järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 ja p 7 järgi on õigusvastane tegevus, mis rikub isiku omandiõigust või muud sarnast õigust, samuti seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Kahjuks on
lg 2 järgi otsene kahju.
lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maakatastriseaduse § 17 lg 1 järgi toimub katastrimõõdistamine, kui on vaja määrata, tähistada ja mõõdistada looduses maaüksuse piirid ning vajaduse korral mõõdistada maaüksuse situatsioon maastikul. Samuti tuleb piirimärgi taastamiseks teha katastrimõõdistamine. Maakatastriseaduse § 17 lg 5 ja 6 järgi on maamõõtja kohustatud piiride kättenäitamisele kutsuma kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjal on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt. Maamõõtja koostab piiride kulgemise ja kättenäitamise kohta piiriprotokolli. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikud allkirjastavad piiriprotokolli, millega nad kinnitavad oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiu kohustusega. Kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu 3 kohale, märgib maamõõtja selle piiriprotokolli. Kutse saatmisega loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks. Maakorralduseseaduse § 6 lg 1 järgi finantseerib maakorraldust kinnisasja omanik, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Maakorralduse ja maamõõdistamise eest tasuvad naaberkinnistute omanikud ühiselt. Hageja kohustuseks on tõendada kostja ebaseaduslikku tegevust, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost ning kahju suurust. Kostjal on võimalik tõendada, et ta ei ole süüdi. Poolte vahel ei ole vaidlust, et xxx OÜ-le kuulub kinnistu registriosa nr xxx (katastritunnus xxx) sihtotstarbeta maa Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas xxx Kinnistule on seatud hoonestusõigus tähtajaga 10-aastat kostja kasuks, registriosa nr xxx, mis on kinnistusraamatusse kantud 20.01.2022. Kinnistu on moodustatud kaardi- ja plaanimaterjali alusel ja kantud maakatastrisse 08.07.2019. xxx kinnistuga piirnevad hagejale kuuluvad maatükid sh registriosa nr xxx (katastriüksus xxx) sihtotstarbeka 100 % transpordimaa. Maatükk on mõõdistatud 18.06.2019 L-EST süsteemis ning registreeritud maakatastris 19.09.2019. Maaomanikul on AÕS § 128 lg 2 järg kohustus tagada piirimärkide säilimine, seega ei oma asjas tähtsust poolte poolt välja toodud ja kohtumenetluses vaidlust tekitanud ehitustegevus, olenemata sellest, kas see oli seaduslik või ebaseaduslik. AÕS § 255 järgi lasuvad hoonestusõiguse korral kõik avalik-õiguslikud reaalkoormatised hoonestajal, järelikult vastutab tema ka piirimärkide säilimise eest. Seega on
lg 1 p 7 mõttes seadusest tulenevaks kohustuseks, mida kostja rikkus, piirimärkide säilitamise kohustus. Asjas ei oma tähtsust, kelle otsese tegevuse või tegevusetuse tulemusena piirimärgid looduses kaduma läksid. Asjas omab tähtsust üksnes asjaolu, kas piirimärgid on loodusesse paigaldatud ja kas piirimärgid on looduses olemas või oli vajadus need uuesti paigaldada ning kas hageja on selle eest tasunud. Maamõõdistamise toimingute ja piirimärkide paigaldamise juures ei ole kõikide maaomanike kohal viibimine vajalik. Kohtule esitatud maakatastri väljavõttest nähtub, et vaidluses tähtsust omavad kinnistud on maakatastrisse kantud ja mõõdistatud, järelikult on need ka looduses märgistatud piirimärkidega, sest maakatastriseaduse § 16 lg 7 ja 17 lg 2 sätete järgi toimub maakatastrisse maatüki kandmine pärast mõõdistamist ja mõõdistamisel paigaldatakse piirimärgid. Järelikult olid piirimärgid olemas maatükkide katastrisse kandmisel 08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.