1-17-7969/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7969 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2018 määrus N.E vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.E (ik XXX) kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Barrister Narva osakond vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt süüdimõistetu N.E-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
6. Mõista N.E-lt välja riigituludesse menetluskulu määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. 60 eurot
7. N.E tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 25.08.2017 otsusega tunnistati N.E süüdi KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 11 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui N.E täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi. N.E katseaja pikkuseks määrati 18 kuud.
9. 14.02.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles N.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest isik rikkus registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi.
10. Viru Maakohtu 24.04.2018 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ning N.E-le mõistetud karistus täitmisele pööramata.
11. 14.05.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande, milles taotles N.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest kriminaalhooldusalune ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
12. Viru Maakohtu 23.05.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati N.E-le Viru Maakohtu 25.08.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele.
13. Maakohus luges tõendatuks, et N.E ei ole täitnud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel temale kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. 08.05.2018 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt tuvastati N.E 08.05.2018 alkoholijoove 0,859 mg/l kohta (tl 109-110). Toimiku materjalidest nähtuvalt oli N.E ka varasemalt probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Süüdimõistetu seletused rikkumise kohta (mõtles, et tegemist on alkoholivaba õllega) ei ole eluliselt usutavad ja on ebaloogilised. Kui süüdimõistetu tahtis võtta just alkoholivaba õlut, pidi ta selles ise veenduma (et tegemist ei ole tavalise ehk alkoholisisaldusega õllega). Seda ta aga ei teinud, mööndes, et tema võetud õlu võib olla mitte alkoholivaba, vaid tavaline, s.o alkoholisisaldusega õlu, mille tarvitamine on tal kohtuotsusega keelatud. Sellega pani ta rikkumise toime kaudse tahtlusega.
14. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku esitatud registreerimislehelt ja N.E 23.05.2018 seletusest, et 22.05.2018 ei ilmunud N.E registreerimisele. Tema enda põhjendused, et ta oli haige, on paljasõnalised ja millegagi kinnitamata.
15. Maakohus leiab, et N.E on rikkunud talle kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust, mistõttu ei ole vangistuse täitmisele pööramata jätmine täitnud oma eesmärki. Siinkohal arvestas maakohus ka sellega, et ka varasemalt oli etteheiteid N.E käitumisele, mistõttu esitas ametnik kohtule erakorralise ettekande, mille kohus jättis rahuldamata, andes süüdimõistetule võimaluse kanda mõistetud karistust vabaduses. Sellises olukorras ei pea maakohus otstarbekaks ega võimalikus täiendavate kohustuste panemist või katseaja pikendamist. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust tuleb pöörata täitmisele. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N.E kaitsja adv R. Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. 2
17. N.E selgitas, et ostis enda teada poest alkoholivaba õlu ja ei pannud tähele, et see on alkoholiga, ning jõi nimetatud õlut vahetult enne kriminaalhooldaja juurde registreerimisele minemist. Kaitsja on seisukohal, et nimetatud rikkumist ei saa lugeda toime panduks kaudse tahtlusega, vaid tegemist oli ettevaatamatusega. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-61-13 punktis 9.
18. leidnud, et kohtul tuleb hinnata, kas kontrollnõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab ning kas see põhjus on mõjuv või mitte. N.E eksimus oli inimlik ja sellise eksimuse tõttu võib jätta karistuse täitmisele pööramata. Asjaolu, et N.E võis olla just vahetult enne kriminaalhooldaja juurde tulekut õlut joonud kinnitab ka 08.05.2018 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll. Protokolli kohaselt oli kaks alkoholi tarvitamisele viitavat tunnust: alkoholi lõhn ja värisemine, millest viimane tekkis ilmselt sellest, et isik oli saanud teada indikaatorvahendi näidu. Muud tunnused puudusid ning see viitab sellele, et isik oli alkoholi tarvitanud vahetult enne kriminaalhooldaja juurde tulekut. See asjaolu kinnitab aga N.E seletust, et ostis õlut (enda teada siis alkoholivaba) just vahetult enne kriminaalhooldaja juurde tulekut. Üldteada on, et indikaatorvahendid võivad anda valetulemusi. N.E puhul andis indikaatorvahend ilmselt kõrge näidu seetõttu, et väheses koguses alkoholi tarbimine toimus vahetult enne kontrollimist.
19. N.E selgitas kohtuistungil, et jättis eelmisel päeval registreerimisele ilmumata, kuna oli haige. Muid tõendeid peale oma seletuste ei olnud tal kohtuistungil esitada, kuna temal ei ole perearsti ega ravikindlustust. Kaitsja on seisukohal, et ei ole põhjust N.E selgitusi mitte uskuda ning registreerimiskohustuse rikkumine 22.05.2018 ei olnud seega tahtlik. N.E-le võib ette heita seda, et ta ei teatanud samal päeval ametnikule oma mitteilmumisest ette ja ei leppinud uut aega kokku, kuid samas võib see olla seostatav sellega, et isik teadis järgmisel päeval istungi toimumisest ja ilmumisest seega kriminaalhooldusametniku juurde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohus on õiguspäraselt pööranud N.E-le mõistetud karistuse täitmisele.
21. Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et N.E on juba kriminaalhoolduse algusest probleeme alkoholikeelu kohustusest kinnipidamisega. N.E-le on tehtud 21.09.2017 kirjalik hoiatus selle eest, et ilmus esmakohtumisele kriminaalhooldusametnikuga alkoholijoobes ning 09.01.2018 hoiatus selle eest, et jättis kahel korral registreerimisele ilmumata. 14.02.2018 esitas ametnik maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata N.E karistus täitmisele, kuna N.E rikkus järjekordselt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohus jättis erakorralise ettekande rahuldamata, andes N.E-le veel ühe võimaluse tõestamaks, et ta on suuteline temale mõistetud karistust vabaduses kandma ja määratud kohustusest kinni pidama. Seega on N.E juba varasemalt sarnase rikkumise toime pannud, kuid isegi kokkupuude kohtuga karistuse täitmisele pööramise küsimuses ei suutnud N.E õiguskuulekusele suunata. Seega, arvestades kriminaalhoolduse varasemat kulgu, ei ole N.E selgitused, et ta ajas alkoholivaba ja alkoholisisaldusega õllepudelid segamini, usutavad ning vaidlust ei ole selles, et süüdimõistetu on järjepidevalt rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
22. N.E-le määrati alkoholikeeld just nimelt põhjusel, et ta on alkoholijoobes ühiskonnaohtlik (käesoleva karistuse aluseks oleva otsusega karistatud KarS § 424 järgi). N.E ühiskonnaohtlikkus ei ole käitumiskontrolli tingimustes sugugi vähenenud – süüdimõistetu eirab jätkuvalt temale kohtuotsusega määratud keeldu tarvitada alkoholi. N.E on vabaduses olnud piisavalt aega enda alkoholiprobleemiga tegelemiseks, kuid 3 süüdimõistetu ei ole ära kasutanud kriminaalhooldustingimustes pakutavaid võimalusi ning on otsustanud hoopis temale määratud kohustusi rikkuda. Kõik eeltoodu ilmestab selgelt, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole N.E-le soovitud mõju avaldanud ning talle mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Samuti on kriminaalkolleegiumi hinnangul maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole karistuse eesmärkide saavutamine kriminaalhoolduse tingimustes enam võimalik.
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 23.05.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
24. N.E kaitsja vandeadvokaadi abi R. Sprengk taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu 60 eurot N.E kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus