Obsah (9)

§ 663§ 657§ 654§ 522§ 532§ 696§ 173§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Margo Klaar, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-1003 Kohtuasi X avaldus täisealis

) § 522 lg 1 järgi määrab kohus kohtupsühhiaatriaekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus. 8.

1. Maakohtule esitatud teabe ja seisukohtade ning puudutatud isiku I vahetul ärakuulamisel saadud mulje põhjal ei tekkinud maakohtul kahtlust, et puudutatud isikul I võiks olla vaimuhaigus või nõrgamõistuslikkus, mille tõttu ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkosteasutuse seisukoha järgi suudab puudutatud isik I volitusi anda, ta töötab ja tuleb igapäevaeluga toime. Puudutatud isikule I riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat suhtles puudutatud isikuga I ja leidis, et eestkoste seadmine ei ole vajalik. Ärakuulamisel esitas puudutatud isik I kohtunikule oma seisukoha avalduses märgitud asjaolude kohta, sh selgitas suhteid oma lastega ning oma kinnisvaratehingute ja laenude põhjuseid. Vestlusel kohtunikuga oli puudutatud isik I õigesti orienteeritud ajas ja kohas ning mingeid meelepetteid või luulumõtteid ta ei avaldanud. Puudutatud isik I oli kontaktne, jälgis vestlust, vastas küsimustele täpselt ning teadis peast kuupäevi ja summasid. Ta oskas selgitada, millised laenud, millal ja mis eesmärgil ta võttis. Puudutatud isikul I on ülevaade enda sissetulekutest ja kuludest (nii kulukomponentidest kui ka summadest). Samuti oskas puudutatud isik I selgitada pärandvara jagamisel tekkinud lahkhelisid ja teadis, mis seisus pärandvara jagamine hetkel on. 3 2-24-1003 Puudutatud isik I selgitas, et ta soovib müüa suvila selleks, et maksta ka teisele tütrele välja pärandvara arvelt saadaolev ja kokkulepitud summa. Suvila müügiga hakkaks tegelema maakler ning uusi laene puudutatud isik I võtta ei plaani. Puudutatud isik I eitas esmalt, et puudutatud isikutel II ja III on probleeme, ent kui kohtunik tõi esile faktid, tunnistas puudutatud isik I neid. Maakohus on seisukohal, et puudutatud isik I teab lastega seotud asjaolusid (kriminaalkaristused, alkoholi tarvitamine, majandusliku toimetuleku raskused), kuid soovis neid esialgu varjata ja ilustada. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus isik ei saaks aru enda või teiste inimeste tegudest. 8.
2. Puudutatud isik I on teovõimeline ja tema vaimse tervisliku seisundi täiendavaks hindamiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisiga puudub vajadus. Puudutatud isik I on suuteline osalema kohtumenetluses ja andma volitusi. Ei ole olukorda, kus puudutatud isik I ei suudaks oma tegusid juhtida. Samuti ei puudu puudutatud isikul I oskus oma elu korraldada perekonnaliikmete ja abiliste kaudu, kui ta seda soovib. Asjaolu, et puudutatud isik I teeb oma vara suhtes otsuseid, millega tema perekonnaliikmed ei nõustu, ning osaleb oma varaga seonduvalt kohtumenetluses, ei tähenda, et puudutatud isik I ei saaks oma tegudest aru. Puudutatud isiku I elukorraldust puudutavad otsused, isegi kui need teda ennast kahjustavad, on teadlikud. On mõistetav, et ema soovib oma lapsi aidata ka siis, kui lapsed pole olnud õiguskuulekad ja on sattunud raskustesse. Teovõimeline isik võib ise otsustada, millisel määral ta oma pereliikmeid aitab. Määruskaebus
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda. 9.
4. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja nõus, et puudutatud isik I ei ole nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust ning tuleb oma igapäevaeluga toime. Puudutatud isik I ei suuda aga aru saada oma varaga tehtavatest tehingutest. Puudutatud isik I ei suutnud maakohtule selgitada, mis on hüpoteek, ja miks tema esindaja Marina Smirnova taotles puudutatud isiku I mõlemale kinnisasjale seatud hüpoteekide kustutamist. Puudutatud isiku I esindaja soov hüpoteegid kustutada ei ole puudutatud isiku I huvides. Kohtuliku kompromissi sõlmimisel seati puudutatud isiku I kinnistutele hüpoteegid ja isiklik kasutusõigus. Tagatised seati avaldaja nõudel puudutatud isiku I huvide ja kompromissi täitmise tagamiseks. Kuna puudutatud isik I ei saa aru, millised tagajärjed hüpoteekide kustutamine kaasa toob, saavad võõrad isikud puudutatud isiku I teadmatust ära kasutada ja tema vara müüa. Maakohus ei analüüsinud, kas puudutatud isik I on võimeline eelnevalt kirjeldatud tehingu sisust ja tagajärgedest aru saama. Samuti ei ole puudutatud isik I selgitanud, miks ja millistel tingimustel andis tema lepinguline esindaja Marina Smirnova talle laenu. 9.
