← Eesti

2-23-150462/10

Obsah (10)§ 436§ 444§ 646§ 641§ 648§ 407§ 656§ 392§ 657§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Piirmets, Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-15

) § 407 lg-st 1 ja

§ 436

lg-st 2 ning koostas tagaseljaotsuse

§ 444

lg 3 järgi kirjeldava ja põhjendava osata, käsitledes lühidalt üksnes hagi rahuldamata jätmist. Maakohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leidis, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist. Asja materjalidest nähtub, et kostjal oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest tulenevaid kohustusi ja kostja sissetulek oli 726,58 eurot (hagi lisa 4). Hagist nähtub, et kostjale on laenu antud kokku 3400 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud kokku summas 5133,52 eurot (hagi lisa 9). Kostja on teinud tagasimakseid kokku põhinõuet ületavas summas ja puudub alus hagi rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas 27.06.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse terves ulatuses tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbi vaatamiseks. Alternatiivselt palub hageja läbi vaadata apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses ja teha põhinõude, viiviste, sissenõudmiskulu ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise ning menetluskulude osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja määrata kostja kanda ja mõista kostjalt välja koos edasiulatuva seadusjärgses määras viivisega. 4.
  2. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus üllatuslik ja vastuoluline ning kohus rikkus materiaalõiguse normi ja andis vale hinnangu esitatud tõenditele. Hagi lisa 4 on nõude loovutamise teatis, millest pole võimalik tuvastada kostja sissetulek 726,58 eurot. Hagist ei saa näha, et kostjale on laenu antud kokku 3400 eurot. Hagil pole lisa nr 9, mille kohaselt kohus tuvastas, et kostja on teinud laenumakseid kokku summas 5133,52 eurot. Kostja pole teinud tagasimakseid kokku põhinõuet ületavas summas. Kohus jõudis ebaõigetele järeldustele. Eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohtu otsus on eelmenetluse puudulikust läbiviimisest tingituna olulises osas põhjendamata. Maakohtu põhjendused pole piisavad ega veenvad. Hageja menetlusõigusi on oluliselt rikutud asja lahendamisel maakohtus. Need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige lahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 3 2-23-150462 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, kuna kaebuses on palutud saata asi uueks läbi vaatamiseks maakohtule. 6.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega arutama asja kohtuistungil (

§ 648

) ja analüüsima apellatsioonikaebuse põhjendusi (vt ka RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825 p 11). 7. Maakohus on oluliselt rikkunud tagaseljaotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme. 7.1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab otsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte (vt ka TrtRnKo 04.12.2023, 2-23-11580 p 7). Kui kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud (

§ 407

lg 6), ei saa ta teha tagaseljaotsust

§ 407lg 1 alusel ja kohus peab tegema sisulise otsuse.

Tagaseljaotsusega ei saa

§ 407lg 1 alusel jätta hagi rahuldamata (vt ka Trt

RnKo 07.11.2023, 2-23-116306 p 6). 7.2.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 7.2.1. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus hagi tagaseljaotsusega rahuldamata jättes ebaõigesti

§ 407

lõikeid 1 ja 6, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme.

§ 407

lg-st 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega (

§ 407

lg 1), kuid hagi ei ole hagis märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Maakohus ei saa asuda

§ 407

lg 6 järgi hindama tõendeid ega jätta tagaseljaotsusega hagi rahuldamata, mida maakohus antud juhul tegi. Maakohus pidanuks piirduma üksnes hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimisega (vt ka TrtRnKo 24.01.2020, 2-19-105522 p 7). 7.2.2. Kohtulahendi põhjendamise kohustus tähendab mh seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Antud juhul see nii ei ole. Ringkonnakohus nõustub hagejaga osas, et maakohtu seisukohad on vastuolulised ja põhjendamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub hagist, et kostjale on antud laenu kokku 3400 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul hagist seda ei nähtu. Hagi asjaoludest nähtuvalt võimaldati kostjale ostulimiidi 400 euro kasutamist. Kohtu ülesanded eelmenetluses on mh

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Kohtuotsustest jääb ebaselgeks, millise nõude 4 2-23-150462 eelduseid maakohus kontrollis. See on menetlusõiguse oluline rikkumine (vt ka RKTKo 04.12.2019, 2-15-13695 p 12). Samuti ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustes viidatud hagi lisast 4 (nõude loovutamise teatis), et kostjal oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest tulenevaid kohustusi ja kostja sissetulek oli 726,58 eurot. Ühtlasi viitas maakohus hagi lisale 9, mida ei ole aga hagile lisatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt ka RKTKo 05.06.2019, 2-14-63272 p 14). 7.3. Juhul kui maakohus soovib asja uuel läbivaatamisel teha tagaseljaotsuse, peab kohus esmalt kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust, lähtudes sellest, et hageja ei pea esitatud faktiväiteid tõendama, kuna need on kostja poolt omaks võetud. Juhul kui maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud (veenev) ning tagaseljaotsuse tegemise muud eeldused on täidetud, võib kohus teha

§ 407lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse.

Juhul kui maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata, võib kohus kaaluda

§ 407lg 6 alusel hagi rahuldamata jätmist (tagaseljaotsust tegemata) (vt ka Trt

RnKo 24.01.2020, 2-19-105522 p 10). 8. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei saa teha ise uut otsust, kuna vaidlustatud on tagaseljaotsust.

§ 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. Kuna ringkonnakohtul ei ole asjas võimalik teha ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus

§ 646alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

  1. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muid väiteid ei hinda.
  2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Piirmets Maris Kuurberg 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.