) § 12 alusel päästeteenistujana. Kaitseväeteenistuse tunnistuse nr 450 alusel oli kaebaja ajateenistuses 02.07.1997–02.07.
kohaselt ei arvata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka
-iga ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg. Seega on väljateenitud aastate pension seotud töötamisega konkreetsel ametikohal või tingimustes, mis võivad kahjustada isiku tervist. See tähendab, et seaduse kehtestamisel on eeldatud, et väiksema koormusega töötamine ei mõju tervisele sellises ulatuses, et isik peaks saama varem pensionile. Seetõttu ei saa lapsehoolduspuhkusel oldud aega lugeda väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka, kuna kokkupuude selle tööga või tingimustega sel ajal üldse puudub, v.a juhul, kui seadus ei sätesta erisusi. Lapsehoolduspuhkusel oldud ajavahemikud võetakse arvesse vanaduspensioni määramisel üldistel alustel. 2
§-st 1 on väljateenitud aastate pensioni eesmärk kompenseerida konkreetsel ametikohal või tingimustes töötamise raskust. Lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal aga puudub kokkupuude selle tööga või tingimustega, v.a juhul, kui seadus ei sätesta erisusi. Määrusega nr 207 on kinnitatud erinevatele kutsealadele ja ametikohtadele väljateenitud aastate staaži arvutamise korrad. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse ainult nendes nimetatud ametikohtadel töötatud perioodid. Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise korras on sätestatud erand, mis lubab arvata nende väljateenitud aastate staaži hulka lapsehoolduspuhkuse aja. Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele pole sellist erandit kehtestatud.
-i eesmärk ei ole tõrjuda lapsi planeerivaid perekondi töötamiselt päästeteenistuses. Põhiseaduse kohaselt peavad isiku õigusi piiravad normid olema seaduses selgelt kirjas.
is ei ole lapsehoolduspuhkust üldse mainitud, sealhulgas ei ole selgelt sätestatud, et lapsehoolduspuhkusel oleku aeg ei lähe arvesse. Seega ei ole seadusandja näinud ette, et lapsehoolduspuhkusel oldud aeg jääb arvestusest välja. SKA piirav tõlgendus rikub kaebaja õigusi. Määruse nr 207 ajalooline tõlgendamine kinnitab, et isiku ametis olek nimetatud kõrgendatud nõuetega ja ohtlikel aladel annab juba iseenesest õiguse väljateenitud aastate pensionile
-i alusel. Määrusega nr 207 kinnitatud korra p-s 2 ei olnud algses ega ole ka praegu kehtivas redaktsioonis sätestatud ammendavat loetelu sellest, mida arvatakse päästeteenistuja väljateenitud aastate staaži hulka ja mida mitte, vaid üksnes täiendav ja täpsustav loetelu. SKA tõlgendus motiveeriks päästjaid lapse saamise edasi lükkama ajani, mil see ei ole enam ohutu, või sunniks päästjaid vanemas eas tööle naasma. Päästeteenistujana 3
ei ole MKS-iga kuidagi seotud. Ei ole vaidlust selles, et pommide demineerijana on kaebaja teinud päästeteenistuja tööd
i eesmärgi tähenduses. Päästeameti 14.07.2022 tõendis nr 3.1-5.1/4823-1 on kinnitatud, et kaebaja oli seisuga 07.08.2022 olnud 9124 päeva päästeteenistuja päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) § 5 lg 1 ja 2 tähenduses. Seega töölt lahkumise ajaks 21.08.2022 oli kaebajal päästeteenistujana staaži üle 25 aasta. Hea halduse tava kohaselt oleks SKA vajadusel saanud paluda kaebajal allkirjastada taotlus pensioni määramiseks pärast 25 aastat staaži täitumist 08.08.2022 ning SKA oleks saanud 01.09.2022 teha otsuse kaebaja taotluse rahuldamise kohta. 5. SKA palus jätta kaebus rahuldamata.
