Obsah (12)

§ 118§ 68§ 263§ 424§ 64§ 73§ 74§ 75§ 21§ 121§ 56§ 180

1-23-5047 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2023. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-5047 (kohtueelses menetluses 23231550920) Kohtukoosseis kohtunik Kristjan Palute

§ 118

lg 1 p 1, 7 ja Kristo Piiritsa süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1, 7 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lauri Jõgi Süüdistatavad IVO MUROV, isikukood: 38307260323; elukoht: viibib vahistatuna Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); vabaduses xxx; kodakondsus: xxx, emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx. Kriminaalkorras karistamata (karistatus kustunud) Väärteokorras karistatud 2-l korral. Tõkend: vahistamine alates 08.05.

1. a; kahtlustatavana kinnipidamine 06.05.
2. a. KRISTO PIIRITS, isikukood: 38006285210; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx, emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata (karistatus kustunud) Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.06.
3. a; kahtlustatavana kinnipidamine 17.09.-18.09.
4. a ja 15.06.-16.06.
5. a. Kaitsjad RESOLUTSIOON Karine Nersesjan, S Laanemaa
6. Süüdi tunnistada Ivo Murov

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Ivo Murovi kinnipidamisest, s.o alates 06.05.

1. a.
2. Ivo Murovi suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Ivo Murovilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1812,50 (üks tuhat kaheksasada kaksteist eurot ja viiskümmend senti) eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiis akti kulu 2/3 ulatuses, s.o summas 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 3065,04 eurot. Kriminaalmenetluse kulud summas 5025,54 eurot tuleb hüvitada 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 418,80 eurot (sel juhul tuleb viimasel kuul tasuda 418,74 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või LHV Pank EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Süüdi tunnistada Kristo Piirits

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud.

6. Süüdi tunnistada Kristo Piirits

§ 424lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

7.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. 8.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 aastat 8 kuud vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. Ülejäänud karistust, 2 aastat 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 9.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.09.-18.09.

1. a ja 15.06.-16.06.2023, s.o 4 (neli) päeva ja seega koheselt tuleb Kristo Piiritsal karistusest ära kanda veel 1 (üks) kuu 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 2 / 28 Koheselt kandmisele kuuluva vangistuse osa kandmise alguseks lugeda vangistuse osa kandmisele ilmumise aeg. Kinnipidamisasutusse ilmumise aeg teatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Kristo Piiritsa katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.12.
3. a.
4. Kristo Piiritsa suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Kristo Piiritsalt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiis akti kulu 1/3 ulatuses, s.o summas 74 (seitsekümmend neli) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 2834,40 (kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend senti) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3995,90 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates üheteistkümnel kuul vähemalt 332,99 eurot, viimase osamakse suurus on sel juhul 333,01 eurot. Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber
6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõendid: - kõik asjas kogutud proovid (sh süljeproov, küünealuste kaapeproovid, puuteproovid jmt), salvrätikud, klaaspudel, plastikpudel (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kannatanu Q Qile kuulunud riided: (jope, teksapüksid, pusa, teksajope, T-särk, tossud kaks sokki (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – kohtuotsuse jõustumisel üle anda W Qile või E Qile; - süüdistatava Ivo Murovi riided: dressipluus, jope, püksid, tossud (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Ivo Murovile, s.o saata kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks; - sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx detailid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduki omanikule R R või tema poolt volitatud isikule.
8. Tsiviilhagi Kannatanu E Qi hagi rahuldada osaliselt. 3 / 28 Mõista Ivo Murovilt välja E Qi kasuks 1454,20 eurot, mis tasuda E Qi arvelduskontole nr xxx SEB Pank. Jätta E Qi hagi Kristo Piiritsalt 1454,20 euro väljamõistmiseks rahuldamata. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (s.o 18.12.
9. a) ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav hiljemalt 31.01.
10. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
11. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Ivo Murovit süüdistatakse selles, et tema lõi 06.05.2023.a Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste Keskuse taga ja aadressil Suur-Sõjamäe 4/1 asuva Jazz kiirpesula kõrval asuval haljasalal Q Qi tahtlikult käega pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus Q Q maha. Seejärel lõi Ivo Murov kaks kuni kolm korda Q Qi tahtlikult käega pea piirkonda. Ivo Murov lahkus Q Qi juurest alkoholi tarvitava seltskonna juurde, kuid naases kella 18.27 paiku Q Qi juurde ja lõi Q Qi uuesti korduvalt ning tahtlikult mõlema käe rusikaga ning jalgadega tugevalt pea ja keha piirkonda. Ivo Murov teadis, et teist inimest korduvalt käte ja jalgadega elutähtsatesse piirkondadesse lüües saabuvad mistahes raskusega tervisekahjustused, s.h eluohtlikud tervisekahjustused ning ta vähemalt möönis nende saabumist, kuid tagajärje surma osas tegutses kergemeelsusega. Q Qi ajusurm saabus haiglas hiljemalt 10.05.2023.a kell 11.35 ja kliiniline surm 10.05.2023.a kell 17.
12. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Ivo Murov kannatanule Q Q tömbi vägivallaga eluohtlikud tervisekahjustused, mille tüsistusena esines ajuturse ja mille tagajärjel saabus kannatanu surm: - vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum; - peaajupõrutus kolletega vasakus suurajupoolkeras; - koldelised ämblikuvõrkkestaalused verevalumid vasaku suurajupoolkera pinnal läbimurega ajuvatsakestesse; - põrutushaavad vasakul pool otsmikul ja alahuulel; - verevalumid huulte limaskestal; - nahamarrastused parema kulmukaare välisnurgas ja parema kõrvalesta ees; - nahaalused verevalumid mõlemapoolselt otsmikul, paremal kiiru piirkonnas ja mõlema silma laugudel. Lisaks surma põhjustanud vigastustele põhjustas Ivo Murov Q Qile veel järgmised tömbi vägivallaga tekitatud vigastused: - vasakul V, VI ja XII roide murrud erinevatel anatoomilistel joontel; - põrutushaav vasaku käe III sõrme sirutuspinnal; - nahaalused verevalumid parema küünarvarre tagapinnal keskmises ja alumises kolmandikus. 4 / 28 Oma tahtliku tegevusega pani Ivo Murov toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas Q Qile eluohtliku tervisekahjustuse ja ettevaatamatusest surma, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kristo Piiritsat (Piirits) süüdistatakse selles, et tema lõi 06.05.2023.a kella 18.30 paiku Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste Keskuse taga ja aadressil Suur-Sõjamäe 4/1 asuva Jazz kiirpesula kõrval asuval haljasalal Q Qi vähemalt kahel korral tahtlikult rusikaga näo piirkonda. Seejärel tõukas Kristo Piirits Q Qi, mille tagajärjel kukkus ohver vasaku külje peale. Peale seda Kristo Piirits lahkus Q Qi juurest, kuid naases uuesti, kummardus ja lõi tahtlikult Q Qi ühe korra rusikaga näkku, misjärel kannatanu vajus maha. Kristo Piirits teadis, et teist inimest korduvalt rusikaga elutähtsatesse piirkondadesse lüües ning et Ivo Murov lõi eelnevalt ja korduvalt Q Qi käte ja jalgadega mh pea piirkonda saabuvad mistahes raskusega tervisekahjustused, s.h eluohtlikud tervisekahjustused ning ta vähemalt möönis nende saabumist, kuid tagajärje surma osas tegutses kergemeelsusega. 06.05.2023.a saabus raskes seisundis Q Q haiglasse, kus talle teostati operatsioon. Q Qi ajusurm saabus haiglas hiljemalt 10.05.2023.a kell 11.35 ja kliiniline surm 10.05.2023.a kell 17.12. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Kristo Piirits kannatanule Q Q tömbi vägivallaga eluohtlikud tervisekahjustused, mille tüsistusena esines ajuturse ja mille tagajärjel saabus kannatanu surm: - vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum; - peaajupõrutus kolletega vasakus suurajupoolkeras; - koldelised ämblikuvõrkkestaalused verevalumid vasaku suurajupoolkera pinnal läbimurega ajuvatsakestesse; - põrutushaavad vasakul pool otsmikul ja alahuulel; - verevalumid huulte limaskestal; - nahamarrastused parema kulmukaare välisnurgas ja parema kõrvalesta ees; - nahaalused verevalumid mõlemapoolselt otsmikul, paremal kiiru piirkonnas ja mõlema silma laugudel. Oma tahtliku tegevusega pani Kristo Piirits toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas Q Qile eluohtliku tervisekahjustuse ja ettevaatamatusest surma, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kristo Piiritsat süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 17.09.2022.a kella 22.56 ajal Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 11. km mootorsõidukit Xxx Xxx xx registreerimismärgiga xxx. Kristo Piirits oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholi joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 1,27 mg/l väljahingatavas õhus). Kristo Piirits rikkus eelkirjeldatud tegevusega liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätetatud kohustust, mille järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus Kristo Piirits eelkirjeldatud tegevusega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille järgi alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 5 / 28 Oma tahtliku tegevusega pani Kristo Piirits toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning leidis, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatavate süü on täies mahus tõendatud. Prokurör palus Ivo Murov süüdi tunnistada

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi ja mõista talle karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka I.

Murovi eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 06.06.2023. a. Prokurör palus Kristo Piirits süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Samuti palus ta süüdi tunnistada Kristo Piirits

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

Ta palus moodustada K. Piiritsale

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus, suurendades mõistetud karistustest raskeimat ja karistada Kristo Piiritsat 5 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel tuleks lugeda karistusaja hulka K.

Piiritsa eelvangistuses viibitud aeg 17.09-18.09.

1. a ja 15.05.-16.06.
2. a, s.o kokku 4 päeva ja karistada teda 4 aasta 11 kuu 26 päeva pikkuse vangistusega. Prokurör leidis, et

§ 74

lg 1, 3 tuleks jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseajaga, kui Kristo Piirits täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 alusel määratavat lisakohust alkoholi tarvitamise keelu näol.

Süüdistatava K. Piiritsa kaitsja Karine Nersesjan leidis, et süüdistus

§ 424

lg 1 järgi on põhjendatud ja selles osas vaidlust ei ole.

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi esitatud süüdistuses palub kaitsja mõista K.

Piiritsa õigeks, kuivõrd asjas ei ole kohtule esitatud veenvaid tõendeid süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo tunnuste võimaliku esinemise kohta. K. Piiritsa teo ja kannatanul tekkinud raske tervisekahjustuse vahel puudub põhjuslik seos. Lisaks ei ole kannatanule tekkinud raske tagajärg ehk surm objektiivselt omastatav. Juhul, kui kohus leiab, et K. Piiritsa süü löömises on tõendamist leidnud, siis palub kaitsja tegu ümber kvalifitseerida. Kaitsja leiab, et K. Piirits ei olnud ettevaatamatu tagajärje ehk surma osas ning ta ei tegutsenud surma osas kergemeelsusega. Lisaks ei ole tõendatud, et K. Piiritsa tahtlus ulatus lisaks tervisekahjustuse tekitamisele ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni. Süüdistatava I. Murovi kaitsja S Laanemaa leidis, et süüdistuse väited vigastuste eluohtlikkuse ja surma põhjuste kohta ei ole adekvaatselt tuvastamist leidnud. Kaitsja hinnangul saab ekspertiisiaktist teha järelduse, et eluohtlik tervisekahjustus ja sellest tingitud surm on põhjustatud ühest konkreetsest löögist otsmiku piirkonda. Kaitsja leiab, et tõendite pinnalt ei ole tuvastatav, et I. Murovi poolt sooritatud löökide mõjul on põhjustatud tahtlikult eluohtlikud tervisekahjustused. Kaitsja on seisukohal, et I. Murovi süüditunnistamine

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 7 alusel ei ole põhjendatud ning tegu tuleks ümber kvalifitseerida. Süüdistatav K. Piirits tunnistas ennast talle

§ 424

lg 1 järgi inkrimineeritavas kuriteos süüdi.

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi esitatud süüdistuses ta ennast süüdi ei tunnista.

Ütlusi anda ta ei soovinud. Süüdistatav avaldas, et tal on kahju, et selline asi juhtus ning avaldas Q Qi vennale W Qile ka kaastunnet seoses lähedase kaotusega. 6 / 28 Süüdistatav I. Murov tunnistas ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi osaliselt. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta. Süüdistatav märkis, et ta ei soovinud kannatanule vigastusi tekitada, veel vähem surma. J. Q tõukas või lõi teda, toimus rüselus, lõi paaril korral J. Qi kehasse. Ta soovis lihtsalt, et ta lahkuks ja teda rahule jätaks. Süüdistatav avaldas, et ta kahetseb, et selline asi juhtus. KOHTU SEISUKOHT I. Sissejuhatuseks

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud ära kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava Ivo Murovi ütlused, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et süüdistatava I. Murovi süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus ning süüdistatava Kristo Piiritsa süü on tõendamist leidnud osaliselt.
2. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et praeguses asjas süüdistatakse K. Piiritsat ja I. Murovit

§ 118

lg 2 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises viisil, kus nad tegutsesid järjestikku ja ei pannud süüdistuse versiooni järgi tegu toime kaasatäideviijatena. Kohus nõustub lõppastmes sellise käsitlusega järjestiku tegutsemise kohta, kuid leiab, et K. Piirits ei pannud toime

§ 118lg 2 p 1, 7 järgi kvalifitseeritavat tegu.

Ülevaatlikkuse huvides esitab kohus siiski oma järeldused sündmuse kohta koos ja süüdistatavate tegudele antavat kvalifikatsiooni käsitleb eraldi. B. Ivo Murovi süüdistus

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi II.

Sündmuste käigu tuvastamine

1. Seoses tõenditega märgib kohus esmalt, et koha peal viibinud tunnistajate A Ai ja S Se ja aga ka hiljem sündmusele reageerinud politseiametniku D D ütlused on üldisemat laadi ja seega nende tõendiväärtus madal. Kohus ei ole samas tuvastanud olulisi vastuolusid nende ütlustes teiste tõenditega. Asjaolu, et tunnistajad A Ai ja S Se olid sündmuskoha juures, kuid suuresti ei mäleta sündmuse asjaolusid, võib tuleneda ka nende joobeseisundist. Kohus saab nimetatud tunnistajate ütlustest lähtuda üldiste asjaolude ja olustiku osas.
2. Praeguses asjas puudub täielikult vaidlus selles, et Ivo Murov ja Kristo Piirits viibisid 06.05.
3. a õhtupoolikul Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste Keskuse taga ja aadressil Suur-Sõjamäe 4/1 asuva Jazz kiirpesula kõrval asuval haljasalal, kus tarbiti ühiselt alkoholi ja kus viibisid kannatanu Q Q ning lisaks ka tunnistajad F F, S S, G G. Seda kinnitavad üheselt näiteks asitõendite vaatlusprotokollid, millest nähtub nimetatud isikute sealviibimine. Samuti kinnitavad seda tunnistajate H. H, F J, T T, G G, S Se, aga ka 7 / 28 süüdistatavate K. Piiritsa ja I. Murovi ütlused (kd KI tl 33pö, 43pö-44, 53pö, 55, 70pö-71, 163; kd II tl 51-52). Selles osas on kõigi isikute ütlused kogumis kokkulangevad.
4. Vaidlus puudub kohtu hinnangul suuresti ka selles, et nimetatud asukohas toimus Ivo Murovi ja Kristo Piiritsa poolt kannatanu Q Qi löömine. Põhiküsimusteks on aga see, mis asjaoludel löömine toimus, kes ja kui tugevalt kannatanut lõi ning millised löögid põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ja lõppastmes J. Qi surma.
5. Koosmõjus tunnistajate H. H, R. T jt ütlustega on asitõendi vaatlusprotokolli ja selle aluseks olevate videosalvestiste pinnalt tuvastatav see, et K. Piirits kandis sündmuse ajal punast jopet ja valget pearätti ning I. Murov kandis erkkollast värvi elementidega jopet.
6. Sündmustest ja sellele järgnenust annavad kõige täpsema ülevaate turvakaamerate salvestised, nende põhjal koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja tunnistajate H. H ja R. T ütlused. Tunnistaja H. H on selgitanud, et ta auto oli pargitud Jazz pesula taga ja tema tähelepanu pälvis Jazz pesula taga oleval kõrgendiku peal asuval haljasalal olnud seltskond. See seltskond oli lärmakas, isikud olid purjus. Ta nägi, kuidas kollases jopes mees kummardus põõsa taga oleva isiku poole ja lõi rusikaga 2-3 keskmise tugevusega rusikalööki. Seejärel läks kollases jopes mees veidi (mõne sammu) eemale, oma kohale ovaalis oleva seltskonna juurde. Mõne aja pärast liikus uuesti kannatanu poole ja kummardus või toetus põlvele ja tahtis lööma hakata, kuid ohver püüdis ründajat jalgadega eemale tõugata, ohver oli sel ajal pikali. Lööja suunas jalad eemale ja laskus lähemale, et lüüa, ta lõi 2-3 lööki parema käega ja lahkus seejärel uuesti veidi eemale. Mõne aja pärast liikus kollases jopes mees taas ohvri juurde ja ta kummardus, nagu oleks ohvrile midagi öelnud, lõi seejärel jalaga umbes kaks korda, nii nagu jalgpalli lüüakse, jalaga tagant ette. Seepeale kollases jopes mees eemaldus seltskonda. Mõne aja pärast tõusis kannatanu, kes liikus nagu olnuks ta väga purjus umbes 6 meetrit ja kukkus maha. Seejärel hakkas kannatanu end püsti ajama, oli käpukil ja siis tuli punase jope ja valge rätiga mees, kes ütles midagi kannatanule ja lõi teda rusikaga 1-2 korda näkku. Need olid kergemad löögid. Seejärel lööja eemaldus seltskonda ja lõi seal nukid kokku kollases jopes mehega. Veidi aja pärast hakkas kannatanu end käpukile ajama ja siis läks punase jopega mees uuesti kannatanu juurde ja lõi teda samamoodi näkku. See oli kergem ühekordne löök. Kannatanu kukkus uuesti maha ja lööja läks tagasi seltskonda. Selle järgselt liikus tunnistaja H. H kõrgendikule, et vaadata, mis olukord kannatanuga on. Seal nägi ta kogu seltskonda, sh üht nahktagis meest, keda enne näha ei olnud. Kannatanu lamas, tal oli kulm paistes ja verine. Kannatanu vastas küsimise peale, et ta ei tunne end mitte kõige paremini ja palus end ära viia. Seega on kohtu hinnangul tunnistaja H. H ütlustega üksikasjalikult tõendatud, kes ja mitmel korral käis J. Qi löömas. See tähendab, et Ivo Murov lõi kannatanut kahel korral kätega, kummalgi 2-3 lööki kannatanu pihta rusikaga ja ühel korral lõi 2 lööki jalaga ning K. Piirits lõi kahel korral rusikaga kannatanut näkku, lüües esimesel korral 1-2 lööki ja teisel korral 1 löögi. III. Hinnang tõenditele
7. Esmalt peatub kohus kaitsjate poolt surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta tõstatud küsimusel, nagu oleks selles esitatud ekspertarvamus eluohtlike vigastuste ja surma põhjuste tuvastamise osas kõlbmatu. Esmapilgul võib tõepoolest tunduda, et 8 / 28 eksperdiarvamuses (p 1) on nimetatud surma põhjusena ka sellised vigastused, mis üldteadaolevalt ei saa surma põhjustada, nagu viitas kaitsja T. Laanemaa (põrutushaavad vasakul pool otsmikul ja alahuulel, verevalumid huulte limaskestal, nahamarrastused parema kulmukaare välisnurgal ja parema kõrvalesta ees). Kohus rõhutab, et eksperdiarvamuse p-s 1 on siiski surmapõhjusena nimetatud pea tömp trauma, millele järgneb loetelu pea tömpi traumat tervikuna iseloomustavatest vigastustest ning ekspert on sedastanud, et peatrauma tüsistusena esines ajuturse (kd I tl 31-32). Ekspert on eksperdiarvamuse põhjenduses kirjeldanud samuti pea tömpi traumat (koos kõigi konkreetsete vigastustega), mille tüsistusena esines ajuturse (kd I tl 31). Seega on eksperdi seisukoht jälgitav nii eksperdiarvamuse põhjendustes kui järeldustes. Seejuures nähtub, et ekspert on lähtunud eluohtliku tervisekahjustuse määratlemisel Vabariigi Valitsuse 13.02.
8. a määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 2 p-st 3 (kd I tl 31), mille järgi liigitub selliseks tervisekahjustuseks mh raske peaajukahjustus. Samal ajal on eksperdiarvamuse p-s 4 järeldatud, et (kõigist) tervisekahjustustest oli eluohtlik peapõrutus koos ajukelmealuste verevalumitega, mille tüsistustena tekkis peaajuturse (kd I tl 32). Seega siinsel juhul mingit sisulist vastuolu ei esine ja ekspert on kindlaks teinud surma põhjuse (pea tömp trauma) ja sedastanud ka selle, milline (pea tömpi traumat sisustavatest) vigastustest oli eluohtlik viidatud tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra tähenduses.
9. Kohus rõhutab, et puudub igasugune alus kahelda tunnistaja H. H ütlustes. Tegemist on kõrvalseisjaga, kes sattus juhuslikult nägema I. Murovi ja K. Piiritsa tegevust. Neid isikuid ta varasemast ei teadnud. Kohtu arvates tõstab tunnistaja usaldusväärsust seegi, et ta on selgelt kirjeldanud seda, mida ta nägi ja vastanud ka küsimustele selle kohta, mida ta vaatevälja piiratuse tõttu ei näinud. Samal ajal on H. H ütlused kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, sh materjalidega, mis kõige objektiivsemalt kajastavad toimunud sündmuste käiku ehk turvakaamerate salvestistega. Lähtuda tuleb sellest, et salvestiste failinimed kajastavad salvestise kellaaega ja nendes ei ole reaalajaga ajavahet tuvastatud (kd I tl 51) ning neist nähtub muuhulgas järgnev. Kella 18.27 ajal teeb kollases jopes mees (I. Murov) kummargil olles parema käega löögiliigutuse maapinna suunas ja teeb seejärel korduvalt käega liigutusi, pärast seda tõuseb ta püsti, liigub ja istub maha (salvestis nimelõpuga „…18-27-27-074“ ja asitõendi vaatlusprotokoll kd I tl 57, p 11). Kella 18.30 ajal tõuseb punase jopes ja valge peakattega mees (K. Piirits) ja liigub tumedas riietes meesterahva (J. Q) juurde, kes püüab end käpuli ajada ja salvestise loenduri järgi 42-
10. sekundil on näha, et K. Piirits teeb käega liigutusi pea juures (salvestis „…18-30-43-074“ ja kd I tl 58, p 12). Kella 18.31 ajal on näha, kuidas K. Piirits on J. Qi kohale kummardunud ja kuidas ta tõukab kannatanut, kes kukub. Veidi hiljem K. Piirits kummardub uuesti, kannatanu püüab käpuli tõusta ja K. Piirits haarab J. Qist (salvestis „…18-31-43-074“ ja kd I tl 58-59, p 13). Kohus tõdeb, et salvestiste kvaliteet on suurenduse tõttu suhteliselt madal, kuid sellest hoolimata on tuvastatav K. Piiritsa ja I. Murovi viibimine ja osaliselt nende tegevus J. Qi suhtes. Selliselt kinnitavad eelpool kirjeldatud ja videopildis selgelt eristatavad löömiskorrad konkreetselt H. H ütlusi. Arvestades lisaks, et väga paljus ei olnud K. Piiritsa ja I. Murovi tegevust kaamerapildis konkreetselt näha, küll aga oli näha nende viibimine ja liikumine J. Qi juures, tema kohale kummardumine jmt, toetab see osa salvestistest üldisemalt H. H ütlusi selle kohta, et süüdistatavad viibisid korduvalt kannatanu juures ja et vägivalda kannatanu suhtes tarvitati korduvalt. 9 / 28
11. Asjaolu, et turvakaamera salvestistel ei ole näha kõiki K. Piiritsa ja I. Murovi konkreetseid tegevusi, ei muuda H. H (või ka teiste tunnistajate) ütlusi löömiskordade (löömas käidi mitu korda) või löökide arvu ja tugevuse kohta ebausaldusväärseteks. Nimelt oli H. Hl nende tegevusele parem vaade, kui nähtub kaamera vaateväljast, sest viimast varjasid osaliselt hoone nurk, metallpost ja põõsad.
12. Usaldusväärseks saab valdavas osas pidada ka turvatöötaja R. T ütlusi. Kohus tõdeb, et R. T on avaldanud, et tema suhted I. Muroviga olid algselt halvad, kuid hiljem sõbralikud. Samas ei ole I. Murov ilmselgelt tema sõber, vaid ta on temaga kokku puutunud tööalaselt. Kohtul ei ole tekkinud mingit kahtlust, et R. T varasem kokkupuude I. Muroviga oleks tema ütlusi mõjutanud. R. T on kirjeldanud, kuidas ta nägi Jazz pesula kõrval ja kaubanduskeskuse parkimismaja sissepääsu juures asuva turvaruumi juurest, kuidas pesula suunas oli must kogu maas ja I. Murov tegi seal midagi kahtlaselt käte ja jalgadega. Maas oli tumedas riietuses isik ja I. Murov lõi käte ja jalgadega u 30 sekundi jooksul. Kätelööke oli üle kuue ja jalgadega viis-kuus, viimased olid tugevad löögid (kd KI tl 33-33pö, 34) Seejuures tunnistaja kohtusaalis demonstreeris jalaga selget löögiliigutust (kd KI tl 34) ehk kohus veendus, et tunnistaja ei pidanud silmas n-ö jalaga toksimist või togimist. Samas tõi I. Murovi kaitsja välja, et tunnistaja ei pruukinud näha löömist, sest ta asus 300 või enama meetri kaugusel ja arvas, et lüüakse üldse kotti.
13. Kohus siin vastuolusid ei näe, sest R. T on kirjeldanud seda, mida ta nägi – maas lamavat inimest ja tema juures käte ja jalgadega löögiliigutusi tegevat I. Murovit. Eksimus kauguses (ehk hinnangus sellele) ei sea kahtluse alla seda, mida tunnistaja nägi. Eri inimeste silmaga kauguse hindamise võime ongi erinev. Kohus tõdeb, et tunnistaja hinnang selle kohta, kui kaugel löömine temast toimus, on siiski liialdatud. Tunnistaja R. T kirjeldatud viibimiskoht Ülemiste keskuse parkimismaja sissepääsu kõrval asub tegelikkuses Jazz pesulale ja selle taga olevale haljasalale oluliselt lähemal. Seda kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevad fotod (fotod nr 6 ja 11; kd I tl 8, 11). Lõppastmes ei oma eksimus nähtu asukoha kauguses mõju tunnistaja ütluste sisule. Tunnistaja sõnul on ka tema silmanägemine hea. Asjaolu, et ta ei näinud täpselt, mida või keda löödi, saab pidada nähtu tajumise eripäraks. Seda kinnitab muuhulgas tunnistaja vastus kaitsja küsimusele selle kohta, miks ta turvamehena peksmisesse ei sekkunud – nähtu põhjal ei saanudki ta aru, et tingimata inimest peksti. Ta võis üheaegselt näha nii maaslamavat inimest ja seal läheduses I. Murovi löömistegevust, kuid tõlgendada nähtut enda jaoks nii, et pigem ei peksta siiski tugevalt inimest, vaid näiteks tema kotti. Kohtu hinnangul viitab selline ütluste andmise viis just sellele, et kannatanu on kirjeldanud ka tagantjärele seda, mida ta reaalselt nägi, mitte asunud talle praeguseks teadaolevate uute asjaolude pinnalt oma ütlusi täiendama (nt väitma, et kindlasti nägi ta seda, et löödi maas lamavat inimest). Lähtudes H. H ütlustest (kes nägi löömiskordi lähemalt ja detailsemalt), peab kohus siiski liialdatuks tunnistaja R. T hinnangut sellele, et käelööke oli üle kuue ja jalalööke viis-kuus. Löökide arvu osas kohus R. T ütlusi tõendina ei arvesta. Kuivõrd tunnistaja H. H ütluste, videosalvestiste ja asitõendi vaatlusprotokolli põhjal on tuvastav nii I. Murovi korduv kannatanu kohale kummardumine, kui ka vähemalt ühel juhul tema vastupanu mahasurumine, on usutav, et R. T tõlgendas osa sellest tegevusest samuti löökidena. Küll aga on kohtu jaoks R. T ütluste põhjal veenev see, et löömine toimus nii käte kui jalgadega, lööke oli mitmeid ning seejuures olid jalalöögid tugevad. Nimetatu tähendab, et kogumis H. H ütluste ja J. Qil surnu 10 / 28 kohtuarstlikus ekspertiisi aktis tuvastatud vigastustega tuleb asuda seisukohale, et lisaks korduvale kätega löömisele lõi I. Murov J. Qi vähemalt kahel korral tugevate jalalöökidega.
