4-23-1808/12

4-23-1808 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-1808 (2302,23,006199) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik S.E ik: XXX, xxxx kodanik, elukoht: xxxx, töökoht: M AS, e-post: xxxx, tel: xxxx Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. S.E süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.
3. Mõistetud arest 20 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 10.09.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
6. DVD-R plaat videosalvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 16.06.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 14.05.2023 koostatud väärteoprotokollist nr 20230514438501 (2302,23,006199) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 14.05.2023 kella 20.15 ajal juhtis S.E A.H.Tammsaare teel Kristiine linnaosas Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt 1 kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Kahetseb tehtut, enne seda just sai kõik liiklustrahvid tasa, et saaks minna tegema autojuhilube. Tegi väga lolli lükke, oleks võinud ära oodata teise juhi, kuid läks ise. Auto oli sõbra garaažis, kust pidi viima teise garaaži. Ei ole autokooli õppima asunud, sest aasta hakkab uuesti jooksma trahvi tasumisest. Viimasest karistusest õppis, et ei taha minna enam rooli, oleks võinud jätta rooli minemata ja oodata aasta ära. On raske tööd leida, on määratud xxxx töövõimetust, tööl on tekkinud probleemid, ei saa hakkama. On hüperaktiivsus, saab pensionit ja üle poole võetakse trahvideks ära. On kolm kohtutäiturit, kes võtavad palgast ja pensionist ära. Oleks küsitud karistusega nõus, kuid sai just tööle, ei tea kuidas see välja peaks nägema. Muidu töötab viis päeva nädalas, kuid üks kord kuus nädalavahetusel töötab öises vahetuses. Sooviks kas üldkasulikku tööd või rahatrahvi, sooviks tasuda esimesel võimalusel või teha üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et teo toimepanemine on tõendatud ja ei ole selle üle ka vaidlust. Isik on süüd tunnistanud ja avaldanud ka kahetsust. Sellele vaatamata, et eelnevad teod on jäänud aastate tagusesse aega, kuid karistuste mõju pidanuks olema tuntav. Vaatamata sellele otsustas menetlusalune isik minna taas auto rooli, vaatamata sellele, et ta on teadlik karistustest, ka vabadusekaotuslikust karistusest. Kehtivad karistused ei ole takistuseks autokooli minekul, kuid isik ei ole huvi tundnud. Iseasi on eksamite tegemine, kuid autokooli saanuks minna. Isikul on rahalised kohustused, menetlusalust isikut ei ole rahatrahv mõjutanud ega ka üldkasulik töö. Palub arvestada Riigikohtu lahendis 3-1-1-58-13 sätestatud põhimõtet, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Seetõttu palub tunnistada menetlusaluse isiku süüdi LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 21 päeva. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91 (p 3). S.E andmeid kajastavast detailandmete päringu vastuse väljatrükist nähtuvalt menetlusalusel isikul juhtimisõigust ei ole, millest menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal teadlik. Seega oli ta 14.05.2023 mootorsõidukit juhtides LS § 90 lg 1 p 1 märgitud isikuks. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd väärteotoimikus leiduvast sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on S.E sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ka 13.10.2021 ja 16.12.2021 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Nimetatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisega seoses on menetlusalust isikut Harju Maakohtu 29.12.2021 otsusega karistatud LS § 201 lg 2 järgi arestiga 14 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 14 tundi. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistusregistri andmete kohaselt karistatud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest kohtuvälise menetleja otsustega 06.07.2020 ja 27.07.2020 rahatrahvidega ning need väärteokaristused on kehtivad. Seega teadis menetlusalune isik, et selline käitumine on karistatav. 