§-st 1 järeldub, et väljateenitud aastate pensioni eriliik on loodud põhjusel, et teatud kutsealadel töötamisel võib kaasneda töövõime kaotus ja vähenemine, mistõttu ei pruugi isikud olla võimelised samal kutsealal või ametikohal töötama kuni vanaduspensioni eani. Väljateenitud aastate pension on eripension riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud riiklike pensionide suhtes ning selle määramise otsustamisel tuleb teha vahet üldise pensionistaaži ja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži vahel. Pensionistaaži mõiste RPKS-i mõistes on laiem mõiste, mille hulka arvatakse lisaks väljateenitud aastate pensioni õiguslikule staažile ka muu tööl või teenistuses oldud aeg või sellega võrdsustatud aeg. Tulenevalt
-i eesmärgist arvestatakse
-i alusel tööstaaži hulka vaid töötamise aeg väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal. Lisaks on
-i alusel antud määrus nr 207, milles nimetatud aeg arvutatakse samuti väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Lapsehoolduspuhkusel või vanemapuhkusel olemise aega ei ole selles nimetatud. Lapsehoolduspuhkusel oleku aega ei saa automaatselt võrdsustada töötamisega. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei töötanud täistööajaga päästeteenistujana ajal, mil ta oli lapsehoolduspuhkusel.
tähenduses saab arvesse võtta vaid täistööajaga töötamise aega, mis tähendab, et seadusandja on otsustanud, et osalise ajaga töötamine ei lähe arvesse. Järelikult ei ole peetud osalise tööajaga töötamist kutsealast töövõimet niivõrd oluliselt mõjutavaks asjaoluks, et laiendada sellele
-i. 6. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.03.2023 otsusega kaebuse ja mõistis SKA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1155,96 eurot, jättes ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
§-s 2 on märgitud isikute kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni ning töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord on kinnitatud määrusega nr 207 (
). Kaebaja soovib, et talle määrataks pension
alusel kui päästetöötajale, kes on töötanud päästeteenistuses väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal vähemalt 25 aastat. Määrusega nr 207 kinnitatud korra p 1 alap 3 kohaselt on õigus väljateenitud aastate pensionile
TS § 5 lg-tes 1 ja 2 nimetatud ametnikel. Korras on sätestatud ka töötamise loetelu, mis lisaks arvatakse väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajaliku staaži juurde. Mingeid täiendavaid erisusi staaži arvestamiseks
ega määrus nr 207 päästeteenistujatele ette ei näe. Puudub vaidlus selles, et kaebaja töötas ametikohal, mis annab õiguse väljateenitud aastate pensionile. Väljateenitud aastate pension on oma olemuselt eripension RPKS sätestatud riiklike pensionide suhtes. Seadusandja on selle sätestanud teatud isikute grupile ette nähtud soodustusena üldise riikliku pensioni kõrvale. Seega on põhimõtteliselt õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt ei 4
-is sätestatud väljateenitud aastate pensioni puhul tegemist kattuvate mõistetega ning mõlema pensioni liigi puhul on staaži arvestamisel oma erisused. Samas ei näe
päästeteenistujana töötatud aastate arvestuses eelkirjeldatud reeglist erandi tegemist ette nende aastate kohta, mil töötaja on lapsehoolduspuhkusel. Vastustaja tõlgendus, mille kohaselt peaks määrus nr 207 nägema sõnaselgelt ette, et väljateenitud pensionide saamise õigusliku staaži hulka tuleb arvata ka aeg, mil isik viibis lapsehoolduspuhkusel, ei ole õige. Selleks et välistada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestusest aeg, mil isik viibis lapsehoolduspuhkusel, oleks taoline erisus pidanud seaduses või määruses nr 207 sõnaselgelt kirjas olema.