14. Kohus ei nõustu kaitsja käsitlusega, nagu see, et kuivõrd I. Murovi jalanõult ja riietelt leitud veremäärdumistest võetud proove ei uuritud, ei saa need tõendada seda, et I. Murov lõi kannatanut käte ja jalgadega. See järeldus oleks ehk kohane juhul, kui see konkreetne asitõendi vaatlusprotokoll koos rohke fotomaterjaliga oleks ainsaks taolist asjade käiku kinnitavaks tõendiks. Kogumis teiste asjas uuritud ja usaldusväärsete tõenditega omandavad need konkreetse isikuga sidumata veremäärdumised siiski kaalukama tähenduse. Esiteks tuleb tähele panna, et eespool luges kohus H. H ütluste pinnalt tõendatuks selle, et I. Murov lõi kahel eraldi korral mitme rusikalöögiga kannatanut ning kolmandal korral lõi kannatanut veel kahe tugeva jalalöögiga. Seega ei ole tegemist pelgalt ühe võimaliku ja eluliselt usutava versiooniga, vaid ka tõenditega kinnitust leidnud sündmuse käiguga. Elulise usutavusega seoses tuleb samas tähele panna, et I. Murov ei ole esitanud ühtegi versiooni, mis selgitaks seda, kuidas veri tema riietele ja jalanõule sattus. Tunnistaja H. H ütluste kohaselt nägi ta J. Qil kulmupiirkonnas veritsevat haava (kd KI tl 45). Selles näopiirkonnas vigastuse olemasolu kinnitavad ka nt isiku vaatlusprotokollid (kd I tl 14, 16, 18, 20), kiirabikaart (kd I tl 22), EMO kaart (kd I tl 23) ja lahangu käigus tehtud vaatlus (kd tl 28) ja surnu kohtuarstliku ekspertiisis antud eksperdiarvamus (kd I tl 31-32). Lähtudes sellest, et H. H kirjeldas I. Murovi poolt kannatanu löömist parema käe rusikaga ja jalalööke, on tõenäoline, et just sel viisil lüües said veremäärdumised sattuda I. Murovi kollase jope paremale varrukale, tööpükste säärtele ja jalatsitele (kd tl I 90-92). Kohus toob siinkohal välja, et nimetatud piirkondades tuvastati positiivsed tulemused verele Tetrabase (s.o luminooli) lahusele. Samas vaatlusprotokollis fikseeriti ka mõned nõrga positiivse reaktsiooniga veremäärdumised (nt jope all seljas olnud dressipluusil). Erinevus reaktsioonide tugevuses ja paiknemises eri asukohtades, viitab sellele, et jope parema varruka, säärte ja jalatsitele sattunud veremäärdumised on tugevamad. Arvestades asjaolu, et tunnistaja H. H kirjeldas, et jalalöögid olid tehtud n-ö hoovõtuga (tagant-ette) ehk need olid tugevad, on väga tõenäoline, et verepritsmed võisid lennata ka I. Murovi pükstele. Jalaga löömisele iseloomulik on seegi, et veremäärdumine tuvastati I. Murovi parema jalatsi ninaosas. Üldteadaolevalt ei saaks selline veremäärdumine tekkida nt juhul, kui keegi on astunud verega kaetud muruga kaetud pinnasele, kus lebas J. Q (kd I tl 4, 7, 15). Kohus peab täielikult ebausutavaks ka seda, et I. Murovi paremal käel olnud kriimustused või väike ja juba paranemisjärgus käehaav (kd I tl 86) oleks taolistesse asukohtadesse (nt pükste tagakülg, jalatsid) ja sedavõrd mitmesse kohta veremäärdumisi tekitanud. Nimetatu põhjal saab asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritud verejälgi lugeda selliseks asjaoluks, mis kinnitab I. Murovi poolt J. Qi korduvat peksmist nii rusika, kui jalaga. Verejälgede paiknemine püksisäärtel koosmõjus tunnistaja H. H ja R. T ütlustega (löögid tagant ette; tugevad jalalöögid) kinnitab sedagi, et tegemist oli tugevate, hoovõtuga tehtud jalalöökidega.
15. I. Murovi kaitsja leidis, et A. J ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd need ütlused on antud sel ajal, kui tunnistaja oli K. Piiritsa elukaaslane. K. Piiritsa kaitsja leidis samuti, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja ei olnud ütluste andmise ajal kaine. Kohus võttis 25.10.
16. a kohtuistungil vastu tunnistaja A. J varasemad ütlused. Kohtuvaidlustes seadis I. Murovi kaitsja A. J ütluste tõendina kasutamise lubatavuse kahtluse alla. Kaitsja leidis, et ütlused ei vasta KrMS § 291 lg 3 tingimustele. Tunnistaja oli 11 / 28 ütlusi andes joobes ning ütlused ei ole kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega, eelkõige tunnistaja H ütlustega. Lisaks tõi kaitsja välja, et prokurör ei ole väljendanud, mis on nende ütluste puhul kriminaalasja kui terviku seisukohalt oluline tõendamiseseme asjaolu.
17. Seoses sellega tuleb märkida, et 25.10.
18. a kohtuistungil, mil kohus võttis vastu A. J varasemad ütlused, veendus kohus, et täidetud on KrMS § 291 lg-s 3 sätestatud eeldused kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütluste vastuvõtmiseks. Kuivõrd A. J puhul on tegemist tunnistajaga, kes viibis vahetult sündmuskohal ja nägi vähemalt osaliselt pealt kuriteosündmusi, siis oli alust arvata, et A. J ütlused võivad tõendada kriminaalasjas olulisi asjaolusid. On ilmne, et prokurör ei saagi tõendi avaldamise küsimuse juures avaldada kõiki detaile, mida ta selle tõendiga tõendada soovib. Samuti oli vastaspoolel (kaitsjatel) kohtuistungil küllaldane võimalus esitada ütlustele vastuväiteid ja nad seda võimalust ka kasutasid. Kohus hindas KrMS § 291 lg 3 p-s 1 kehtestatud nõuet kohtuistungil, sh tutvus ülekuulamise protokolli õiguste ja kohustuste selgitava osaga ja ning tunnistaja poolt kirjutatud omakäeliste märkmetega ning veendus, et tunnistaja käekiri on sirge ja korralik ning kahtlusi ei tekkinud, et tunnistaja olnuks sellises joobes, mis välistaks tunnistaja ütluste usaldusväärsuse. Ka kohtupraktikas on leitud, et sellel etapil ei nõuta ütluste usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses (RKKKo 3-1-1-89-12, p-d 15, 16). Lõpliku hinnangu tõendi usaldusväärsusele peab kohus andma tõendi hindamise käigus.
19. Kohus on seisukohal, et tegemist on usaldusväärse tõendiga. A. F on andnud üksikasjalikke selgitusi nii kuriteosündmuse kohta, kui ka iseloomustavaid ütlusi süüdistatava ja kannatanu isikuomaduste kohta. Näiteks on tunnistaja täpselt kirjeldanud, mis oli süüdistatavatel kuriteo toimepanemise päeval seljas, kes sündmuskohal viibisid jm, ning selles osas on ütlused riimuvad teiste tunnistaja ütlusega ja turvakaamerate salvestistega. Seega puudub alus arvata, et tunnistaja joobeseisund oleks takistanud tal sündmuste meenutamist. Samas on ta kirjeldanud nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud (nt paar kuud enne samas kohas toimunud vahejuhtum), mis samuti kinnitab ütluste usaldusväärsust. Samuti puudub viide sellele, et A. J ütlused oleks olnud mõjutatud asjaolust, et K. Piirits oli tol ajal tema elukaaslane, mis oleks põhjustanud I. Murovi suhtes kallutatud hinnangu andmise. Kaitsja on välja toonud, et A. J ütlused ei ole kooskülas tunnistaja H. H ütlustega, kuid ei ole välja toonud, millises osas. Kohus ei tuvastanud tunnistajate H. H ja A. J ütlustes olulisi vastuolusid. Tunnistaja H. H on sündmust detailsemalt kirjeldanud, sh ka K. Piiritsa tegevust. Kohus möönab, et esineb erinevusi tunnistajate ütlustes, nt on A. F kirjeldanud ainult I. Murovi poolt tehtud kahte lööki. K. Piiritsa tegevuse osas ei ole ta sisuliselt ütlusi andnud. Samas ei leia kohus, et see muudaks A. J ütlused ebausaldusväärseks, kuivõrd erinevad isikud tajuvadki sündmusi erinevalt, A. F on kirjeldanud ka seda, et ta soovis päevitada ja karjuvatest meestest eemal olla. Seega pole võimatu, et ta ei pruukinud K. Piiritsa tegevust või kõiki J. Qi löömiskordi näha. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et A. J ütluste vastuvõtmiseks on täidetud kõik KrMS § 291 lg-s 3 sätestatud tingimused ning need on lubatavad ja usaldusväärsed.
20. Riigikohus on selgitanud, et ka olukorras, kus KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 tingimused on täidetud, võib avaldatud ütluste kasutamise otsuse tegemisel välistada KrMS § 15 lg-s 3 sisalduv reegel (kohtuotsus ei või tugineda üksnes või valdavas ulatuses selle isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda). Tõend, millele kohtulahend 12 / 28 tugineb KrMS § 15 lg 3 tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega (RKKKo 1-16-7179, p 13). Siinsel juhul ei ole A. J ütlused otsustava tähendusega. Kriminaalasjas on kogutud ka muid tõendeid (tunnistajate ütlused, turvakaamerate salvestised jm), mis suures osas riimuvad tunnistaja A. J ütlustega.
21. Kohus peab süüdistatava Ivo Murovi kohtus antud ütlusi usaldusväärseteks üksnes osaliselt, seda selles osas, mis on kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega. Kohtus on süüdistatav Ivo Murov kirjeldanud 05.
22. ja 06.05.
23. a sündmusi, mis eelnesid tema kokkupuutele Q Qiga ja selles osas ei ole kohus vastuolusid teiste tõenditega tuvastanud. Samuti on andnud ta ütlusi selle kohta, et: tal oli kannatanuga tüli ning neil toimus omavaheline rüselus, kannatanu solvas teda, tõukas või lõi teda, ta lõi kannatanut 2-3 korda pähe, seejärel tõrjus kannatanu jalgu eemale ja lõi kannatanut võib-olla ribidesse või kehapiirkonda ja 23 korda nina või huule pihta (kd KI tl 62pö-63). Kohus peab neid I. Murovi ütlusi usaldusväärseteks üksnes osaliselt, sest neis esinevad sisemised vastuolud ja need ei ole osalt kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega. Iseenesest kinnitavad I. Murovi ütlused üldisemalt seda, et ta lõi mitmel korral käega J. Qi kehasse, vastu pead ja nägu (kd KI tl 62pö –
24. kord 2-3 korda käega vastu pead; tl 63pö –
25. kord ribidesse või kehapiirkonda ja samuti lähemale minnes 2-3 korda huule või nina pihta). Samal ajal ei ole I. Murov ütlusi andes tunnistanud kannatanu jalaga löömist ja on väitnud, et tema löögid ei olnud tugevad, need olid purjus inimese löögid. Kohus leiab, et siinkohal on I. Murov asunud oma kaitsepositsioonist lähtuvalt pisendama oma rolli kuriteos ning tema ütlused kannatanupoolse ründe ja löökide viisi, tugevuse ja arvu kohta ei ole usaldusväärsed.
26. Esmalt tuleb siinkohal tõdeda, et I. Murovi versioon tema ründamisest J. Qi poolt ei ole teiste tõenditega kinnitust leidnud ja selleks puudus kannatanul kohtu arvates ka mistahes motiiv. Kannatanu vend M. Q, kuid ka K. Piirits ja A. F on iseloomustanud Q Qi kui rahumeelset inimest (kd KI tl 32, kd I tl 163, kd II tl 50). Sündmust suuremas osas pealt näinud tunnistaja H. H on kirjeldanud üksnes J. Qi kaitsetegevust (jalgadega vehkimine), kui ta oli juba maas. Videosalvestistelt ega tunnistajate R. T ja A. J ning kahtlustatavana ütlusi andnud K. Piiritsa ütlustest ei nähtu kannatanupoolset rünnet. Videosalvestiselt nähtub aga see, et ühel hetkel püüab I. Murov liikuda J. Qi suunas, kuid K. Piirits takistab seda (salvestis „…18-00-28-085“ ja asitõendi vaatlusprotokoll kd I tl 55, p 2). Eluliselt usutavad on I. Murovi ütlused selle kohta, et ühise alkoholitarvitamise käigus võis J. Q asuda I. Murovit solvama ja vargaks nimetama, kuivõrd I. Murov on andnud ütlusi selle kohta, et teda süüdistati eelnevalt alusetult varguses ja see jutt oli kuidagi jõudnud J. Qini (kd KI tl 61pö, 62pö). See võis I. Murovit ilmselgelt ärritada, kuna J. Q tegi selliseid solvavaid märkusi korduvalt ning I. Murov ka väljendas talle seisukohta, et J. Q ei peaks sel teemal sõna võtma, kuna see ei puutu temasse, nad ei tunne üksteist ja ta võiks seltskonnast lahkuda. Samavõrd usutav on seegi, et I. Murovi kinnitusel ei soovinud J. Q seltskonnast lahkuda, kuna ta tundis seal olnud Kristo Piiritsat ja F Fu (kd KI tl 62pö). Samas asukohas oli I. Murov olnud vägivaldne veidi varem, kui ta K. Piiritsa pikali tõukas (salvestis „…18-00-28-085“ ja asitõendi vaatlusprotokoll kd I tl 53, p 2). Kohtu arvates võis olla üheks J. Qi algseks ründamise põhjuseks seegi, et I. Murovile ei meeldinud, et J. Qil ei olnud endal alkoholi, mida tarbida. I. Murovit võis selline asi tunnistajate A. J ja K. Piiritsa ütluste kohaselt ärritada (kd I tl 162 kd II 52). Veel on K. Piirits andnud ütlusi, et I. Murov oli sel päeval olnud vägivaldne ka ühe meesterahva suhtes, kelle ta üles tõstis (kd II tl 52). 13 / 28 Seega oli I. Murov sel päeval juba olnud ründav ja tal oli ka põhjust püüda talle sisuliselt võõrast J. Qi vaigistada või sundida teda jõuga sealt ära minema. Eelneva põhjal on I. Murovi väiteid J. Qi vägivaldsuse kohta kummutatud.
27. Mis puudutab J. Qi löömist, siis siinkohal on I. Murovi väited purjus inimese nõrkadest löökidest samuti ümber lükatud teiste tõenditega. I. Murovi rusikaga tehtud löögid olid mitmekordsed ja keskmise tugevusega, sest tunnistaja H. H sõnul ei olnud need nõrgad löögid, kuid saanuks ka tugevamini lüüa. Arvestades, et K. Piirits nägi, et I. Murov lõi J. Qi ühe korra käega näkku ja J. Q seepeale kukkus (kd II tl 52), pidi ka sel juhul olema tegemist piisavalt tugeva löögiga. Löömise tugevust on kirjeldanud ka A. F. Nimelt selliselt, et Ivo löök Qu pihta oli tugev, Ivo rusikas on juba nii suur ja lisaks sellele on Ivo kehaehituselt väga suur ja tugev (kd I tl 164). Väga oluline on tähele panna, et H. H on kirjeldanud detailselt, kuidas I. Murov lõi J. Qi jalaga 2 korda, lüües tagant ette (tunnistaja kirjelduses „nagu jalgpalli lüüakse“). See kirjeldus ilmestab üheselt löökide tugevust. K. Piiritsa tegevust on tunnistaja H. H kirjeldanud nii, et K. Piirits lõi kahel korral J. Qi käega näkku ja need ei olnud kuigi tugevad löögid ning kannatanu, kes oli juba käpukil, ei lennanud kaugemale, vaid kukkus samasse kohta maha. Seejuures on oluline märkida, et H. H on K. Piiritsa löökide kohta konkreetselt nimetanud, et need tabasid kannatanut mõlemal korral näkku. Seega on tuvastatav, et I. Murov lõi kannatanut mitte nõrkade, vaid keskmiste (löögid käe, rusikaga) ja tugevate löökidega (kahel korral jalaga) ning K. Piirits tegi kaks nõrgemat lööki näkku. Pöördudes siinkohal ekspertiisiaktis sedastatud vigastuste juurde, tähendab eeltoodu seda, et tugevamad vigastused sai tekitada üksnes tugevam löömine, ehk I. Murovi tegevus kannatanu peksmisel. Asjas pole tuvastamist leidnud, et keegi teine peale I. Murovi ja K. Piiritsa oleks J. Qile mistahes vigastusi põhjustanud. Tunnistaja A. J ütluste kohaselt saabus ta seltskonda koos J. Qiga, viitamata mingile kukkumisele vm traumale. Kannatanu M. Qi sõnul oli J. Q 06.05.
28. a hommikul terve (kd KI tl 32pö). Ekspertiisiaktis on sedastatud, et J. Qi tervisekahjustused on tekitatud löökidest kõva tömbi esemega ning kuigi pärast vigastuste tekitamist võis kannatanu iseseisvalt teatud määral toimida, poleks ta saanud pikemat maad iseseisvalt liikuda (kd I tl 32). See hinnang on tegelikkuses kooskõlas ka sellega, mida kirjeldas tunnistaja H. H ja mis nähtub turvakaamera salvestistelt – pärast peksmist on J. Q olnud võimeline mõnevõrra liikuma, kuid jäi peagi liikumatult lamama.
29. J. Qil tuvastati ka vigastused, mis ei asunud peapiirkonnas (roietemurrud, põrutushaav vasaku käe sõrmel ja verevalumid parema küünarvarre tagapinnal). Need vigastused on ekspertiisiakti järgi mitteeluohtlikud ning põrutushaav sõrmel ja verevalumid küünarvarrel võisid olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide tõrjumisel (kd I tl 31). Kohtu arvates on see käsitlus asjakohane, seda enam, et rünnaku tõrjumist (küll nimetatult jalgadega) on kirjeldanud nii H. H, kui ka I. Murov. Seega on alust eeldada, et kannatanu püüdis oma pead kaitsta ka kätega. Roidemurdude osas peab kohus võimalikuks, et need on põhjustatud ajal, mil I. Murov lõi rusika või jalaga kannatanut. Esiteks on ta J. Qi kehasse löömist ise tunnistanud (kd KI tl 62pö) ning ka ekspert sedastas, et roidemurrud võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, sh rusika või kängitsetud jalaga (p 6, kd I tl 32). Samas ei ole asjaolusid arvestades ka võimatu prokuröri versioon sellest, et roidemurrud tekkisid nii, et I. Murov oli kannatanu löömisel põlvega tema peal ja raskuspunkti muutumisel murdusid ka roided. Sellele viitab asjaolu, et nt tunnistaja H. H on kirjeldanud, kuidas I. Murov oli korduvalt kannatanu kohale kummardunud. Samas, 14 / 28 arvestades, et tegu ei ole raskete tervisekahjustustega