2 Kuna menetlusalust isikut on aga varem korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on S.E isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja menetlusalune isik oli 14.05.2023, mil ta taas sõiduki juhtimiselt kõrvaldati, LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. Seda, et S.E juhtis 14.05.2023 mootorsõidukit, tunnistab menetlusalune isik ka ise. Kuivõrd menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole, siis on ta üheselt teadlik ka sellest, et tal ei ole seda senini ning kuivõrd menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest juba karistatud, siis on ta teadlik ka sellest, et selline keelu rikkumine on karistatav. Seega tegutses menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja et see ka saabub ning seejuures oli ta teadlik ka varasemate karistuste pinnalt sellest, et see tegu on endiselt karistatav. Seega tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on seitse kehtivat väärteokaristust ning kuigi viis nendest on määratud aastaid tagasi, on nad kehtivad seetõttu, et menetlusalune isik on jätnud rahatrahvid tasumata. Samas on nende täitmine aegunud. Kaks viimast rahatrahvi on määratud menetlusalusele isikule LS § 201 ja § 224 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest
8. aastal, kuid karistused on kehtivad seetõttu, et esimene rahatrahv asendati üldkasuliku tööga ja teine rahatrahv tasuti alles
9. aastal. Seejuures tasus menetlusalune isik viimase rahatrahvi ära 13.04.2023 ja menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime 14.05.2023, s.o kuu aja möödudes. Ka asenduskaristusena määratud 16 tundi üldkasulikku tööd tegi ta ära 2023 aprillis. Menetlusalune isik selgitas, et ta sai just tööle uude kohta, kuid ta on xxxx töövõimetu ja seetõttu on keeruline tööd saada. Lisaks sellele on tal veel võlgnevusi paari tuhande eurot ulatuses ja need on kolme kohtutäituri menetluses. Sellistest andmetest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, s.o puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks ja tal on veel varasemaid võlgnevusi, millega tegelevad kohtutäiturid. Seega puudub menetlusalusel isikul piisav töine sissetulek, millest rahatrahvi tasuda ning ka töökoha hoidmisega on menetlusalusel isikul raskusi. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on jäänud tulemuseta ja menetlusalune isik on jätkanud õiguserikkumiste toimepanemist. Seejuures on tal olnud raskusi rahatrahvide tasumisega ja teda ei ole õiguskuulekusele suunanud ei rahatrahvid ega ka rahatrahvi asenduskaristusena määratud üldkasulik töö, kuivõrd karistuste kandmise järgselt pani ta kuu aja möödudes toime uue samalaadse väärteo. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. 3 Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü keskmine, kuivõrd süü suurust ei ole võimalik hinnata numbrilise näidu alusel. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. Kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses on menetlusalune isik avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Nimelt on menetlusalune isik ka varasemalt kahetsust avaldanud, kuid sellele järgnevalt toime pannud menetlusesemeks oleva väärteo. Seejuures on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna ja ka sõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Sellisest käitumisest saab järeldada, et tegemist on järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalusel isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust, kuid ta jätkab aastate vältel ja regulaarselt juhina liikluses osalemist ning teda on sõiduki juhtimiselt kinni peetud 11.06.2020, 06.07.2020, 13.10.2021, 16.12.2021, 14.05.2023 isikuna kellel puudub juhtimisõigus. Isiku käitumine näitab, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras, kuivõrd varem kohaldatud erinevad karistusliigid ja keskmisele määrale lähedased karistused ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele suunanud. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu vaatamata keskmisele süüle peab kohus vajalikuks mõista karistuse, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, et mõistetava karistuse liik ja määr kinnistaks menetlusaluses isikus keelunormi jätkuvat kehtivust. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, õigupoolest ei ole ta aresti kandnud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd varasemalt karistusena kohaldatud rahatrahv ja rahatrahvi ning aresti asenduskaristusena määratud üldkasulik töö ei ole seda eesmärki saavutanud. Kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes on nii rahatrahvi kui ka aresti asenduskaristusena kohaldatud korduvalt üldkasulikku tööd ja sellise liigiga asenduskaristus oodatud mõju ei avaldanud, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetavat karistust ei ole võimalik enam üldkasuliku tööga kui tulemuseta jäänud asenduskaristusega asendada ja mõistetav arest tuleb ära kanda reaalselt. Kuivõrd menetlusalune isik on väidetavalt asunud tööle, annab kohus menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku aresti ärakandmiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4