Obsah (5)

§ 37§ 121§ 45§ 152§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1265 Määruse kuupäev 26. jaanuar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX kaebus Võru valla vastu seoses Klima 61 talu maa tagastamisega RESOLUTSIOON 1

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus mõistab praegust kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud uuesti Võru valla (s.o endise Orava valla õigusjärglane) vastu Klima 61 talu maa tagastamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõude (s.o tuvastamiskaebus vastavalt

§ 37lõike 2 punktile 6).

Kohus arvestab vaidluse eseme määratlemisel kaebaja viitega Tartu Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määrusele asjas nr 3-22-1516, mille lõpus ringkonnakohus märkis, et määruskaebus ei sisalda uusi asjaolusid ega väited, millega kohus poleks varasemas menetluses arvestanud. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja mõistis seda selliselt, et tema kaebeõiguse jaatamiseks võib olla piisav, kui ta esitab kohtule mingeid uusi dokumente. 5.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lõige 2 sätestab, et 2 3-23-1265 tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 6. Kohtu hinnangul ei saa endiselt Klima 61 talu maa tagastamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

§ 45

lõikest 2 tulenevaid tuvastamiskaebuse esitamise eeldusi täidetuks lugeda, mistõttu puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kohus nõustub Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määruses asjas nr 3-22-1516 esitatud seisukohtadega ning leiab samamoodi, et kohtule ei ole äratuntav ükski viis, kuidas Klima 61 talu maa kaebajale tagastamata jätmise küsimuse uurimine kohtus saaks kaebajale tuua mingit reaalset kasu (vt ka nimetatud määruse punktis 4 esitatud põhjendusi).
4. Nii Tartu Halduskohus kui ka Tartu Ringkonnakohus leidsid kohtuasjas nr 3-22-1516 tehtud määrustes, et vaidluse asjaolusid arvestades on kaebaja tõhusamaks õiguskaitsevahendiks hüvitamiskaebus ja selle kaebaja kohtuasja nr 3-21-748 raames halduskohtule ka esitas. Ka praeguses asjas ei näe halduskohus põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Kohus võttis asjas nr 3-21-748 seisukoha ka Klima 61 talu maa tagastamata jätmise õiguspärasuse osas. Praeguseks on nimetatud asjas tehtud kohtuotsus küll jõustunud, kuid käesoleva kaebuse esitamise ajal oli kohtuasja menetlus veel Tartu Ringkonnakohtus pooleli ning kui kaebaja asjas tehtud kohtuotsusega ei nõustunud ja soovis maa tagastamata jätmise õiguspärasuse küsimuse üle edasi vaielda, siis oli tal võimalus esitada pärast apellatsioonimenetlust Riigikohtule kassatsioonkaebus. Uue kohtuasja algatamine samas küsimuses ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, liiatigi veel õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Praeguses kaebuses esitatud väited ühtivad üldjoontes kaebaja poolt varasemas kohtuasjas esitatud väidete ja seisukohtadega talu maa pärimise osas. Kohtule ei nähtu praeguse kaebuse põhjenduste ja sellele lisatud dokumentide pinnalt taolisi uusi asjassepuutuvaid asjaolusid, mida juba kohtuasjas nr 3-21-748 ei käsitletud. Muuhulgas käsitles kohus ka kaebaja väidet, et tema tervis oli vahepeal halb ja ta ei saanud menetlustoiminguid teha. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kaebaja väited ning selgitused ja hinnangud, mis ei puutunud maa tagastamata jätmise õiguspärasuse hindamisel asjasse, kuid mida kaebaja on ka praeguses kaebuses uuesti esitanud (nt kes oli enne maa õigusvastast võõrandamist kaebaja hinnangul selle õige omanik; kuidas toimus kaebaja isa kolhoosi astumine ja sealt väljaarvamine; kuidas oleks tulnud lahendada kaebaja vanemate pärimisasju; Põlva maakonnakomisjoni
5. a otsus on vigane, kuna seal on kaebaja ilma jäetud oma isa varast; I. Taro peale kaebuse esitamine jne). Eelnevat arvestades ei pea kohus ka põhjendatuks suunata kaebajat uut hüvitamisnõuet esitama, kuna selle nõude osas kuuluks menetlus lõpetamisele

§ 152

lõike 1 punkti 1 alusel, kuivõrd kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. 9. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus H. Sarapuu kaebuse

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

10. Kohtumääruse avalikustamisel asendab kohus kaebaja ja teiste inimeste nimed tähemärkidega (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3