§ 118

koosseisu mõttes, ei ole kohtu arvates nende vigastuste tekkemehhanismi täpne tuvastamine ka vajalik. Küll aga saab uuritud tõendikogumi põhjal täielikult välistada selle, et J. Q oleks need vigastused saanud muul viisil, kui I. Murovi poolsete vägivallaaktide käigus. Sealhulgas ei saanud J. Q roidemurde kukkumisest (selle välistab eksperdiarvamus, mis kirjeldab konkreetselt lööke) või K. Piiritsa löökidest (mis olid suunatud ainult näkku). IV. Põhjuslik seos ja tagajärje omistamine süüdistatavale

1. Eelkirjeldatu põhjal saab öelda, et I. Murovi tegevus oli põhjuslikus seoses tekkinud tagajärgedega. Kui I. Murov poleks J. Qi korduvalt rusikaga ja samuti vähemalt kaks korda tugevalt jalaga pähe ehk elutähtsa elundi piirkonda löönud, poleks sellega tekitatud eluohtlikku tervisekahjustust ehk peapõrutust koos ajukelmealuste verevalumitega, mille tüsistustena tekkis peaajuturse ja mille tagajärjel J. Q hiljem suri. Samas tuleb kohtupraktikast lähtudes tuvastada seegi, kas tagajärg on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav. Selleks tuleb tõstatada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt RKKKo 119-4422, p 13; 3-1-1-10116, p 8, 9). Siinsel juhul tuleb selle küsimusele vasta jaatavalt. Korduvad löögid rusikaga, kuid iseäranis tugevad löögid jalaga, on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast sellised, mis võivad kaasa tuua sellise pea(aju) vigastuse, mis on elule ohtlik ja mille tagajärjena võib saabuda surm.
2. Praegusel juhul ei ole eelnevalt tuvastatu põhjal alust rääkida ka sellest, nagu oleks kannatanu oma käitumisega end ohtu asetanud. Kuna tuvastamist leidis, et pärast I. Murovi arvukaid tugevaid lööke pähe (sh vasakule peapoolele, kus kujunesid ajukelmealused verevalumid ja tüsistusena ajuturse) tegi K. Piirits kaks nõrgemat lööki näkku, siis ei ole põhjust rääkida sellest, et K. Piiritsa toimepandu oleks vallandanud uue kvaliteediga kausaalahela, mis oleks viinud I. Murovi kui algpõhjustaja loodud ahela katkemiseni (vt ka RKKKo 1-15-6223, p 17.1).
3. Asjaolu, et J. Qi surm saabus alles 10.05.
4. a pärast seda, kui ta ühendati lahti teda elus hoidvatest meditsiiniseadmetest, ei anna samuti põhjust rääkida uuest, arstide tegevusest tingitud kausaalahelast. Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi tuleb surm lugeda saabunuks mh siis, kui vastavalt arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele on tuvastatud peaaju kõigi funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine. Seega tuleb surma määratleda ajusurmana ning SA PERH statsionaarsest epikriisist nähtuvalt tuvastati, et ka pärast operatsiooni narkoosi J. Qi ajutegevus ei taastunud, EEG (elektroentsefalograafia) leid oli patoloogiline, tervistumise prognoos püsis päevade vältel muutumatu ja ravi otsustati lõpetada (kd I tl 27, 28).
5. Eelnev tähendab, et

§ 118lg 1 p-des 1 ja 7 nimetatud tagajärjed on I.

Murovile ka objektiivselt omistatavad ja täidetud on

§ 118lg 1 p 1, 7 objektiivne koosseis.

V. Subjektiivne koosseis 15 / 28

1. Esiteks leiab kohus, et I. Murov lõi kannatanut rusikaga ja jalaga pähe tahtlikult. Sellele viitab esmalt see, et kohus tuvastas, et löömiskordi oli kokku kolm, sellest kahel korral käis I. Murov J. Qi käega löömas ja ühel korral tegi vähemalt kaks lööki jalaga. Arvestades tekitatud vigastusi ja tunnistajate H. H, A. J ja R. T ütlusi, olid rusikalöögid vähemalt keskmise tugevusega ja jalalöögid tugevad. Lähtudes I. Murovi ütlustest, oli tema poolt kannatanu löömine seotud sellega, et kannatanu sõimas teda korduvalt vargaks ja värdjaks. Kuna löömiskordi oli mitu ning ka I. Murovi sõnul jätkas kannatanu mitu korda tema sõimamist, siis on ilmne, et I. Murov soovis J. Qi vaigistada ja selleks tuli igal korral tarvitada vägivalda. Löömiskordade dünaamika rusikalöökidest tugeva hoovõtuga jalalöökideni tähendab, et viimasel löömiskorral oli I. Murovi soov J. Q jäädavalt vaigistada. Kohus arvestab I. Murovit isikut iseloomustava asjaoluna seda, et tal on läbi varasema isikliku kokkupuute teadmine sellest, et rusika ja jalaga pähe löömine põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse ja selle tagajärjeks võib olla surm (kd KII tl 58-59, 66, 69-70). Samal ajal on ta tõdenud ka praeguses menetluses seda, et pähe löömisel võivad just sellised tagajärjed olla (kd KI tl 73pö-74).
2. Arvestades praeguse ründe intensiivsust, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus I. Murovi tahtlus ulatus lisaks tervisekahjustuse tekitamisele ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni. Seejuures hõlmas I. Murovi tahtlus konkreetselt just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg 1 p-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

I. Murov pidas siinsel juhul rusikalöökide ja tugevate jalalöökidega võimalikuks elu ohustava tervisekahjustamise (üldisemalt raske peaajukahjustuse või konkreetsemalt ajuverevalumite) põhjustamist ning ta möönis seda. Seega on ta selles osas tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega. 28. Samal ajal ei hõlmanud tahtlus surma saabumist, selles osas tegutses ta kergemeelsusega. Viimasele viitab see, et ta nägi ette, et taolise peksmise tagajärjel võib kannatanu ka surra, kuid samal ajal on ta seda lootnud tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu vältida. I. Murov ise ega ka teised sündmust näinud isikud (K. Piirits, H. H) ei pidanud peksmist esialgu kuigi tõsiseks. Kannatanu J. Q oli kohapeal ka mingi aja kontaktne ja suhtles näiteks H. Hga. J. Q oli joobes ja osa tema tervisliku seisundi välisest pildist võis olla sarnane tavapärasele tugevamas joobes isiku seisundile (nt maas lebamine, raskustega liikumine). J. Qi liikumatult lebama jäämist on märgata turvakaamera salvestise põhjal ajal, kui seltskond on sellest asukohast juba lahkunud. Nimetatud asjaolude pinnalt peab kohus võimalikuks, et I. Murovil esines tõsikindel lootus tagajärje mittesaabumisele. Järeldused subjektiivse külje taolises avaldamises tingivad selle, et I. Murovi käitumine tuleb Riigikohtu praktika kohaselt kvalifitseerida

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi (RKKKo 117-5883, p 18).

VI. Hinnang õigusvastasusele ja süüd välistavate asjaolude puudumisele 29. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole siin tuvastatavad. Kohtu eelnev käsitlus lükkas ümber ka I. Murovi väited sellest nagu oleks J. Q olnud vägivaldne. I. Murov tõusis ja läks ise kannatanu suhtes vägivalda tarvitama, sh siis kui ta oli maas või end käpukile ajanud. I. Murovi süüdivuses küsimusi tekkinud ei ole. I. Murov oli tavalises alkoholijoobe seisundis, ta suhtles vahetult pärast sündmust tunnistaja H. Hga ja hiljem ka 16 / 28 politseiametniku M. M. Nende küsimustele andis ta vastuseid, sh eitas löömist ja süüd. I. Murov on ka täisealine süüvõimeline isik. B. Kristo Piiritsa süüdistus

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi

Praegusel juhul on esitatud süüdistus Kristo Piiritsale, mille järgi pani ta eraldi täideviijana toime

§ 118lg 1 p 1, 7 vastava kuriteo ehk tekitas J.

Qile eluohtliku tervisekahjustuse ja millega põhjustas J. Qi surma. Eespool I. Murovit puudutavas osas analüüsitud sündmuse käik ei jäta kahtlust selle kohta, et I. Murovil ja K. Piiritsa tegevus ei olnudki kooskõlastatud. Seega ei ole täidetud

§ 21

lg 2 tingimus ühisest ja kooskõlastatud tegevusest ja tegemist ei ole kaastäideviijatega. Samuti pole tegemist vahendliku täideviimisega. Seega nõustub kohus süüdistuse taolise konstruktsiooniga ehk kahe järjestikuse üksiktäideviimisega. Küll aga asub kohus seisukohale, et K. Piirits ei ole toime pannud

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, vaid

§ 263lg 1 p-le 1 vastava kuriteo.

