← Eesti

1-18-5616/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. jaanuar 2019 (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-18-5616 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuasi S.L-i (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. detsembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.L, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta S.L-i määruskaebus Tartu Maakohtu
  4. detsembri
  5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. S.L tunnistati Pärnu Maakohtu
  7. juuli
  8. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 10 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg
  9. novembrist 2017 kuni
  10. märtsini 2018, s.o 121 päeva, ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
  11. märtsil 2018 ja lõpeb
  12. septembril
  13. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal
  14. oktoobril
  15. Tartu Maakohtu
  16. detsembri
  17. a määrusega jäeti S.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Vangla iseloomustusest ja S.L-i kinnitusest nähtub, et vabanemise korral on tal plaanis asuda elama aadressile XXX, Pärnumaa. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale, kelle sõnul on S.L seal ka oma tuba. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Lisaks kindla elukoha olemasolule on positiivne ka see, et isikule on garanteeritud töökoht ning tema suhted lähedastega on paranemise teel. Kuigi üldjoontes on S.L-i käitumine olnud rahuldav, on tal siiski üks kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest. 2.2 Tegemist ei ole S.L-i esimese vangistusega. Kinnipeetav on noorele eale vaatamata kandmas juba teist reaalset vangistust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt läbis ta enne viimast kuritegu kriminaalhoolduse ajal „Equip“ sotsiaalprogrammi. Samuti nähtub iseloomustusest, et
  18. aprillist kuni
  19. juulini 2017 osales S.L sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Kuritegude toimepanemisega jätkamine viitab sellele, et programmid S.L-ile soovitud mõju ei avaldanud. Käesoleva vangistuse jooksul rehabiliteerivaid tegevusi ette võetud ei ole. S.L küll kinnitab, et edaspidi ta kuritegusid toime ei pane, kuid seda, mis talle vabaduses motivatsiooni pakuks või mis on elus tinginud muutuse, isik välja ei too. 2.3 Kohtu hinnangul on murettekitav ka vangla iseloomustusest nähtuv, et kinnipeetav läheb kergelt endast välja, ei kannata kriitikat, on rünnanud nii klassikaaslast kui ka kaaskinnipeetavat. Samuti on märgitud, et kinnipeetav kahetseb enda sõnul tehtut, kuid samas on see kahetsus formaalne. Esineb probleeme tagajärgedele mõtlemisega. Seega on S.L konfliktiolukorras probleeme oma käitumise ohjeldamisega, mis on kaasa toonud vägivallakuriteod. Samas nähtub nii vangla iseloomustusest kui ka isiku ütlustest, et soov edaspidi kuritegelikust elust loobumiseks on olemas, kuid täpsemalt kinnipeetav murekohti, mis seaduserikkumisteni viinud on, oma käitumises analüüsinud ei ole. 2.4 Esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis toetavad S.L-i ennetähtaegset vabastamist. Samas on olemas ka negatiivsed asjaolud, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal veel põhjendatud. S.L-i on varasemalt korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud, mis näitab, et temas on juurdunud õigusvastane käitumismuster. S.L-i käitumine on pikalt olnud impulsiivne ja tema probleemide lahendamise oskus puudulik, mis on tinginud isiku poolt seaduserikkumiste toimepanemise. Rehabiliteerivaid tegevusi, mille positiivsele mõjule loota, käesoleva vangistuse jooksul läbitud ei ole. Suutmatust kehtivast korrast kinni pidada näitab ka uute kuritegude toimepanemine katseajal. 2.5 Kohtu hinnangul on mõistlik jätta kinnipeetav ennetähtaegselt vabastamata, määrates tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise uueks otsustamiseks lühema tähtaja, kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s
  20. Selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui ka kohtule, et temas on tõepoolest toimunud muutused, need muutused on pikemaajalised ja sisulised ning tal on motivatsioon ja oskused senise õiguskorda eirava käitumise muutmiseks.
  21. S.L esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 S.L märgib kaebuses, et on aru saanud, et tema käitumine ja teod ei ole ühiskonnas aktsepteeritavad. Tal on olemas korralik elukoht ja garanteeritud töökoht ehitusfirmas. Viimast peab S.L uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisel eriti oluliseks, kuivõrd varem on ta pannud kuritegusid toime just varalise kasu saamiseks. Töökoha olemasolu välistab, et ta peaks uuesti varguste teel elatist teenima. Õiguskuuleka elu tagatiseks on ka see, et S.L-i vanemad on valmis teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. 2

(4)3.2 S.L tunnistab, et on toime pannud ka vägivaldseid kuritegusid, millest viimase pani toime
  1. aasta kevadel. Pärast seda juhtumit on S.L vestelnud psühholoogide ja psühhiaatritega, millest on talle abi olnud. Viimase kahe ja poole aasta jooksul pole uusi vägivallategusid lisandunud. S.L kinnitab, et tal on olemas soov kuritegelikust elust loobumiseks. Senise vangistuse jooksul pole S.L saanud sotsiaalprogrammides osaleda, kuid vabanedes on tal siiras soov läbida „Viharavi“ programm. Samuti soovib ta leida tugiisiku, kes teda võimalike probleemidega aitaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S.L-i määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  3. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  4. või
  5. peatüki sätteid, arvestades
  6. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  7. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  8. peatüki
  9. jao sätteid, sh KrMS §
  10. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. aprilli
  12. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8.) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  13. Kolleegiumi hinnangul on S.L-i määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Vt Riigikohtu
  14. aprilli
  15. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16.) Maakohus on S.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et S.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Maakohus ei jätnud S.L-i vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. 3
(4)
  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus S.L-i määruskaebuse Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. Aarne Sarjas Mati Kartau Maarika Kuusk 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.