← Eesti

4-22-4621/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitaja Asja läbivaatamise aeg ja koht Harju Maakohus 16.02.2023 Tallinna kohtumaja 4-

§ 224

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks R.G , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-post: xxxx Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.10.2022.a otsus väärteoasjas nr 2302,22,015116 muutmata ja R.G kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.10.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2302,22,015116 määrati R.G-le karistuseks

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Otsuse ja väärteoprotokolli 20221009531101 kohaselt juhtis R.G 09.10.2022.a kell 08:48 Kurna-Tuhala tee 1. km suunaga Viljandi mnt, Kiili vald, Harju maakond mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. R.G esitas 21.11.2022.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Nimetatud kaebus laekus Harju Maakohtu menetlusposti kohtu infoposti aadressilt aga alles 30.01.2023.a, kuivõrd politsei poolt teostatud kontrolli käigus selgus, et menetlusposti aadress oli kaebajal märgitud valesti, mistõttu kaebus menetlusposti algselt ei jõudnud. Kaebuse esitajat teavitati sellest politsei poolt telefoni teel. R.G märgib kohtule esitatud kaebuses, et mõistab juhina enda kohustust ja vastutustunnet rooli istudes ning sõidab alati hoolsalt. 09.10 hommikul oli ta sõitmas koju, tundis ennast vaid väsinuna, kuid kindlasti mitte purjus või et tema tähelepanu ja hoolsus oleks häiritud. Kuna ta ei oma alkomeetrit siis ei osanud arvata, et tema väljahingatavas võib veel olla alkoholi, mida tarvitas laupäeva õhtul. Kaebuse esitaja selgitab, et kuivõrd ta kaalub üle 100 kg, siis ei tunnetanud ta, et eelmine õhtu tarvitatud kogus võib ikka veel olla organismis. Nüüd mõistab, et ainuüksi magamine ei kaota organismist piisavalt alkoholi. Karistusregistri andmete kohaselt omab kehtivat karistust

§ 224

lg 2 järgi mootorsõiduki lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest, sellest on palju õppinud ja sama viga ta kohe kindlasti uuesti ei kordaks, aga antud olukord oli täiesti teine, sest oli maganud peale alkoholi tarvitamist. Kaebuse esitaja tundis end küll veidi väsinuna, kuid arvas, et see on vähesest unest. Kaebuse esitaja sõnul suudab ta ennast objektiivselt hinnata ja ei läheks kunagi rooli kui tunneks ennast joobes. Samuti suhtub täie tõsiduse ja hoolsusega liiklusohutusse ja -reeglitesse. Saab aru, et osalemine liiklus on suur vastutus. Teab, et liiklusreeglite eiramine ei ole kunagi põhjendatud. Kaebuse esitaja ei sõida enda sõnutsi kunagi hoolimatult, et paneks liikluses ohtu teisi või ennast. Kaebuse esitaja on nõus, et tema teadmatus alkoholist kainenemise viisidest ja kui pikk on reaalselt aeg, kuni alkohol kehast on täiesti kadunud, peab saama karistuse. Kaebuse esitaja märgib veel, et tema igapäeva töövahend on auto ja elades vanaemaga, kes vajab pidevalt transporti, siis juhtimisõiguse kaotamine oleks väga suur kaotus tema perele. Kaebuse esitaja kahetseb enda tegu, et ta ei olnud piisavalt teadlik, kaua võtab aega kainenemine. Kaebuse esitaja palub kohtul kergendada karistust rahatrahvina, ühiskondliku tööna või koolituse näol või kõigi kolmena. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et teab kui oluline on olla roolis kaine, sest teab oma vastustust mootorsõidukijuhina. R.G edastas kohtule 01.02.2023.a teate, et soovib väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas kohtule 10.02.2023.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ning KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja jääb otsuses märgitu juurde, milles on väljendatud seisukoht rikkumise ja määratud karistuse osas. Lisaks sellele peab menetleja oluliseks märkida, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud samalaadse liiklusalase rikkumise eest, kuid veidi enam kui pool aastat hiljem pani isik toime uue teo. Menetleja on seisukohal, et eelnevalt määratud rahatrahv ei mõjutanud isikut piisavalt ning ta ei teinud vajalikke järeldusi uue rikkumise toimepanemisest hoidumiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et isik ei suuda ennast iseseisvalt objektiivselt hinnata. Arvestades isiku organismis tuvastatud alkoholi sisaldust, pidi tarbitud alkoholi sisaldus olema suur, tarbiti kanget alkoholi või jäi alkoholi tarbimise lõpu ja sõiduki juhtimise vahele liialt lühike aeg. Sellised asjaolud oleks pidanud mõtlema panema, kas järgmiseks varahommikuks on kainus saabunud. On selge, et magamine üksi ei aita kaineneda, oluline on aeg ja mida eelnevalt tarvitati. Internetis on vabalt kätte saadav erinev info ja kalkulaatorid, arvutamaks aega, mis kulub alkoholi väljumiseks kehast. Arvestades isiku varasemat kogemust sarnase rikkumisega, oleks ta pidanud astuma oluliselt kindlamaid ja tulemuslikumaid samme, veendumaks oma kainuses. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-58-13 asunud seisukohale, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Antud juhul on seetõttu põhjendatud isiku suhtes kohaldada rohkem piiravat karistusliiki. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik on kaebuses märkinud, et vajab juhtimisõigust igapäevaselt nii töö jaoks kui perekonna eest hoolitsemiseks, samas ei ole ta täpsemalt selgitanud oma väidete tagamaid. Juhil, kelle jaoks on juhtimisõiguse omamine niivõrd oluline, tuleb liikluses käituda viisil, mis välistaks tema õiguste piiramise tema poolt toime pandud süüteo tõttu. Eripreventiivselt laseb mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetumalt tunnetada oma teo tagajärgi ning aidata mõista tema teo tõsidust liikluses. Üldpreventiivselt annab selline karistus ühiskonnale signaali, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest ning rasketele väärtegudele reageeritakse teole vastava karistusega. Eelneva tõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoa sja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. R.G-le heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Tõendamist on leidnud, et R.G juhtis 09.10.2022.a kell 08:48 Kurna-Tuhala tee