5. Puudutatud isik I võib teiste isikute mõjutamisel asetada ennast olukorda, mille tulemusel ta jääb varatuks. Puudutatud isik I on teatud isikute suhtes oma vara käsutamise ja kasutamise küsimustes liiga usaldav. 9.
6. Puudutatud isik I ei aita oma poega (puudutatud isikut II) mitte vabast tahtest, vaid ähvarduste mõjul. Puudutatud isik I ei rääkinud ärakuulamisel maakohtule tõtt. Kui puudutatud isiku I rahaliste tehingute tegemist, sh laenu võtmist, piirataks, ei saaks poeg puudutatud isikut I enam ähvardada ja ära kasutada. 9.
7. Puudutatud isiku I eestkostevajaduse väljaselgitamiseks oleks maakohus pidanud määrama ekspertiisi. Puudutatud isikul I on probleemid alkoholiga, ta on vaimses sõltuvuses oma pojast, kes teda pidevalt ära kasutab ja mõnitab, ning tema ümber on ka teisi isikuid, kes saavad tema 4 2-24-1003 ebastabiilset vaimset tervist enda huvides ära kasutada. Eeltoodud asjaolusid arvestades on alust arvata, et puudutatud isik I ei suuda oma vaimse seisundi tõttu oma varalistest tehingutest aru saada ja neid juhtida. Ekspertiisi läbiviimisega tuleks välja selgitada, kas eestkoste seadmiseks on alust. Menetlusosaliste seisukohad
8. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas määruskaebuse kohta oma seisukoha, mille järgi eestkoste seadmine ei olnud siinsel juhul vajalik ja maakohtu määruse tühistamiseks alus puudub. Puudutatud isik I suudab volitusi anda, tuleb igapäevaeluga toime, tal on kindel sissetulek (pension) ja ta käib ka tööl. Puudutatud isik I toetab rahaliselt oma täiskasvanud lapsi, kes abi paluvad. Keerulised peresuhted ei saa olla aluseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks. Asjaolu, et puudutatud isik I ei tea, mis on hüpoteek, ei tähenda, et ta ei ole oma vaimsest seisundist tulenevalt kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima.
9. Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis määruskaebuse kohta esitatud seisukohas, et tema hinnangul on avaldaja mure puudutatud isiku I pärast siiras. Teistel pereliikmetel on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamise, kuritegeliku käitumise, võlgade ja oma eluga toimetulemisega. Puudutatud isik I püüab nende rahalisi probleeme lahendada. Siiski on maakohtu määrus esindaja hinnangul seaduslik ja põhjendatud. Kuigi puudutatud isiku I tegevused oma laste probleemide lahendamisel ei pruugi olla kõige õigemad, ei ole tema otsustuste taga vaimse tervise puudujäägid, vaid vanemlik suhtumine. Puudutatud isiku I lapsed kasutavad seda ära, kuid seda probleemi ei saa lahendada eestkoste seadmisega.
10. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse kohta oma seisukoha, mille järgi avaldaja väide, et puudutatud isik I ei suuda oma varaga tehtavaid tehinguid ja kaasnevaid ohtusid adekvaatselt hinnata, on alusetu. Avaldaja ja puudutatud isik I ei ole aastaid suhelnud, mistõttu avaldajal puudub teadmine puudutatud isiku I elu, tervise, töö ja vajaduste kohta. Ei vasta tõele, et Marina Smirnova püüaks puudutatud isikut I mõjutada oma kinnisvara müüma. Ühe suvila müük on vajalik ja põhjendatud, kuna ka puudutatud isik III peab saama hüvitise temale kuuluva pärandiosa eest. Pealegi ei ole puudutatud isikul I vaja kahte suvilat, mida ülal pidada ja millega seoses kulusid kanda. Menetluse edasine käik
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 15.
2. Maakohus on asja lahendamisel õigesti kohaldanud PKS §-i 203 ja