-is ei ole staaži arvestuse erisusena mainitud lapsehoolduspuhkusel oleku perioodi ega muid perioode, mil teenistussuhe on peatunud, s.t isik on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Samuti ei ole sätestatud, et teenistusstaaži arvestamisel ei lähe lapsehoolduspuhkusel oldud aeg arvesse. See tähendab, et seadusandja ei näinud ette, et lapsehoolduspuhkusel oldud aeg jääb väljateenitud aastate pensioni staaži arvestusest välja. Seega tuleneb
-i sõnastusest, et lapsehoolduspuhkusel oldud aastaid võetakse päästeteenistujana töötatud aastate arvestamisel arvesse samamoodi nagu kõiki teisi aastaid. Vastustaja viide asjaolule, et vanemapuhkuse ajaks peatub MKS § 251 lg 3 p 5 kohaselt tööd tegeva isiku töötamine, jääb arusaamatuks, kuivõrd vastustaja ei väida, et väljateenitud aastate pensioni staaži arvestusest tuleks välja arvata mistahes aeg, mil töö- või teenistussuhe on peatunud (nt puhkuse ja haiguse aeg). Seega ei ole arusaadav, miks näeb vastustaja erisust olukorras, kus teenistussuhe on peatunud lapsehoolduspuhkusel oleku ajal, aga mitte tavapärase puhkuse ajal. Ka puhkuse ajal katkeb isiku tavapärane side tööga. Seega on vastustaja argumentatsioon lünklik. Väidet, et lapsehoolduspuhkusel oleku aeg arvatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka, toetab ka asjaolu, et lapsehoolduspuhkusel viibitud aega loetakse teenistusstaaži hulka ATS § 107 lg 1 p 2 alusel viitega ATS § 83 p-le 2. Nende sätete järgi peatub avaliku võimu teostamine puhkuse ajaks, kuid see loetakse ikkagi staaži hulka. Ka töölepingu seaduse (TLS) alusel ei too lapsehoolduspuhkusel viibimine kaasa töösuhte lõpetamist, vaid peatumise. Peatumine ei ole töösuhte lõpp, vaid tööstaaž kulgeb edasi. Lapsehoolduspuhkus/vanemapuhkus ei erine tavalisest puhkusest, mida arvatakse tööstaaži hulka. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu otsusest haldusasjas nr 3-10-2425 ei vaidlustanud SKA asjaolu, et lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg tuleb lugeda pensioniõigusliku staaži hulka. Asjas oli tegemist olukorraga, kus isiku tööraamatust ei nähtunud tema üleviimist teisele ametikohale ning töösuhe jätkus ka lapsehoolduspuhkuse ajal. Seega on tegemist olukorraga, mis on sarnane siinse haldusasjaga. Ka praeguses asjas ei ole kaebajat viidud üle teisele ametikohale, vaid tema ametikohaks oli ka lapsehoolduspuhkusel oleku ajal päästeteenistuja ametikoht. Vastustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-19-1118 toodud asjaolud erinevad oluliselt nii praeguse vaidluse kui ka haldusasja nr 3-10-2425 asjaoludest. Haldusasjas nr 3-19-1118 oli kaebaja seoses rasedusega lennutöödest vabastatud ja viidud üle teisele tööle.
ei sätesta erisust lapsehoolduspuhkuse aja arvestamise või mittearvestamise kohta. Kuna lapsehoolduspuhkus ei lõpeta töösuhet avalikus teenistuses ega töölepingulises suhtes, vaid toimub töösuhte peatumine koos jätkuva staaži arvestamisega, tuleb lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg arvestada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Seega tuleb SKA 01.09.2022 otsus tühistada. Tuleb möönda, et isegi kui arvestada lapsehoolduspuhkusel oleku aeg 21.06.2017 kuni pensioniavalduse esitamise päevani, kokku 5 aastat 1 kuu ja 18 päeva, kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka, siis täituks kaebajal 25 aasta staaži nõue 5
kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension pensionitaotluse esitamise päevast. Seega on vastustajal edasises menetluses võimalik otsustada, millisest kuupäevast kaebajale väljateenitud aastate pension määrata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. SKA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 06.03.2023 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme.
§-st 1 järeldub, et väljateenitud aastate pension on loodud põhjusel, et teatud kutsealadel töötamisel võib kaasneda kutsealase töövõime kaotus ja vähenemine, mistõttu ei pruugi isikud olla võimelised samal kutsealal või ametikohal töötama kuni vanaduspensioni eani.