  1. km suunaga Viljandi mnt, Kiili vald, Harju maakond mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Eeltoodut tõendab tunnistaja M. V. poolt 09.10.2022.a ülekuulamise protokollis antud ütlused, mille kohaselt olles teenistuses 09.10.2022.a teostas ta juhtide kainuse kontrollimiseks politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ aadressil Kurna-Tuhala
  2. km, Kiili vald, Harju maakond. Kell 08:48 andis ta käega peatumismärguande Viljandi mnt suunas sõitvale sõidukile xxxx (regnr xxxx), misjärel sõiduk peatus. Sõiduki juht puhus indikaatorvahendisse Alcoquant 6020 plus positiivse näidu, milleks oli 0,41 m g/l. Sõiduki juhiks osutus R.G . Tunnistaja toimetas juhi tõendusliku alkomeetri juurde. Tõendusliku alkomeetri salvestusandmete väljatrükist nähtuvalt kasutati 09.10.2022.a kell 08:51 kuni 08:55 kaebuse esitaja seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARMD-0145, mis oli taadeldud (11.08.2022.a taatlustunnistus nr TTRC-22/00117). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0, 39 mg ja 0,40 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 kaebuse esitaja kasuks arvestades, oli lõplikuks tulemiks 0,34 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmis e teostas pädev mõõtja J. M. (27.01.2021.a tõend nr 1.9-9/106-1 pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta 12.09.2012.a), kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides mõõtemetoodikat. 09.10.2022.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati kaebuse esitaja

