspidi kuritegelikust elust loobumiseks on olemas, kuid täpsemalt kinnipeetav murekohti, mis seaduserikkumisteni viinud on, oma käitumises analüüsinud ei ole. 2.4 Esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis toetavad S.L-i ennetähtaegset vabastamist. Samas on olemas ka negatiivsed asjaolud, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal veel põhjendatud. S.L-i on varasemalt korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud, mis näitab, et temas on juurdunud õigusvastane käitumismuster. S.L-i käitumine on pikalt olnud impulsiivne ja tema probleemide lahendamise oskus puudulik, mis on tinginud isiku poolt seaduserikkumiste toimepanemise. Rehabiliteerivaid tegevusi, mille positiivsele mõjule loota, käesoleva vangistuse jooksul läbitud ei ole. Suutmatust kehtivast korrast kinni pidada näitab ka uute kuritegude toimepanemine katseajal. 2.5 Kohtu hinnangul on mõistlik jätta kinnipeetav ennetähtaegselt vabastamata, määrates tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise uueks otsustamiseks lühema tähtaja, kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s
21. Selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui ka kohtule, et temas on tõepoolest toimunud muutused, need muutused on pikemaajalised ja sisulised ning tal on motivatsioon ja oskused senise õiguskorda eirava käitumise muutmiseks.
22. S.L esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 S.L märgib kaebuses, et on aru saanud, et tema käitumine ja teod ei ole ühiskonnas aktsepteeritavad. Tal on olemas korralik elukoht ja garanteeritud töökoht ehitusfirmas. Viimast peab S.L uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisel eriti oluliseks, kuivõrd varem on ta pannud kuritegusid toime just varalise kasu saamiseks. Töökoha olemasolu välistab, et ta peaks uuesti varguste teel elatist teenima. Õiguskuuleka elu tagatiseks on ka see, et S.L-i vanemad on valmis teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. 2