Obsah (5)

§ 75§ 424§ 74§ 68§ 50

Kriminaalasi nr 1-18-6291 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6291 Kohtunik Marek Vahing Taotluse esitaja Tartu

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada K.E käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi). Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 21.09.2018. a otsusega tunnistati K.E süüdi

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et K.E-le mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta vangistust jäeti täitmisele pööramata, kui K.E ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

§ 68

lg 1 alusel arvestati K.E eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti K.E poolt kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 20.05.2018. a.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrati K.E-le käitumiskontrolli ajaks kohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustati K.E pärast koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemist hiljemalt 1. kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida alkoholitarvitamise häire hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 4 alusel kohustati K.E pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist 10. tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsist (CDT) ja gammaglutamüüli transferaas analüüsist (GGT).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti K.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

1. kuuks. Kohtuotsus jõustus 09.10.
2. a.
3. 30.03.
4. a esitas kriminaalhooldusametnik taotluse K.E suhtes määratud täiendava kohustuse täitmise peatamiseks (s.o laboratoorse vereanalüüsi tegemine) kuni eriolukorra lõppemiseni.
5. Tartu Maakohtu 03.04.
6. a määrusega võttis kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande teadmiseks.
7. 23.07.
8. a esitas kriminaalhooldusametnik K.E suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga määrata K.E-le lisakohustuseks asuda alkoholivastasele ravile. Erakorralise ettekande kohaselt on K.E kriminaalhoolduse ajal eksinud alkoholi tarvitamise keelu vastu, ei ole kolmel korral täitnud registreerimiskohustust ja katkenud on sotsiaalprogrammis osalemine.
9. Kuivõrd erakorralise ettekande kohtusse saabumisest oli möödunud mõnevõrra pikk aeg, otsustas kohus asja arutada 21.08.
10. a toimunud kohtuistungil.
11. K.E avaldas istungil, et ta on pöördunud programmi Tervem ja kainem Eesti ja saab alkoholismivastast ravi tablettide näol. Elu on läinud tal paremaks ja ta oskab otsida oma muredele lahendust mujalt, kui alkoholist. Vaatamata sellele, et ta on juba pöördunud ravile, sooviks K.E siiski, et kohus ka kohustaks teda seal ravil oma määrusega käima. Siis on asi kindlam, et ta selle ravi ka lõpetab, see oleks justkui lisastiimul ja kui ta ravi läbi ei tee, oleks see ka kohtumääruse rikkumine.
12. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

1. Erakorralise ettekande kohaselt on K.E kriminaalhoolduse ajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust (s.o 12.06.
2. a, 25.06.
3. a) ning jättis tulemata sotsiaalprogrammi Eluviisitreening (11.06.
4. a, 18.06.
5. a). K.E selgituste 2 kohaselt rikkus ta 11.06.
6. a, 12.06.
7. a ja 18.06.
8. a nimetatud kohustused alkoholi tarvitamise tõttu ja 25.06.
9. a ei tulnud registreerimisele, kuna ei ole kutset kätte saanud.
10. Eeltoodu põhjal on selge, et K.E ei ole täitnud talle pandud kohustusi ja mõjuvad põhjused kohustuste mitte täitmiseks puuduvad. Seega tuleb kaaluda, milline oleks taolistele rikkumistele reageerimise kohane meede.
11. Kohast meedet valides peab kõigepealt pidama silmas kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine, mitte inimese karistamine kriminaalhoolduse nõuete rikkumise pärast. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu
12. juuli
13. a määrus asjas 1-17-11292, p 13).
14. Praegusel juhul on kõige otstarbekam piirduda kriminaalhooldusametniku soovituga. Seda enam, et täiendavat kohustust endale soovib K.E ka ise. Kohus küsis istungil kriminaalhooldusametnikult arvamust selle kohta, kas on mõistlik kohustada K.E alluma ravile, kui ta on juba raviga alustanud. Ametniku arvates on see vajalik, et K.E alustatu ka lõpule viiks. Kohus leiab, et see on asjakohane seisukoht ja lähtubki ennekõike sellest. Tõsi on, et hetkel võib K.E end kindlalt tunda ja leida, et ta suudab alkoholile ei öelda, kuid see võib muutuda. K.E tuleb praegu tunnustada, et ta võttis ise ravile asumise ette, kuid lisaks usaldusele tuleb teda siiski ka kontrollida. Ja parim viis selle tegemiseks on väljastada kohtumäärus, millega kohustada teda käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile, et ta selle ka läbiks. Kokkuvõttes on kohus hetkel veendunud, et K.E suudab end ka edaspidi kokku võtta ja tulemuslikult tegeleda oma probleemiga, mis omakorda aitab maandada uute kuritegude riski, mis ongi kriminaalhoolduse eesmärk. Marek Vahing Kohtunik 3