§ 522lg-t 1.

Maakohus põhjendas põhjalikult ja jälgitavalt, et puuduvad andmed selle kohta, et puudutatud isik I ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Maakohus leidis, et puudutatud isik I on teovõimeline. Kuna maakohtu ette toodud asjaolud ja puudutatud isiku I ärakuulamisel saadud mulje ei 5 2-24-1003 andnud alust puudutatud isiku I teovõimes kahelda, jättis maakohus põhjendatult avaldaja taotluse puudutatud isiku suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata. 15.

1. Määruskaebuse väitel ei suuda puudutatud isik I oma varaga tehtavatest tehingutest ja nende tagajärgedest aru saada. Ringkonnakohus leiab, et samamoodi nagu puudutatud isik I on võimeline aru saama ja juhtima oma tegusid igapäevaelu küsimustes, tuleb vastupidiste andmete puudumisel eeldada tema võimet orienteeruda oma varaga seotud küsimustes. Asjaolu, et puudutatud isik I ei saa väidetavalt täielikult aru hüpoteegi olemusest, ei ole piisav järeldamaks, et isik ei ole võimeline ise oma vara valitsema. Puudutatud isiku I ärakuulamisest ja asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik I orienteerub oma varaga seotud asjades keskmisel, tavapärasel tasemel. Muu hulgas on puudutatud isik I teadlik võimalusest kasutada oma asjade ajamisel teise inimeste abi. Avaldaja arvamus, et puudutatud isik I usaldab valesid inimesi, ei anna praegusel juhul alust asuda seisukohale, et isik ei ole võimeline oma varaga seonduvaid valikuid mõistma või juhtima. Isikule eestkoste seadmine on toiming, mis riivab oluliselt isiku põhiõigusi. Siinses menetluses esile toodud andmed ja puudutatud isiku I ärakuulamine ei anna alust kahelda puudutatud isiku I teovõimes. Seega leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikule I ei ole alust seada eestkostet ega korraldada tema suhtes ekspertiisi. 15.
2. Määruskaebuse väitele, et puudutatud isik I osutab puudutatud isikule II rahalist abi mitte vabast tahtest, vaid ähvarduste sunnil, on puudutatud isik I vastu vaielnud. Ka selles küsimuses puudub kohtul alus puudutatud isiku I valikutesse sekkuda, vaid usaldada tuleb isiku enda teovõimet, sh võimet pöörduda vajadusel abi saamiseks teiste inimeste või asutuste poole. 15.
3. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. 16.

§ 532

lg 1 ning

§ 696lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17. Juhindudes

§ 173

lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Avaldaja, puudutatud isikud II ja III ning eestkosteasutus kannavad oma kulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse on Harju Maakohus lahendanud 11.06.2024 määrusega. 18. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 7 järgi tasutakse avalduse esitamisel piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas riigilõivu 10 eurot. Seega tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Avaldajal on võimalik taotleda ettenähtust enam tasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu 6 2-24-1003 tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (

§ 150lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) 7