1. Süüdistatav K. Piirits end kohtus selles kuriteos süüdi ei tunnistanud, märkides, et ta mäletab tõukamist, kuid ta ei löönud J. Qi. Kohtus K. Piirits ütlusi anda ei soovinud ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 294 p 1 alusel. Kahtlustatavana ülekuulamisel on K. Piirits andnud ütlusi selle kohta, et ta oli J. Qi peale juba varasemast solvunud seoses sellega, et talle raskel hetkel pidi ta J. Qi juurest minema kolima. Seda põhjusel, et J. Q elas oma venna korteris, kuid ei olnud vennale tema seal elamisest rääkinud ning seega pidi ta ühel hetkel sealt korterist lahkuma. 06.05.
2. a joodi Jazz pesula taga alkoholi ja seal oli mh ka J. Q. Ta kutsus J. Qi eemale ja küsis temalt, miks ta oma vennale ei rääkinud, et tema ka nende korteris elab. J. Q vastas talle, et seepärast, et ta ei soovinud oma vennaga tülli minna. Seepeale võttis ta J. Qi rinnust kinni ja tõukas teda endast eemale. Seda, kas J. Q jäi püsti või kukkus, ta ei mäleta. Ta mäletab, et Q vabandas ja ta ütles Qule, et tal on uus elukoht olemas ja selle teema võib ära unustada (kd II tl 51). K. Piirits on andnud ütlusi ka selle kohta, et pärast seda I. Murov lõi J. Qi põhjusel, et J. Qil ei olnud omal alkoholi kaasas. K. Piirits nägi, et I. Murov lõi ühe korra J. Qi käega, seda kas see oli lahtise käega või rusikaga, ta ei näinud. J. Q kukkus seepeale ja ta aitas teda püsti, nägi, et Qul oli nina verine. Temal endal oli sel päeval seljas arvatavasti punane jope ja peas võis olla kas valge või sinine nokats või valge pearätt (kd II tl 52). Seega nähtub eelnevast, et K. Piirits ei ole tunnistanud J. Qi löömist, ta möönab ainult tõukamist. Kohus leiab, et K. Piiritsa ütlused selle kohta, et ta ei ole Q Qi löönud, on täielikult ümberlükatavad teiste usaldusväärsete ja omavahel riimuvate tõenditega. Selles osas tuleb K. Piiritsa ütlused kõrvale jätta kui ebausaldusväärsed. Nimelt käsitles kohus juba eespool põhjalikumalt H. H ütlusi, mille põhjal oli koostoimes videosalvestistega võimalik kokku panna tervikpilt sellest, mitu korda keegi J. Qi lõi (vt kohtuotsuse lk 8jj). Tunnistaja ühtlustest nähtus üheselt see, et K. Piirits käis kahel korral J. Qi löömas ja mõlemal korral lõi ta teda näkku ning tegu oli kergemate löökidega. Samal ajal on videosalvestistelt ja asitõendi vaatlusprotokollist tuvastatav see, et K. Piirits käis korduvalt maaslamava ja seejärel käpukile tõusnud J. Qi juures, kummardus tema kohale, ning tõukas või lõi teda, kannatanu kukkus maha (salvestised „…18-30-43-074“, „..18-31-43-074“, kd I tl 57-59). See tegevus toimus pärast viimast I. Murovi poolset vägivalda. Selline sündmuste käik on täielikult kooskõlas tunnistaja H. H ütlustega selle kohta, et K. Piirits käis kahel korral kannatanut rusikaga näkku löömas ja ta vajus maha. Kohus tõdeb, et kui lähtuda K. Piiritsa ütlustest, et ta kutsus J. Qi kõrvale, vestles temaga ja tõukas teda, siis võis ka see veidi varem aset leida. Kuna 17 / 28 see toimus K. Piiritsa sõnul majade nurgas, ei pruukinud see salvestisel ka näha olla. Samal ajal kinnitavad usaldusväärsed ja omavahel kooskõlas olevad tõendid üheselt seda, et K. Piirits lõi kahel korral kannatanut.
3. Kuigi K. Piiritsa löögid olid tehtud rusikaga, siis ei olnud need löömist näinud H. H sõnul tugevad löögid. Löögid olid suunatud tunnistaja sõnul mõlemal korral näkku ning kannatanu langes nende järel maha. Kuigi viimane asjaolu võiks viidata sellele, et löögid ei olnud nõrgad, arvestab kohus siinkohal, et enne seda oli I. Murov kannatanut peksnud tugevalt ja korduvalt sh jalaga pähe, talle oli tekitatud juba laialdane pea tömp trauma. Samal ajal oli ka J. Q alkoholi tarvitanud. Kõik see võis tema koordinatsiooni halvendada. Videosalvestistelt nähtuvalt püüdis J. Q end käpukile ajada, kuid see oli vaevaline. Seega saab järeldada, et ka K. Piiritsa nõrkadest löökidest piisas selleks, et kannatanu tagasi maha vajuks.
4. Kohus leiab, et eelkirjeldatu põhjal ei saa öelda, et K. Piiritsa tegevus (kaks nõrka rusikalööki näkku) oleks põhjuslikus seoses tekkinud eluohtliku tervisekahjustusega, mille tulemusena saabus J. Qi surm. Nagu varem rõhutatud, oli I. Murov eelnevalt J. Qi korduvalt ja tugevalt peksnud, sh mitte ainult näkku, vaid ka mujale pähe. Kohus eespool tuvastas, et I. Murovi selline tegevus oli põhjuslikus seoses tagajärjega. Kohtu arvates ei ole võimalik leida tõsikindlat tuge sellele, et K. Piiritsa tegu oli selline, mis toonuks kaasa eluohtliku tervisekahjustuse või selle süvenemise ja lõppastmes J. Qi surma. Kui K. Piirits poleks ka J. Qi kaks korda nõrgemate löökidega näkku löönud, oli ainuüksi I. Murovi löökidega kannatanule tekitatud eluohtlik tervisekahjustus ehk peapõrutus koos ajukelmealuste verevalumitega, mille tüsistustena tekkis peaajuturse ja mille tagajärjel J. Q hiljem suri. Seda ei muuda ka asjaolu, et J. Q langes pärast K. Piiritsa lööke maha – J. Q oli löökide ajal peaga maapinna lähedal, käpukil. Selliselt madalalt kõrguselt peaga muru peale kukkumine või vajumine ei tekita teadaolevalt raskeid tervisekahjustusi, sh on kohtuarst leidnud, et tervisekahjustused tekitati hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega (nt rusika, jalaga). Samuti ei ole kaks nõrka lööki rusikaga näkku sellised, mis ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast võiks kaasa tuua sellise pea(aju) vigastuse, mis on elule ohtlik ja mille tagajärjena võib saabuda surm. Seega pole K. Piiritsa tegevus põhjuslikus seoses

§ 118lg 1 p-des 1 ja 7 nimetatud tagajärgedega.

34. Samas leiab kohus, et K. Piirits pani oma käitumisega toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo ehk avaliku korra raske rikkumise vägivallaga.

1. Korrakaitseseaduse § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohtu arvates tuleb seda muruplatsi pidada avalikuks kohaks. Esiteks on tegemist üldteadaolevalt kohaga, kus liigub palju inimesi – tegemist on muruplatsiga Jazz autopesula kõrval ja Ülemiste kaubanduskeskuse vahetus läheduses ja see ala ei ole piiratud. Lisaks sellele on aga siinses asjas tuvastatult väga mitmetelt videosalvestiselt näha, kuidas peksmiskohast sõidavad pidevalt mööda autod, selle kõrvalt läheb mööda kõnnitee, mis võimaldab minna kõrvalolevast kvartalist kaubanduskeskusesse ja selle kõrval asuvasse bussipeatusesse. Peksmine toimuski selle kõnnitee ja trepi kõrval. Samal ajal parkis muruplatsi kõrval tunnistaja H. H, kes sündmust üksikasjalikult nägi ja sellele ka reageeris. Asjaolu, et muruplats asub kõrgendikul ja seal olid kerges lehes põõsad (kd I tl 6), mille 18 / 28 varjus toimus osa löömisest, ei tähenda, et tegu poleks avaliku kohaga, seda enam, et see oli näha autos istuvale H. Hle. Samuti oli see muruplats näha ka oluliselt kaugemal asunud tunnistaja R. Tle.
2. Puudub igasugune kahtlus selles, et kahel korral rusikaga kellegi näkku löömine rikub käitumise üldnõudeid, mis tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud arusaamadest. Need on sätestatud KorS §-s 55, mis näeb ette, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige nt teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald (

§ 263lg 1 p 1).

Selle tunnuse all tuleb mõista mh tegu, mis vastab kehalise väärkohtlemise (

§ 121) koosseisule (RKKKo, 3-1-1-25-07, p 13.1).

K. Piiritsa tegevus kannatanu rusikaga näkku löömisel täidab vägivallateo koosseisu, mis on

263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo üheks eelduseks. Seal asukohas toimunu häiris sündmust veidi eemalt pealt näinud viibivat kõrvalist isikut H. Ht, kes nägi, kuidas kannatanut peksti korduvalt samal ajal, kui ta lebas maas. Sellise tegevuse häirivust näitab see, et H. H oli sunnitud reageerima ja ta läks pärast K. Piiritsa löömiskordi uurima täpsemalt kannatanu seisundit ning päris ka asjaosalistelt aru selle kohta, mis seal toimub, viidates konkreetselt peksmisele (kd KI tl 45-45pö). 37. Selliselt on kohtu hinnangul tõendatud, et K. Piirits pani avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul, toime käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, ehk ta pani toime

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus märgib, et K. Piirits on saanud end ka sellise süüdistuse vastu ammendavalt kaitsta. Siinkohal on oluline tähele panna, et talle prokuratuuri poolt esitatud süüdistus hõlmas rasket I astme kuritegu, mis heitis talle ette löömisega J. Qile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, mille tagajärjel saabus surm. Seega heidetigi talle ette vägivalda. Asjaolu, et see häiris ka teisi isikuid (sh H. H), oli talle samuti teada, seda juba kohtueelses menetluses. See, et tegu on avaliku kohaga, ei saa talle samuti üllatav olla, sest seal viibinuna oli talle teada tee, millist teed mööda sellele muruplatsile minna saab ning ka see, et sealt on näha kogu ümbritsev ala, mis on samuti avalik koht. Selleks, et avaliku koha määratlus ei jääks K. Piiritsa jaoks liialt abstraktseks, võib ta siinkohal endalt retooriliselt küsida sedagi, kas selles löömise asukohas võinuks tegelikult olla lubatav alkoholi tarvitamine, mis on samuti avalikus kohas keelatud tegevus.

1. Kohtu hinnangul on süüdistatav K. Piirits avaliku korra raske rikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi K. Piirits kirjeldas seda, miks ta J. Qi peale solvunud oli ja teda varem väidetavalt ainult korra tõukas, ei ole kahtlust selles, et tuvastamist leidnud löömine oli tahtlik ja selle üheks motiiviks võis olla seesama solvumine. K. Piiritsa poolt J. Qi löömine on võimalik vaid tahtlike ja kontrollitud liigutustega. Pärast J. Qi löömist I. Muroviga nukkide kokkulöömine kõneleb tegelikult sellest, et valu ja kergeid löömise osas tegutses K. Piirits kavatsetult ja tema motiiviks võis olla I. Murovi intensiivse peksmistegevuse järel samuti J. Qile kohta kätte näidata. Kohus leiab, et K. Piirits pidas vähemalt kaudse tahtluse tasemel võimalikuks, et tema sel viisil käitumine selles konkreetses asukohas võib oluliselt määral häirida teiste inimeste rahu ja avalikku korda. K. Piiritsal pidi olema arusaam sellest kohast kui avalikust kohast. Teise inimese peksmise lubamatus on üldteada, nagu ka see, et see võib häirida asjassepuutumatuid inimesi. Seega pidi ta möönma, et taoline isiklikel ajenditel kannatanu löömine võib avalikus kohas viibimise tõttu häirida teisi isikuid ja sellega pannakse toime süütegu. 19 / 28
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole siin tuvastatavad. K. Piirits oli tavalises alkoholijoobe seisundis, peatselt lahkus ta sündmuskohalt. Kannatanupoolset vägivalda ei ole tuvastatud, K. Piirits läks ise maas lamavat ja end käpukile ajanud kannatanut lööma. K. Piiritsa süüdivuses küsimusi tekkinud ei ole. Ta on ka täisealine süüvõimeline isik. C. Kristo Piiritsa süüdistuses

§ 424lg 1 järgi 40.

Süüdistatav K. Piirits on ennast

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud.

Süüdistatav kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, seega võttis kohus KrMS § 294 p 1 alusel vastu K. Piiritsa kohtueelses menetluses antud ütlused ning luges need poolte nõusolekul avaldatuks (KI, tl 66). Seega arvestab kohus K. Piiritsa kohtueelses menetluses antud ütlustega.

1. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 17.09.
2. a juhtis Kristo Piirits Tallinn-TartuVõru-Luhamaa mnt Tartu sõidusuunas mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Vaidlust ei ole ka selles, et enne kella 22.56 sõitis Kristo Piirits Rae vallas Peetri alevikus xxx asuva maja juures Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
3. kilomeetril vastu äärekivi ja fooriposti. Need asjaolud on leidnud kinnitust lisaks süüdistatava poolt kohtuistungil täies mahus süü tunnistamisega ka tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nimelt on K. Piirits 18.09.
4. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud kahtlustuses kirjeldatud teo toimepanemist ning selgitanud, et ta oli 17.09.
5. a tarvitanud alkoholi ning nõustus sõitma Pärnusse. Süüdistuses nimetatud õhtul kuni kella 22.00-ni tarvitas ta ühe liitri rummi Captain Morgan tühja kõhu peale. Seejuures oli ta tarvitanud alkoholi alates eelmisest neljapäevast ehk alates 08.09.
6. a Tartu maanteel põhjustas ta liiklusõnnetuse. Kuni politsei saabumiseni oli ta sündmuskohal ja alkoholi juurde ei joonud. Politsei saabudes puhus ta indikaatorvahendisse ja seejärel toimetati ta jaoskonda, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Selle näitu talle tutvustati, kuid ta ei mäleta seda. Ta kahetseb juhtunut ning lubab, et see on tal viimane kord rooli minna (kd II, tl 46pö).
7. Asjaolu, et K. Piirits oli 17.09.
8. a mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati K. Piiritsa joobeseisundi kindlakstegemiseks 17.09.
9. a kell 23:53 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARDF-
10. Alkomeetri lõplik lugem oli 1,41 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, mistõttu oli K. Piiritsa väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,27 mg/l (kd II, tl 113-114). Seejuures nähtub, et alkomeeter oli taadeldud (kd I, tl 113-115). Kaudselt tõendab tõendusliku alkomeetriga saadud tulemuse õigsust ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millega saadi kell 23.12 positiivne tulemus alkoholile (1,58 mg/l kohta, kd I tl 111) ja joobeseisundile viitavate tunnuste sedastamine (nt häiritud koordinatsioon; kd I tl 111pö).
11. Samuti on K. Piiritsa süü tõendamist leidnud kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistajate W W ja U U poolt antud ütlustega. Poolte nõusolekul võttis kohus KrMS § 2911 alusel kohtuistungil tunnistajate M. W ja J. U kohtueelses menetluses antud ütlused vastu ilma neid ristküsitlemata (kd KI, tl 49pö). Tunnistaja M. U on 17.09.
12. a andnud ütlusi selle kohta, et märkas 17.09.
13. a Tallinna lennujaama juures kahtlase sõidustiiliga sõiduautot Xxx Xxx (reg. nr xxx). Tunnistaja on selgitanud, et auto sõitis Tartu mnt ja 20 / 28 Mõigu tee ristis äärekivile otsa ning peale seda sõitis edasi. Tunnistaja helistas politseisse kell 22.56 ja andis sündmustest teada. Auto peatus keset teed ja politsei saabumiseni läks umbes 2 minutit (kd I, tl 168pö). Tunnistaja J. W on 17.09.
14. a andnud ütlusi selle kohta, et 17.09.
15. a olles tööl sai ta kell 22.56 väljakutse Tartu mnt 124 juurde, kus mööda Tartu mnt Tartu suunas liigub sõiduk Xxx Xxx (reg. nr xxx), mille juht on joobes. Tunnistaja nägi kell 23.10 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
16. kilomeetril sõidukit registreerimismärgiga xxx seismas keset sõiduteed ning autol olid avarii tunnused (vasakpoolne esirehv katki, pamper lõhutud). Sõidukis oli kokku 5 inimest. Roolis istuv K. Piirits tunnistas, et juhtis autot ja tegi sellega avarii. Kontrollides teda indikaatorvahendiga näitas tulemus alkoholi suhtes positiivset näitu (kd I, tl 170pö).
17. 17.09.
18. a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevatest fotodelt (kd I, tl 120 – CD-plaat fotodega) nähtuvad K. Piiritsa poolt juhitud sõidukil Xxx Xxx (reg. nr xxx) tekkinud vigastused. Nimelt nähtub, et kahjustada on saanud sõiduki juhipoolne esinurk. Seejuures on välja kukkunud vasak esituli ning purunenud on juhipoolne eesmine rehv ja esistange ning ka veljel esinevad kahjustused. Samuti on näha sõiduki detaile kahe sõidusuuna vahelisel eraldussaarel ning eraldussaarel oleval metallpostil on näha hõõrdumise jäljed. Sõidukil nähtuvad vigastused ühtivad tunnistaja J. W poolt kirjeldatuga.
19. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et Kristo Piirits peeti kinni 17.09.
20. a kella 23.10 ajal Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
21. kilomeetril, kuivõrd teda kahtlustatakse

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (kd I, tl 106-108).

Kriminaaltoimikus on ka Kristo Piiritsa sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille alusel on süüdistatav liiklusjärelevalve teostamise käigus kõrvaldatud 17.09.

1. a kl 23.10 sõiduki juhtimiselt kuni aluste äralangemiseni, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (kd I, tl 116).
2. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kristo Piiritsal tuvastati 17.09.
3. a kell 23.53 tõendusliku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,27 mg/l kohta.
4. Kristo Piiritsale inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Kristo Piiritsa käitumises tuvastatav kavatsetus, sest sõidukit juhtima asudes teadis ta, et ta on joobeseisundis ja asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt oli ta tarvitanud õhtul kuni kella 22-ni ühe liitri kanget alkoholi (rummi) tühja kõhu peale, kuid siiski nõustus peatselt sõitma Pärnusse. Joobeseisund oli sedavõrd suur, et K. Piirits ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ja põhjustas liiklusõnnetuse. Ka nimetatu viitab sellele, et joobeseisund pidi K. Piiritsa jaoks olema tuntav. Seega leiab kohus, et K. Piirits oli teadlik enda joobeseisundist ning pani kuriteo toime kavatsetult. 21 / 28
5. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 1 järgi.

KARISTUS 49. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Kohtul tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Ivo Murov 50. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena Ivo Murovi karistusregistri väljatrükki. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et I. Murovil puuduvad kehtivad karistused (karistatus on kustunud). 51.

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadusandja ette üksnes vangistuse neljast kuni kaheteistkümne aastani. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 8 aastat vangistust. 52. Hinnates I. Murovi süü suurust

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid ja vägivalla intensiivsust. Esmalt on oluline arvestada, et I. Murov kasutas kannatanu suhtes vägivalda korduvalt ja intensiivselt. Kohtus on tuvastamist leidnud, et süüdistatav käis kolmel korral süüdistatava juures teda löömas. Neist kahel esimesel korral lõi ta mitu korda süüdistatavat rusikaga ning kolmandal korral lõi ta kannatanut mitmel korral jalaga, sh peapiirkonda. Seega oli tegemist väga intensiivse, korduva ründega I. Murovi poolt kannatanu vastu. Seejuures ei olnud I. Murovil põhjust kannatanut rünnata, kannatanu oli niigi nõrk (eriti viimaste löökide tegemise ajal) ning temast ei olnud I. Murovile vastast. Tunnistaja on andnud ütlusi, et kannatanu oli löömise ajal maas ning püüdis vaid jalgadega lööjat eemale tõugata. Kuigi I. Murov on andnud ütlusi, et kannatanu lõi teda, siis ei ole see kohtus teiste tõenditega tuvastamist leidnud. Seega ei andnud kannatanu ise mitte mingit alust enda ründamiseks, konflikt algas sõnelusest süüdistatava ja kannatanu vahel ning I. Murovi eesmärk kannatanu löömisel oli kannatanu vaigistada. Samuti on oluline arvesse võtta, et I. Murov tekitas kannatanule hulgaliselt muid vigastusi, mis põhjustasid kannatanule täiendavat valu ja kannatust. Kohus ei saa mööda vaadata I. Murovit iseloomustavast asjaolust, et kuigi tal ei ole kehtivaid karistusi ja ta ei ole seega kriminaalkorras karistatud isik, nähtub teda iseloomustavast eelmisest kohtuotsustest, et kümnendi ees oli ta osaliseks peksmise juures, kus peksjad olid alkoholi tarvitanud ning asuti n-ö õigust ja korda looma ning kannatanu suri hiljem saadud vigastustesse. Seega iseloomustab I. Murovit see, et kuigi ta on vahetult sarnase sündmuse juures olnud, ei ole ta ka pika aja peale mõistnud seda, et eriarvamusi saab lahendada rahumeelselt. 22 / 28 53. Kohus ei tuvastanud I. Murovi käitumises karistust kergendavaid asjaolusid. I. Murov ei ole kohtumenetluses kahetsust avaldanud. Vastupidiselt, tema käitumine kohtuistungil (žestikuleerimine, muigamine ja naermine sh tõendite uurimise ajal, mis on fikseeritud ka kohtuistungi protokollides) viitab sellele, et ta ei ole toimepandu tõsidusest täiel määral aru saanud ega enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Ka ei saa siiraks kahetsuseks pidada tema viimases sõnas kasutatud väljendust „väga kahju, et siuke asi juhtus“. See kõneleb mitte taunivast hinnangust enda käitumisele, vaid sellele, et taoline asi „juhtus“. Ka karistust raskendavaid asjaolusid kohus I. Murovi käitumises ei tuvastanud. Kohus leiab, et I. Murovi mõjutamine on võimalik vaid reaalse vanglakaristuse kohaldamisega ning kuna süüdistatava süü on keskmine, tuleb mõista talle sanktsiooni keskmäära lähedane karistus. Arvestades karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab kohus põhjendatuks mõista Ivo Murovile

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Ivo Murovi kinnipidamisest, s.o alates 06.05.2023. a. Kuivõrd kohtupraktika kohaselt peab katseaeg olema pikem mõistetud vangistusest ning

järgi on pikim katseaeg 5 aastat, ei ole karistuse kandmiselt tingimuslik vabastamine võimalik ja kohus sellel võimalusel siinkohal pikemalt ei peatu. Kristo Piirits 54. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena Kristo Piiritsa karistusregistri, Maksu- ja Tolliameti ning töötamise registri väljatrükke. 55.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 1 aasta 6 kuud vangistust. 56.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 2 aasta 6 kuud vangistust.

1. Kuivõrd mõlema süüteokoosseisu sanktsioonide puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt elab süüdistatav kodutute inimeste päevakeskuses ning teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava tulu
2. aastal oli 2187 eurot (kd I tl 125). Töötamise registrite andmete kohaselt on kõik K. Piiritsa töösuhted olnud lühiajalised (kd I tl 126-131). 23.10.
3. a toimunud kohtuistungil avaldas K. Piirits, et ka käesoleval hetkel tal töökoht puudub ning ta kavatseb hakata taotlema töövõimetoetust. Seejuures nähtub K. Piiritsaga seotud tervisedokumentidest, et
4. aastal on tal diagnoositud hulgaliselt luumurde ning
5. aastal on hinnatud terviseseisundit töövõimetoetuse taotlemiseks (kd I tl 137-138). Seega on tõenäoline, et K. Piirits lähiajal puuduva töövõime tõttu sissetulekut teenima ka ei asu. Samuti tuleb arvestada, et käesoleva kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud suures ulatuses menetluskulusid. Seega on vähetõenäoline, et K. Piiritsal oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Seetõttu leiab kohus, et K. Piiritsa suhtes ei ole põhjendatud kohaldada rahalist karistust ning kohaldada tuleb vangistust. 23 / 28
6. Seoses

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga märgib kohus esmalt, et süüdistatava süü suurust mõjutab tuvastatud joobe suurus ning lisaks asjaolu, et süüdistatav põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,27 mg. Seega on LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud joobeseisundi alammäära (0,75 mg/l) ületatud oluliselt ning tegemist on keskmise ja raske joobe piirimail oleva joobega. Toimunud liiklusõnnetus oli kerge, varaline kahju tekkis vaid K. Piiritsa juhitud sõidukile. Samas tuleb arvesse tuleb ka seda, et sõidukis viibis peale K. Piiritsa veel teisi isikuid. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja nii enda, sõidukis viibivate teiste isikute kui ka kaasliiklejate ohutusse. Kõike eeltoodut arvestades tuleb süüdistatava süüd hinnata suuruselt keskmiseks. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks seda karistust kergendava asjaoluna arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuivõrd süüdistatava süü on keskmine, esineb karistust kergendav asjaolu ja süüdistataval ei ole mistahes kehtivaid karistusi, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse mõnevõrra alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista Kristo Piiritsale

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust. 59. K. Piiritsa teosüü

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on keskmine.

Esiteks tuleb tähele panna, et K. Piirits käis kannatanut löömas kahel korral. Samas tuleb arvesse võtta seda, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald ja süüdistatava poolt kasutatud vägivalla intensiivsus ei olnud suured. K. Piiritsa löögid ei olnud tugevad, tunnistaja sõnul oli mõlemal korral tegemist kergete ühekordsete löökidega. Kuigi kohus on varasemalt tuvastanud, et raske tagajärg kannatanul tekkis I. Murovi tegevuse tulemusena, ei saa siiski märkimata jätta, et K. Piirits asus lööma kannatanut, kes oli küllalt abitus seisundis, kes püüdis püsti tõusta ja oli käpukil. Eraldivõetuna kahe nõrga rusikalöögi tegemine viisil, et see rikub avalikku korda, ei kõnele üldjuhul keskmisest või suurest süüst. Siinsel juhul on kohus aga seisukohal, et sedavõrd halvas ja nõrgas seisus kannatanu löömine suurendab teosüüd oluliselt ja see on keskmine. Sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt rangem hukkamõistev hinnang. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Seda avaldas ta kohtus, ka pöördus ta kaastundeavaldusega J. Qi venna poole. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega tuleb seda karistust kergendava asjaoluna arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd süüdistatava süü on keskmine ning süüdistataval ei ole ka kehtivaid karistusi, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista veidi alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks mõista Kristo Piiritsale

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. 60. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et tegemist on eriliigiliste õigushüvede vastu toime pandud kuritegudega. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Samas, arvestades kuritegude asjaolusid ei pea kohus vajalikuks liita karistused täies ulatuses, vaid osaliselt ehk süüdistatavale soodsamalt.