§ 91

lg 2 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt, kuna esines alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Transpordiameti liiklusregistri väljavõte tõendab, et R.G puudub Eesti juhiluba. Küll aga nähtub väärteoprotokollist, et R.G on kehtiv Soome juhiluba xxxx. Mootorsõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx omanik on transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt R.G. R.G on 09.10.2022.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis selgitanud, et nad tulid tüdruksõbra isa sünnipäevalt Arukülast hommikul 08:00 ajal ja ta ei olnud teadlik, et on endiselt alkoholijoobes, pidades seda väsimuseks. Väärteoasjas on seega üheselt tõendamist leidnud, et R.G juhtis 09.10.2022.a kell 08:48 mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Kohus leiab, et R.G pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, k ui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. R.G on selgitanud, kuidas ta ei tunnetanud, et eelmisel päeval tarbitud alkohol võiks veel endiselt tema organismis olla, kuna ta kaalub üle 100 kg ja ka magas vahepeal. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et R.G väidab, et ta ei tundnud endal alkoholi veel kehas olevat, siis pidi ta võimalikuks pidama, et alkohol ei ole tema verest veel täielikult välja läinud. Seda enam, et R.G on nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka kohtule esitatud kaebuses märkinud, et tundis ennast väsinuna. Arvestades, et R.G oli eelneval õhtul tarbinud alkoholi, siis oleks ta pidanud aimama, et see väsimuse tundmine võib olla tingitud just alkoholi tarbimisest, mitte vähesest unest. Kuigi R.G ei võinud kindlalt teada, et alkohol on endiselt tema kehas ja selline tagajärg võib saabuda, siis jättis ta oma käitumisega tagajärje saabumise juhuse hoolde ehk möönis, et selline tagajärg võib siiski saabuda. Kui R.G oleks soovinud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise kindlalt välistada, siis oleks ta korrektse käitumise korral pidanud enne mootorsõiduki rooli istumist enda võimalikku joovet alkomeetriga kontrollima või vähemalt veenduma selles, et tema poolt tarbitud alkohol ja selle kogus ning tarbimisest möödunud aeg on alkoholi kehast väljumiseks piisav. Seega kohus leiab, et asudes mootorsõidukit juhtima seisundis, kus R.G tundis ennast väsinuna ning olles eelneval õhtul tarvitanud alkoholi, pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. R.G teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. R.G on süüvõimeline ja teos puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. R.G tegu on seega koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et R.G on toime pannud temale etteheidetava väärteo

§ 224

lg 2 järgi.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega on R.G-le määratud

§ 224lg 2 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Karistusregistri andmetel on R.G üks kehtiv väärteokaristus. Nimelt on R.G 23.02.2022.a otsusega

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest (süüteo toimepanemise kuupäev 06.02.2022.a) karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, mis on täidetud 30.09.2022.a. Käesoleva väärteoasja aluseks olev tegu on R.G pool toime pandud 09.10.2022.a, seega pani R.G üksnes 8 kuud pärast eelmist väärtegu toime uue samalaadse rikkumise. On selge, et R.G ei ole temale varasemalt mõistetud karistusest teinud vajalike järeldusi ning seega rahatrahv ei ole temale kohane karistuseliik. Kohus on seisukohal, et sõiduki juhtimine sellises koguses alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Isik, kes asub mootorsõidukit juhtima olles eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi ja tundes ennast kainena ehk hinnates oma seisundit valesti ja ajades selle segi väsimusega, on kohtu hinnangul liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Lisaks leiab kohus, et kui isik tunneb ennast väsinuna, siis ka sellises seisundis ei peaks autorooli istuma, sest ka selline seisund võib pärssida isiku reageerimiskiirust liikluses tekkida võivatele olukordadele. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et ta suudab enda seisundit objektiivselt hinnata ja on õppinud varasemast samalaadsest rikkumisest, kuivõrd tema organismis tuvastatud alkoholikogus ei jäänud 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale (alkoho li tarvitamise jääknähud), kus oleks võimalik, et isik ei saa oma seisundist aru. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras on kohtu hinnangul karistus, mis võiks avaldada kaebuse esitajale soovitud mõju, pannes teda oma rikkumise üle järele mõtlema. Mis puutub aga R.G selgitusse, et auto on tema igapäeva töövahend ja vajalik vanaema transportimiseks, siis peab kohus oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. R.G oleks pidanud enne mootorsõidukit juhtima asuda veenduma oma kainuses (pärast varasemat rikkumist võinuks vähemalt alkomeetri soetada) ja sealhulgas mõtlema sellele, millised tagajärjed võivad olla sellel, kui temal tuvastatakse joove ning kuidas see mõjutab edaspidi tema elukorraldust. R.G mõneks ajaks juhina liiklusest kõrvaldamine on oluline ka lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, sest lisaks kaebuse esitaja mõjutamisele suurendab liiklusest ohtlike juhtide kõrvaldamine ka teiste liiklejate turvatunnet ja annab ühiskonnale selge signaali, et alkoholi tarvitatuna mootorsõiduki juhtimine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav. Seega kohus leiab, et R.G-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. R.G teos puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. R.G-le mõistetud karistus on proportsionaalne tema süü suurusega ning karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud R.G karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on R.G-le karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.