kohaselt kohaldatakse väljateenitud aastate pensionile RPKS-i sätteid, arvestades
-i erisusi. Osa seaduses toodud ametikohtade töötajate ja spetsialistide puhul on seaduses sätestatud nii üldise pensionistaaži nõue kui ka asjaomasel ametikohal töötamise staaži nõue. Väljateenitud aastate pensioni määramise otsustamisel tuleb neil vahet teha. Üldist pensionistaaži arvutatakse RPKSi alusel ning väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestamist reguleerib
. See tähendab, et väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži arvutatakse
-i ja selle alusel kehtestatud määruse nr 207 kohaselt. Pensionistaaž RPKS-i mõttes on laiem mõiste, mille hulka arvatakse lisaks väljateenitud aastate pensioni staažile ka muu tööl või teenistuses oldud aeg või sellega võrdustatud aeg. Nii arvatakse RPKS-i alusel pensioniõigusliku staaži hulka ka nt riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg (RPKS § 28 lg 2 p 8) ja kaks aastat iga lapse kohta, keda lapsevanem on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat (RPKS § 28 lg 2 p 12). Väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži arvestatakse tööperioodide summana (
). Tulenevalt seaduse eesmärgist (
),
§-st 51 ja ka päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensioni võimaldavast
§-st 12, arvestatakse väljateenitud aastatele õigust andva staaži hulka töötamise aeg väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal. Määrusega nr 207 kinnitatud korra p-s 1 on loetletud päästeteenistuja väljateenitud aastate pensionile õigust andvad ametikohad ning p-s 2 muu töötamise või teenistuse aeg, mis arvatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka lisaks p-s 1 nimetatud ametikohtadele. Nii on selle alusel arvestatud kaebaja staaži hulka lisaks töötamise ajale ka ajateenistuses oldud aeg. Lapsehoolduspuhkusel olemise aega ei ole päästeteenistujate staaži arvestuse korras nimetatud. Samas kui tsiviillennundustöötajate ja katselendurite väljateenitud aastate pensioni staaži arvutamise korras on lennukoosseisu töötajate ja katselendurite puhul lapsehoolduspuhkuse aega nimetatud kui väljateenitud aastate staaži hulka arvatavat aega. Kuni 01.01.2006 arvestati määruse kohaselt lennukoosseisu töötajatest ja katselenduritest vaid naistel lapsehoolduspuhkus väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Alates 01.01.2006 muudeti sõnastust ning edaspidi arvestati kõigil sellel ametikohal töötavatel isikutel lapsehoolduspuhkuse aeg väljateenitud aastate staaži hulka. Ühegi teise kutseala töötaja või spetsialisti puhul ei ole sellist täpsustust. Juhul kui seadusandja oleks pidanud silmas kõigi kutsealade töötajate ja spetsialistide väljateenitud aastate staaži hulka lapsehoolduspuhkuse aja arvamist, siis puuduks vajadus lisada sellist täpsustust kahe kutseala staaži juurde. 6
i luues arvestatud. Lapsehoolduspuhkuse/vanemapuhkuse kasutamise õigus sõltub laste olemasolust ja ka vanemate valikust (samal ajal ei saa mõlemad vanemad olla lapsehoolduspuhkusel ning kõik ei kasuta seda puhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). Samuti oli/on lapsehoolduspuhkus/vanemapuhkus märksa pikaajalisem, sest seda võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (TLS § 62 lg 1). Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata
-is ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg (
). Seega ei ole põhjust arvata, et selle staaži hulka tuleks arvata aeg, mil päästeteenistuja oma ametikohal reaalselt täistööajaga ei töötanud. Halduskohtu otsuse tulemusena tekib 20 aastat päästeteenistujana töötanud ja 5 aastat lapsehoolduspuhkusel olnud päästeteenistujal õigus väljateenitud aastate pensionile samamoodi nagu 25 aastat päästeteenistujana tegelikult töötanud isikul. Samas kui sellist õigust ei teki päästeteenistujal, kes on töötanud nt 24 aastat päästeteenistujana ega ole kasutanud lisaks lapsehoolduspuhkust. Vastustaja ei nõustu halduskohtuga, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsuse nr 3-191118 asjaolud erinevad oluliselt praeguse juhtumi asjaoludest. Nimetatud otsuse p 10 viimases lauses jõudis kohus järeldusele, et lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg arvestatakse pensioniõigusliku staaži, mitte väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka.
sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Isikud, kellel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni, on sätestatud
Täpsemad kutsealad ja ametikohad, millel töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord on kinnitatud määrusega nr 207 (
Õigus väljateenitud aastate pensionile tekib siis, kui isik on neil kutsealadel või ametikohtadel töötanud vähemalt
-is ettenähtud aja. Mõnel juhul on lisaks vajalik 7
).