§ 64lg 1 alusel mõista süüdistatavale liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

1. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema 24 / 28 tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (nt RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 16-17). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et K. Piiritsal puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Seega võikski K. Piiritsa puhul kõne alla tulla tema tingimuslikult karistusest vabastamine.
2. Samas leiab kohus, et K. Piiritsa väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes siis, kui K. Piirits kannab ka reaalset vanglakaristust.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolud ja põhjused on kohtu arvates küünilised. K. Piirits lõi kahel korral väga halvas seisundis püsti tõusta püüdvat kannatanut. Seejuures on K. Piirits ise välja toonud, et ta aitas J. Qi eelnevalt püsti tõsta ja tegemist on tema pikaajalise sõbraga, kes võimaldas talle veel samal ajal umbes kuuks ajaks ööbimist. Tema solvumine ja vägivald kannatanu suunal oli tingitud sellest, et ta jäi sellest ööbimisvõimalusest ilma. See kõneleb hoiakust, kus K. Piirits ei osanud hinnata seda, kuidas J. Q oli teda siiski varem aidanud ja pidas vimma kannatanu suhtes. Veelgi enam väljendab K. Piiritsa teise inimese elu ja tervist madalaks pidavat hoiakut see, et ta lõi oma (endist) sõpra ajal, kui ta oli juba väga halvas ja abitus olukorras. Selle hoiaku kõige ilmekamaks väljenduseks on see, et pärast esimest korda J. Qi löömist ja tema mahavajumist läks ta varem J. Qi tugevalt peksnud I. Murovi juurde ja lõi temaga sõrmenukke kokku. Selline žest on üldteadaolevalt mh tunnustuse ja nt eduka spordisoorituse märk. See väljendab seda, et K. Piirits oli oma tegevusega rahulolev ja soovis ka ise J. Qi füüsilise vägivallaga „paika panna“. Just taoliste hoiakute muutmine on vajalik ja selleks tuleb K. Piiritsal vahetult kogeda vabadusekaotusega seotud piiranguid. Kohus leiab, et selleks ei ole vangistuse täies ulatuses reaalne ärakandmine vajalik ja karistuse eesmärgid on saavutatavad osalise, lühiajalise nn šokivangistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmise osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes šokivangistus (RKKKo 3-1-1-99-06). Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (RKKKo 3-1-1-21-05 p 5). Karistusest reaalselt ära kantava osa määratlemisel arvestab kohus kõigi karistuse kohaldamise eesmärkide ja eelpool nimetatud asjaoludega, sh asjaoluga, et ei tekiks isiku kohanemist reaalse vangistuse oludega ning karistuse mõjumise vajadust šokiefektina. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks

§ 73sätete alusel määrata, et K.

Piiritsal kuulub temale mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistus, 2 aastat 6 kuud vangistust, tuleb jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.12.2023. a.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata K.

Piiritsa eelvangistuses viibitud aeg 17.09.-18.09.

1. a ja 15.06.-16.06.2023, s.o 4 päeva ja kandmisele kuuluv vangistus on 1 kuu 26 päeva, mille alguseks tuleb lugeda reaalselt karistuse ära kandmisele asumise päev. TÕKEND 25 / 28
2. Ivo Murov on kahtlustatavana kinni peetud KrMS § 217 alusel 06.05.
3. a ja vahistatud 08.05.
4. a. Harju Maakohus andis 05.09.
5. a Ivo Murovi kohtu alla, jättes tõkendi vahistamine muutmata.
6. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistus ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi, kuni ta kinni peeti ja vahistati.

Seega on põhjendatud oht, et vabaduses viibides jätkab süüdistatav kuritegude toimepanemist. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest.

1. Süüdistatav on ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud osaliselt, samas on ta andnud ennast õigustavaid ütlusi ning püüdnud enda teosüüd pisendada. Ivo Murov on toime pannud tervisekahjustuse põhjustamise, millega on põhjustatud oht elule ja surm, mis on esimese astme kuritegu. Kohus saab uuritud tõendite pinnalt möönda, et esineb põhjendatud oht süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Seda esiteks põhjusel, et süüdistatavat iseloomustab pidev alkoholitarbimine ning ka käesolev kuritegu oli toime pandud joobeseisundis. Tunnistaja A. F on andnud selles osas I. Murovit iseloomustavaid ütlusi. Nimelt on ta öelnud, et ta ei ole kunagi I. Murovit kainena näinud ning ilmselt kaineid hetki tal ei olegi (kd I, tl 162). Lisaks on ta kirjeldanud, et kui I. Murovile midagi ei meeldi, siis võib ta hakata jõudu näitama, nt taob rusikaga vastu seina (kd I, tl 164). I. Murovi kalduvust vägivaldsele käitumisele ilmestab ka asjaolu, et ta oli kuriteo toimepanemise päeval vägivaldne ka teiste isikute suhtes. Nimelt on toimikus olevalt videosalvestiselt näha, kuidas I. Murov tõukab K. Piiritsat. Samas on K. Piirits andnud ütlusi selle kohta, kuidas I. Murov tõstis nende juurde rääkima tulnud väiksemat kasvu meesterahva õhku ja pani talle käega laksu vastu pead (kd II, tl 52). Selliselt tuleb kohtul asuda seisukohale, et soodsate asjaolude kokkulangemisel ei ole välistatud, et süüdistatav taaskord joobeseisundis konflikti tekkimisel võib jätkata samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Samuti, tuleb tähele panna, et kohtupraktikas on leitud, et raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib süüdistatava vahistamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul vahistamiseks alust ei annaks (RKKKo 3-1-132-12, p 9.3). Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele.
2. Süüdistatava K. Piiritsa suhtes on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 16.06.
3. a. Kuivõrd K. Piirits elab kodutute varjupaigas ja ei tööta tagab see tõkend tema osavõttu kohtumenetlusest. Seega kohus määrab, et süüdistatav K. Piiritsale kohaldatud tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. TSIVIILHAGI 26 / 28
4. Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu E Q summas 1454,20 eurot, seoses matusekuludega tekkinud varalise kahju osas. Tsiviilhagile on lisatud mitmeid tõendeid, mis seonduvad Q Qi matuste korraldusega. Seoses tsiviilhagis nõutavate matusekuludega märgib kohus järgnevat. Kohus juba eelnevalt tuvastas, et I. Murovi käitumine põhjustas J. Qi surma ning on üldteada, et tapmiskuriteo tagajärjel kannavad lähedased varalist kahju matusekulude näol. Kohus viitab, et VÕS § 1043 näeb ette, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Käesoleval juhul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava I. Murovi poolt kannatanu surma põhjustamine. VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral muuhulgas hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. VÕS 129 lg 2 näeb ette, et matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus, kui need kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Arvestades asjaolu, et I. Murov põhjustas J. Qi surma ning M. Q on kandnud seoses sellega matusekulusid, peab kohus põhjendatuks mõista I. Murovilt välja kannatanu kasuks tsiviilhagi matusekulude osas. Tsiviilhagile lisatud tõenditest nähtub, et M. Qile on seoses J. Qi matustega tekkinud kulutusi summas 1704,20 eurot (kd I tl 102-104). Nimetatud summast on Tallinna Linnakantselei hüvitanud 250 eurot (kd I tl 105). Seega on hüvitamisele kuuluvaks summaks 1454,20 eurot. Kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kannatanu palus tsiviilhagi väljamõistmist solidaarselt nii I. Murovilt kui ka K. Piiritsalt, kuid kohus mõistab tsiviilhagi välja vaid I. Murovilt. Seda põhjusel, et K. Piiritsa käitumine

§ 263

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel ei ole põhjuslikus seoses kannatanu surmaga. Seega kuulub süüdistatavalt I. Murovilt varalise kahju hüvitisena kannatanu kasuks väljamõistmisele 1454,20 eurot. MENETLUSKULUD 68. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.

1. a summas 1812,50 eurot, mis tuleb süüdistatav I. Murovilt välja mõista. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.
2. a summas 1087,50 eurot, mis tuleb süüdistatav K. Piiritsalt välja mõista. Praeguses asjas on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasud ja kulud. I. Murovi puhul on kaitsjatasud ja kulud kohtueelses menetluses kokku olnud 1366,56 eurot (kd I tl 171-189; kd II tl 26) ja kohtumenetluses 1698,48 eurot (KI tl 98-101), s.o kokku 3065,04 eurot. K. Piiritsa puhul on kaitsjatasud ja kulud kohtueelses menetluses kokku olnud 1180,80 (kd I tl 192-202) ja kohtumenetluses 1653,60 eurot (KI tl 96-97), s.o kokku 2834,40 eurot. Kriminaalasjas on teostatud ka surnu kohtuarstlik ekspertiis, maksumusega 222 eurot (kd I tl 41). Ekspertiisiaktiga seonduva kulu osas peab kohus vajalikuks märkida, et selle läbiviimine just sellises mahus oli tingitud nii I. Murovi kui ka K. Piiritsa süülisest tegevusest. Kahtlustuse pinnalt oli põhjendatud välja selgitada kõik asjaolud ja lähtudes sellest, et süüdistatav K. Piirits lõi samuti kahel korral kannatanut, oli vajalik ekspertiisiga täpselt kindlaks teha kannatanul tekkinud vigastused, nende tekkemehhanism ja järjekord jm. Seega on põhjendatud osaliselt ekspertiisikulud ka K. Piiritsalt välja mõista. Kohus 27 / 28 leiab, et põhjendatud on mõista I. Murovilt välja 2/3 ekspertiisi maksumusest ja K. Piiritsalt 1/3 ekspertiisi maksumusest. Seega kuulub I. Murovilt väljamõistmisele sundraha summas 1812,50 eurot, kaitsjatasud ja kulud summas 3065,04 eurot ning ekspertiisikulu 148 euro ulatuses, s.o kokku on menetluskulud 5025,54 eurot. K. Piiritsalt kuulub väljamõistmisele sundraha summas 1087,50 eurot, kaitsjatasud ja kulud summas 2834,40 eurot ning surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu 74 euro ulatuses, s.o kokku on menetluskulud 3995,90 eurot. Tulenevalt menetluskulude suurusest ja asjaolust, et kumbki süüdistatavatest ei tööta, peab kohus võimalikuks nii I. Murovi kui ka K. Piiritsa puhul väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. ASITÕENDID
3. Kriminaalasjas on asitõenditeks: kogutud proovid, salvrätikud, klaaspudel, plastikpudel; Q Qi riietusesemed (jope, teksapüksid, pusa, teksajope, T-särk, tossud kaks sokki); Ivo Murovile kuuluvad riietusesemed (dressipluus, jope, püksid, tossud) ning sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx detailid. Kohus leiab, et Ivo Murovi riietusesemed tuleb tagastada nende omanikule, s.o saata kinnipidamisasutusse I. Murovi isiklike asjade juurde lisamiseks. Kannatanu Q Qi riietusesemed tuleb tagastada kannatanu isale E Qile või kannatanu vennale W Qile. Kõik asjas kogutud proovid (sh süljeproov, küünealuste kaapeproovid, puuteproovid jmt), salvrätikud, klaaspudel, plastikpudel on kohtu hinnangul väärtusetud ja seetõttu kuuluvad need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx detailid tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduki omanikule R R või tema poolt volitatud isikule. CD- ning DVD-plaadid salvestistega on dokumenQsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik Eve Krupp rahvakohtunik 28 / 28 Kristina Rood rahvakohtunik