Obsah (5)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 50

Kriminaalasi nr 1-18-6291 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 3. aprill 2020. a Kriminaalasja number 1-18-6291 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Tartu Vangla krimi

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et I.O-le mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta vangistust jäeti täitmisele pööramata, kui I.O ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

§ 68

lg 1 alusel arvestati I.O eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti I.O poolt kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 20.05.2018. a.

§ 75

lg 2 p 2,8 alusel määrati I.O-le käitumiskontrolli ajaks kohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustati I.O pärast koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemist hiljemalt 1. kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida alkoholitarvitamise häire hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 4 alusel kohustati I.O pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist 10. tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsist (CDT) ja gammaglutamüüli transferaas analüüsist (GGT).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti I.O-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

1. kuuks. Kohtuotsus jõustus 09.10.
2. a. 30.03.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik taotluse I.O suhtes määratud täiendava kohustuse täitmise peatamiseks (s.o laboratoorse vereanalüüsi tegemine) kuni eriolukorra lõppemiseni. Taotluse kohaselt on I.O käinud verd andmas kaheksal korral: 20.11.
4. a CDT näit jäi normi piiresse - 0,8%; 30.01.
5. a CDT näit jäi normi piiresse - 0,9%; 10.04.
6. a CDT näit jäi normi piiresse - 0,9%; 18.06.
7. a CDT näit jäi normi piiresse - 0,8%; 12.09.
8. a CDT näit oli piiripealne - 1,5%; 18.10.
9. a CDT näit jäi normi piiresse – 1,0%; 13.11.
10. a CDT näit jäi normi piiresse – 0,8%; 23.01.
11. a CDT näit jäi normi piiresse – 0,8%. Eesti tervishoiusüsteem on viirushaiguse COVID-19 epideemiaga toimetulekuks üle viidud teisele valmisolekutasemele ja tervishoiuasutused keskenduvad raskelt haigestunud inimeste ravimisele ning muud teenused on peatatud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et seoses riigis väljas kuulutatud eriolukorraga, ei ole võimalik I.O täita temale Tartu Maakohtu 21.09.
12. a otsusega kinnitatud kohustust, mistõttu on vajalik kuni eriolukorra lõppemiseni vastava kohustuse täitmine peatada, st ametnik saadab isiku korduvvereproovi tegema kohe, kui olukord riigis normaliseerub ja meditsiiniasutused on valmis alkoholi liigtarvitamiseks tuvastamiseks taas vereanalüüse tegema. 30.03.
13. a karistusregistri andmete järgi ei ole isik uusi õigusrikkumisi toime pannud. KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu 21.09.
14. a otsusega määrati I.O-le teiste kohustuste hulgas ka kohustus teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Taotluse kohaselt on I.O teinud viimase vereanalüüsi 23.01.
15. a. Seega järgmise vereanalüüsi tegemine peab toimuma enne 23.04.
16. a. Vabariigi Valitsuse 12.03.
17. a korralduse nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ p 1 kohaselt kuulutati Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ning vajadusega rakendada hädaolukorra seaduse
18. peatüki
19. jaos sätestatud juhtimiskorraldust ning anda võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud meetmeid. Pärast eriolukorra väljakuulutamist on viiruse leviku tõkestamiseks rakendatud palju erinevaid meetmeid. Taotlusest järelduvalt ei ole eriolukorraga seoses I.O võimalik jätkata 2 vereanalüüside tegemise kohustust (s.o esineb mõjuv põhjus kohustuse mittetäitmiseks). Kohus võtab seega erakorralise ettekande selles osas teadmiseks. Kohustuse täitmist kohus ei peata, kuna seadus sellist võimalust ette ei näe. I.O tuleb jätkata vereanalüüside tegemise kohustust vastavalt Tartu Maakohtu 21.09.
20. a otsusele pärast Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.
21. a välja kuulutatud eriolukorra lõppemist. Raina Pärn Kohtunik 3