KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-24-1825 Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi 5. september 2024, Tartu X i kaebus Tartu Vangla 17. juuni 2024. a vaideots

) § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.

1. Tartu Vangla teatas kohtule
2. augusti
3. a avalduses, et on uuesti läbi vaadanud kaebaja taotluse vanglalt loa saamiseks saada näiteks pakiga peavõru. Tartu Vangla tunnistas
4. augusti
5. a otsusega nr 6-24/24/1761-3 (dtl 41) enda
6. mai
7. a otsuse nr 6-24/24/1761-2 kehtetuks ning jättis
8. augusti
9. a otsusega nr 6-24/24/1762-4 (dtl 43-44) kaebaja taotluse taas rahuldamata.
10. Kohus selgitas
11. augusti
12. a määruses kaebajale, et kohus lõpetab

§ 152

lg 1 p 4 alusel määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Praegusel juhul on ilmnenud, et vastustaja on teinud kaebaja kaebuses taotletud toimingu, st on, tunnistades esialgsel otsustamisel eksimust kaalutlusõiguse teostamisel, kaebaja taotluse uuesti läbi vaadanud. Samuti on vastustaja tunnistanud kehtetuks 24. mai 2024. a otsuse nr 6-24/24/1761-2, st rahuldanud nõude, millega kohus on pidanud vajalikuks lasta kaebajal kaebust täiendada. Kohus andis kaebajale sama määrusega tähtaja, mille jooksul teatada kohtule, kas kaebaja soovib kujunenud olukorras menetluse jätkamist

§ 152lg 2 alusel.

1. Kaebaja teatas kohtule
2. augusti
3. a avalduses, et soovib menetluse jätkamist, selgitades järgmist. Vastutaja on umbmääraselt tunnistanud küll viga otsustamisel, kuid ei ole andnud otseselt kaebajale luba kanda peavõru, vaid vastupidi üritab endiselt takistada peavõru kasutamist. Kaebajal ei ole võimalik peavõru kuskilt hankida, kuna vangla ei luba peavõru pakiga või maksikirjaga saata. Tartu vangla vastus nr 6-24/24/1761-3 näitab ilmekalt, et Tartu vangla kavatseb takistada kaebajal peavõru kasutamist.
4. Kohus selgitas
5. augusti
6. a kohtumääruses kaebajale võimalust vaidlustada käesoleva kohtuasja raames tühistamisnõudega vastustaja
7. augusti
8. a otsust nr 6-24/24/1762-4 (kohtumääruse põhjenduste p-d 9-11) ning andis kaebajale tähtaja vastava nõude esitamiseks ja vastustajale vastuväite esitamiseks. Kaebaja teatas kohtule
9. augusti
10. a avalduses, et jääb enda nõude juurde, märkides järgmist: „Kaebaja peab saama kanda peavõru, mis on Tartu vanglas lubatud. Tartu vangla peab seda toetama, mitte takistama. Kaebajale peab võimaldama peavõru saatmist pakiga, et kaebajal päriselt tekiks ka õigus enda õiguse realiseerimiseks. Hetkel väidab vangla, et peavõru on kaebajale siiski lubatud, aga samas pole kaebajal võimalik seda õigust kasutada kuna vangla takistab tal seda õigust realiseerimast keelates peavõru saatmise pakiga.“ KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus rõhutab esmalt, et tõlgendab kaebaja
12. augusti
13. a avaldust selliselt, et kaebaja ei taotle praeguses asjas kaebuse muutmist ega esita
14. augusti
15. a otsuse nr 6-24/24/1762-4 tühistamise nõuet, vaid jääb algselt esitatud kaebuse juurde.
16. Kohtu hinnangul on kujunenud olukorras täidetud

§ 152lg 1 p 4 kohaldamise eeldused. Kuigi kaebaja ei ole Tartu Vangla 24. mai 2024. a otsuse nr 6-24/24/1761-2 kehtetuks tunnistamise 2

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebuse edasiseks menetlemiseks peavad olema täidetud mõlemad

§ 152

lg-s 2 nimetatud eeldused, st kaebaja peab edasist menetlemist soovima ning see peab olema ka kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

1. Kohus leiab, et algse kaebuse menetlemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Vastustaja on nüüdseks kehtetuks tunnistanud enda
2. mai
3. a otsuse nr 6-24/24/1761-2, mille tühistamise nõudega kaebuse täiendamist käesolevas asjas pidas kohus vajalikuks. Vastustaja tunnistas seega ise selle otsuse õigusvastasust. Viidatud otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu ei oma enam tähendust ka selle otsuse peale esitatud vaide menetlemisel tehtud
4. juuni
5. a vaideotsus nr 1-11/24/157-2 ega ka kohustamisnõue. Kohus on kaebajale
6. augusti
7. a määruses selgitanud, et esitatud kohustamisnõuet saab lugeda rahuldatuks ka sellega, et vastustaja on asunud kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kaebaja ei ole kohtu
8. augusti
9. a määruses antud selgitustele vaatamata väljendanud tahet vaidlustada käesoleva kohtuasja raames vastustaja
10. augusti
11. a otsust nr 6-24/24/1762-4 ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab Kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kohtu hinnangul ei ole seega haldusasjas nr 3-24-1825 esitatud kaebuse edasine menetlemine enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja kohus lõpetab selle haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kuna kaebaja ei ole praeguses asjas kaebuse muutmist soovinud ja kohus ei hinda vastustaja

1. augusti
2. a otsuse nr 6-24/24/1762-4 õiguspärasust, ei ole praeguse haldusasja menetluse jätkamine otstarbekas ka kohustamisnõude osas.
3. Kaebajal on jätkuvalt võimalus kaitsta enda õigusi, vaidlustades Tartu Vangla
4. augusti
5. a otsust nr 6-24/24/1762-4 vaidemenetluses ja seejärel vajadusel halduskohtus. Tartu Vangla on vastava vaidlustamisviite ka enda otsuses esitanud.
6. Kohus selgitas kaebajale juba enda
7. augusti
8. a määruses, et haldusasja nr 3-24-1825 menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja enam kohtusse pöörduda samade nõuetega samal alusel (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

14. Kuna kohus on vabastanud kaebaja riigilõivu (20 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel, jääb see riigilõiv menetluse lõpetamise korral riigi kanda (

§ 118lg 2).

Muude menetluskulud kandmist asjas ei nähtu. 15. Asjas tehtava kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime määruses tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

1. Kuna kohus lõpetab käeoleva määrusega haldusasja menetluse, puudub vajadus saada vastustaja vastust kaebuse muutmise küsimuses ning kohus tühistab
2. augusti
3. a kohtumääruse 3