(4)1-24-4747 ebapiisavalt, ei määra kohus õigusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. X poolt kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud andmed tema majandusliku seisundi kohta ei võimalda järeldada, et X ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või tema majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega puudub RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmiseks.
- Ringkonnakohus on taotlejale andud kahel korral võimaluse taotluses olnud puudused kõrvaldada. Viimases määruses rõhutati mh Eriti oluline on põhjendada ja tõendada, miks ei piisa eespool märgitud varadest (ennekõike osalus juriidilistes isikutes) arvatavate õigusabikulude katmiseks, samuti põhjendada ja tõendada ravi jaoks vajalikke kulutusi. […] Puuduste kõrvaldamiseks palub ringkonnakohus esitada uus majandusliku seisundi teatis koos väiteid tõendavate dokumentidega.
- Taotleja taotles raviarvete tõendamiseks täiendavat aega. Ringkonnakohus möönab, et sõltuvalt asjaoludest võib ravikulude ulatuse täies mahus tõendamiseks olla tarvis lisaaega. Samas ei ole taotleja senise menetluse käigus esitanud enda terviseseisundi ega sellega seonduvate võimalike raviarvete kohta sisuliselt ühtegi tõendit. Esimesel korral kohtu märgitud puudusi kõrvaldades esitas taotleja üksnes Eesti Töötukassa otsuse, millest võib järeldada, et taotleja tervislik seisund ei võimalda töö tegemist ning talle määrati töövõimetoetus. Selle kõrval on esitatud üksnes väide, et X saab igakuiselt 4000 eurot annetusi ravikulude katteks. Määravaks puuduseks loeb ringkonnakohus aga seda, et taotleja ei ole tõendanud seda, miks ei piisa õigusabikulude katmiseks varalistest õigustest, mis tulenevad taotleja osalusest erinevates juriidilistes isikutes.
- Eelmises taotluse käiguta jätmise määruses tõi ringkonnakohus välja taotleja osaluse neljas juriidilises isikus (taotleja on kolme juriidilise isiku ainuosanik ning ühe enamusosanik), samuti nende juriidiliste isikute majandusaasta aruannetest nähtuva jaotamata kasumi suuruse (kogusummas 554 190 eurot). Taotleja selgitus piirdus järgnevaga: Ühtlasi selgitan, et hetkel ei saa ettevõtetest raha ära võtta, kuna majanduslikust olukorrast tulenevalt saab sellest katta jooksvat kahjumit ja hoida töökohti ning ettevõtet töös kuni keerulised ajad on möödas. Milles aga see väidetav majanduslik olukord seisneb, taotleja ei selgita ega tõenda. Majandusaasta aruannetest ei nähtu ringkonnakohtule mingeid märkimisväärseid kohustusi, mille katmiseks tuleks jaotamata kasumit kasutada. Veel märgib ringkonnakohus seda, et viide vajadusele hoida töökohti ei ole veenev, sest Maksuja Tolliameti andmetel on töötajaid – täpsemalt üks töötaja – üksnes ühel juriidilisel isikul (Osaühingul Vektast). Peamine on aga see, et kui taotleja väited vastavad tõele, lasub tal selliste väidete tõendamise kohustus. Praegu seda kohustust täidetud ei ole, kuigi ringkonnakohus on selleks võimaluse andnud.
- Kokkuvõtvalt jätab ringkonnakohus X taotluse RÕS § 6 lg 1 ja § 13 lg 1 alusel rahuldamata, sest taotleja ei ole kohtu määratud tähtaegadeks tõendanud, et tema varaline seis ei võimalda õigusabiteenuse eest tasuda.
- Ringkonnakohus selgitab ka riigi õigusabi taotluse esitamise mõju kaebetähtajale juhuks, kui taotleja palkab advokaadi sõltumata riigi õigusabi andmata jätmisest. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 208 lg 1 järgi on Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks aega üks kuu. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi taotluse esitamisel tuleb analoogia korras juhinduda KrMS § 319 lg-st 5, mis tähendab, et kaebetähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega ning hakkab uuesti kulgema riigi õigusabi andmisest keeldumisest. 3