TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-2251 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 9. august 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Albert Isupovi kaebus

) § 19 lg 1 sätestab et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ühest kinnisest vanglast teise selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Sisulise otsuse kinnipeetava ümberpaigutamise kohta teeb täitmisplaani § 2 lg 2 kohaselt Justiitsministeerium. Kinnipeetava ümberpaigutamise otsustamisel toimub mitmeastmeline haldusmenetlus. Esmalt otsustab vangla, kas esitada Justiitsministeeriumile ettepanek kinnipeetava ümberpaigutamiseks.

1. Küsimuses, kas kinnipeetav saab taotleda ümberpaigutamist teise vanglasse, on kohtupraktika välja kujunenud. Kokkuvõtlikult leitakse selles, et kinnipeetaval puudub õigus valida kinnipidamisasutust ja taotleda enda ümberpaigutamist teise vanglasse. Kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste, s.h perekonnaelu puutumatuse tagamiseks, ning õigus saada oma taotlusele põhjendatud vastus. Kohus saab kaebuse lahendamisel hinnata seda, kas vastustaja on õigesti kindlaks teinud asjaolud ja teostanud kaalutlusõigust otsustamaks, kas esines kaebaja põhiõiguste riive määral, et vangla oli kohustatud algatama ümberpaigutamise menetluse ja esitama vastava taotluse Justiitsministeeriumile.
2. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja välja toodud asjaolud ja põhjendused ei ole piisavad tema ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega (vt otsuse punkti 2 ja 5) ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda neid.
3. Kaebaja põhiargument on see, et ümberpaigutamine on vajalik tema perekonnaelu puutumatuse tagamiseks ja sotsiaalsete sidemete säilitamiseks. Kohtu hinnangul leidis vastustaja õigesti, et ei esine sellist kaebaja perekonnaelu puutumatuse riivet, mis paneks vastustajale kohustuse algatada kaebaja ümberpaigutamise menetlus. Kaebaja emal võib kaebaja külastamine Jõhvis olla küll ebamugavam kui oleks kaebaja külastamine Tallinnas, kuid selleks ei tule teha ebamõistlikke pingutusi. Kohtupraktikas ei ole ümberpaigutamist peetud põhjendatuks üksnes seetõttu, et kinnipeetava sugulased elavad vanglast kaugel. Seda isegi olukorras, kus näiteks kinnipeetava vanaema on läbi teinud insuldi ja põeb vähki ning kinnipeetaval ja tema abikaasal on kaks väikest last (kohtuasi 3-21-2498), kinnipeetava isal on keskmine puue ja ta kasutab liikumiseks keppi (kohtuasi 3-19-2035) jne. Kaebaja ei ole oma ema kohta mingeid erandlikke asjaolusid välja toonud või tõendanud. Kaebuse põhjal ei ole kaebaja praegu abielus. Kaebaja suhted endise abikaasaga ei kuulu perekonnapõhiõiguse kaitsealasse.
4. Kaebaja suhted tuttavatega ei ole ümberpaigutamise menetluse alustamise otsustamisel sama suure kaaluga kui suhted perekonnaliikmetega. Vangistuse peamiseks eesmärgiks on 3 kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (

§ 6

lg 1).

§ 23

lg 1 põhjal on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise soodustamise eesmärgiks vältida sotsiaalsete sidemete katkemist. See tähendab, et kinnipeetava sotsiaalsete sidemete säilitamine karistuse kandmise ajal on vajalik, kuid ei ole vangistuse täideviimisel esikohal. See, et kaebajal pikaajalise vangistuse tõttu (kaebaja karistusaeg lõpeb 11.12.2030, dtl 40) ei pruugi säilida lähedased suhted tuttavatega, on vangistuse paratamatu tagajärg. Arvestades Eesti väiksust on kaebaja tuttavatel tema külastamine ilma oluliste raskusteta võimalik, kui neil on säilinud selleks soov ja hea tahe. 11. Kinnipeetava ümberpaigutamine individuaalse täitmiskava elluviimiseks või vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks tähendab, et vangla on kavandanud mingeid nendele eesmärkidele suunatud tegevusi, mida ei saa ellu viia vanglas, kus kinnipeetav paikneb, kuid saab teha mõnes teises vanglas. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja puhul oleks tegemist sellise olukorraga. Kaebaja väidab, et talle koostatud individuaalne täitmiskava on täidetud. See ei tähenda, et kaebaja tuleb paigutada teise vanglasse, vaid et tema individuaalne täitmiskava võib vajada ülevaatamist.

§ 16

lg 3 sätestab, et kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule.

1. Õige ei ole kaebaja arusaam, et põhjendama peab seda, miks tuleb kaebajal kanda karistust Viru Vanglas. Otsus selle kohta, et kaebaja paigutatakse Viru Vanglasse, tehti
2. aastal. Praegu tuleb põhjendada mitte seda, miks kaebajal tuleb jääda Viru Vanglasse, vaid seda, kas esinevad kaalukad asjaolud paigutada kaebaja ümber Tallinna Vanglasse. Kohus leidis eespool, et vastustaja tegi õigesti kindlaks, et selliseid kaalukaid asjaolusid ei ole.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja lahendas kaebaja taotluse õiguspäraselt. Sel juhul puudub alus kohustada vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. Sisuliselt tähendab see, et kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kaebajal ei ole kohustust kanda vastustaja menetluskulusid.
5. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4