kohaselt arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži tööperioodide summana. Seda, kas nimetatud staaži hulka tuleb arvestada ka perioodid, mil isiku teenistussuhe on peatunud (mh nt lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu) või ta tegelikult töökohustusi ei täida,
täpsemalt ei reguleeri. Sama küsimust ei reguleeri üldjuhul ka määrus nr 207 (erandi osas vt allpool). 11. Vastustaja hinnangul tuleks jätta lapsehoolduspuhkusel oleku aeg väljateenitud aastate pensioni staaži hulka arvestamata eeskätt põhjusel, et sel ajal isik tegelikult nimetatud pensionile õigust andvat tööd ei teinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et on arusaamatu, miks sel juhul tuleks staaži hulka jätta arvestamata üksnes lapsehoolduspuhkuse aeg, aga mitte muu puhkuse või ajutise töövõimetuse aeg, mil inimene samuti oma tööülesandeid tegelikult ei täida. Asjakohane on halduskohtu osutus avaliku teenistuse staažile, mille hulka loetakse ATS § 170 lg 1 p-st 1 ja ATS § 83 p-dest 2–6 tulenevalt ka aeg, mil avaliku võimu teostamine peatub puhkuse ajaks või ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses. ATS ei erista avaliku võimu peatumisel eri liiki puhkuseid, vaid hõlmatud on kõik TLS §-des 54–71 sätestatud puhkuse liigid, sh vanemapuhkus1, ema- ja isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus (vt ATS § 43). Seejuures ei ühti ka avaliku teenistuse staaž RPKS-i alusel arvutatava üldise pensionistaažiga, vaid tegemist on erinevatel alustel kujuneva staažiga. Olukorras, kus
-is ei ole sätestatud täpsemaid norme selle kohta, kas väljateenitud aastate pensioni staaži hulka tuleks arvestada ka tegelik töölt eemal viibimise aeg, on põhjendamatu jätta staaži hulka arvestamata üksnes üks puhkuse liik. Selle põhjuseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et lapsehoolduspuhkus kestab pikemat aega ning seda ei kasuta kõik ametnikud ja töötajad ühtemoodi. Ka mitme muu puhkuse kasutamine (nt õppepuhkus, lapsepuhkus) või töölt eemalviibimise aeg nt ajutise töövõimetuse tõttu sõltub konkreetsetest asjaoludest ja isikust. Vastustaja aga ei ole väitnud, et väljateenitud aastate pensioni staaži hulka tuleks jätta arvestamata ka ajavahemikud, kus isikud ei ole tööülesandeid täitnud muud liiki puhkuse või ajutise töövõimetuse tõttu. 12. Vastustaja on juhtinud tähelepanu, et määruses nr 207 on üksnes tsiviillennundustöötajate ja katselendurite väljateenitud aastate pensioni staaži arvutamise korras eraldi sätestatud, et lennukoosseisu töötajate ja katselendurite puhul arvestatakse lapsehoolduspuhkuse aeg väljateenitud aastate staaži hulka. Vastustaja hinnangul järeldub sellest, et teiste ametikohtade ja kutsealade puhul ei ole seega lapsehoolduspuhkuse staaži hulka arvestamist vajalikuks peetud. Samas ei ole vastustaja selgitanud, mis põhjusel on selline soodustav erand kehtestatud ainult lennukoosseisu töötajatele ja katselenduritele. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kõnealune täpsustus on määrusesse nr 207 lisatud tõenäoliselt seetõttu, et erinevalt teistest
-is nimetatud ametialadest arvutatakse lennukoosseisu töötajate ja katselendurite väljateenitud aastate staaž mh olenevalt kogunenud lennutundide arvust (vt määrusega nr 207 kinnitatud „Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise kord“) ning vastasel juhul jääks väljateenitud aastate staažist välja aeg, mil isikul ei kogunenud staažiks vajalikke lennutunde lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eelnevast, et määruse andja sooviks oli kõnealuse täpsustusega just rõhutada, et lisaks teistele
-is 01.04.2022 jõustunud TLS redaktsioonis lapsehoolduspuhkuse regulatsiooni. 1 asendas vanemapuhkus varasemas õiguses kehtinud 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.